Maksumaksja portaal - 1000-euroste arvete seadus tähistab esimest aastapäeva. EML - 2015 > november (nr 11) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2015 > november (nr 11) > 1000-euroste arvete seadus tähistab esimest aastapäeva. EML
1000-euroste arvete seadus tähistab esimest aastapäeva. EML

1. novembril sai täpselt aasta sellest päevast, millal hakkas kehtima käibemaksuseaduse muudatus niinimetatud 1000-euroste arvete deklareerimise (vorm KMD INF) kohta. Nagu arvata oli, kiidavad seaduse autorid oma suurt tarkust ja seaduse suurt edu (ning hauvad plaane järgmisteks „töövõitudeks“) ning „masinapurustajad“ sisisevad omaette edasi.

30. oktoobril ilmus Eesti Päevalehes lugu pealkirjaga „Võtab sõnatuks. Eestis kogutakse sama palju käibemaksu kui meist märksa suuremas Lätis“, mis algas järgmiste sõnadega: Lätis elab kaks miljonit, Eestis vaid 1,3 miljonit inimest. Lätis kehtib 21%, Eestis 20% suurune käibemaks. Kõik on justkui Läti kasuks. Septembri lõpuks oli palju väiksema Eesti riigieelarvesse laekunud peaaegu täpselt sama palju käibemaksu kui Lätis. Ka Maksu- ja Tolliameti peadirektor Marek Helm imestab selle üle, mis on ausate ettevõtjate abiga saavutatud. Arvud on suisa uskumatud.

Vastupidiselt loo pealkirjale ei võtnud lugu sõnatuks kedagi peale loo peategelaste. Esimese põntsu pani samal päeval Postimehes ilmunud lugu „Kauplustel läheb üha paremini, müük kasvab“, kust saame teada, et aastaga (september 2015 võrreldes septembriga 2014) on tööstuskaupade kaupluste jaemüük suurenenud 17%. Müük suurenes kõigil tegevusaladel, aga kõige enam arvutite ja nende lisaseadmete, kontoritarvete, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjade, lillede, istikute jm müüjatel (kasv 42%). Keskmisest enam suurenes jaemüük veel ka kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük) ning posti või interneti teel. Toidukaupade kaupluste käive oli kasvanud aastaga 4%, mootorikütuse jaemüük 6%

Järgmisena meenutas pikaaegne maksuameti juht ja praegune Riigikogu liige Aivar Sõerd Delfi Ärilehes[1], et Eesti on ka varem kogunud sama palju või tegelikult isegi rohkem maksutulu kui Läti ning praegusest seisust ei saa teha järeldust, nagu oleks maksulaekumise kasvu toonud vaid 1000-euroste arvete deklareerimise kohustus. Meie SKT inimese kohta on Lätiga võrreldes erinev, lisaks on meie varimajanduse osakaal väiksem ning maksukogumine efektiivsem. Sotsiaalmaksu ja aktsiise kogus Eesti aastal 2011 isegi päris tuntavalt rohkem kui Läti, vaid ettevõtte tulumaksu kogumises edestas Läti Eestit. Käibedeklaratsiooni lisal on kindlasti positiivne mõju, aga maksulaekumisi on eelkõige kasvatanud kiire palgakasv ja selle tulemusel kasvanud sisenõudlus. Praegune palgakasv on tootlikkusest kiirem ning ülemäärane kasv vähendab ettevõtete kasumeid. Seetõttu kannatavad tootlikud investeeringud, mistõttu sellised arengud majanduses ei ole pikaajaliselt head. Ka riigil on suurenenud maksulaekumiste tõttu motivatsioon suurendada eelarvekulusid, see avaldub avaliku sektori palkade kasvus ning tekitab ebasoovitavaid palgasurveid erasektorile.

EML seisukoha avaldas samal päeval Äripäeva veebiväljanne.[2] Lätis elab tõesti Eestist rohkem inimesi, kuid nad teenivad eestlastest vähem, kulutavad eestlastest vähem, neil on madalam hinnatase ja madalam maksukoormus. Kuigi üldine käibemaksumäär on Lätis 21%, on neil Eestiga võrreldes rohkem vähendatud maksumääraga tooteid ning muid erandeid ja vabastusi, mida Eestis ei ole (näiteks käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäär on Eestis 16 000 eurot, aga Lätis 50 000 eurot). Mis seal salata, Lätis on ka madalam maksumoraal – suurem varimajandus, rohkem ümbrikupalku ja maksude varjamist (olgugi et 1000 latist suuremaid arveid tuli ka Lätis juba ammusest ajast ükshaaval deklareerida). Sellest hoolimata jätkub Lätil raha täiendavate põllumajandustoetuste maksmiseks ja julgust igasuguste „maksuimedega“ eksperimenteerimiseks, mida Eestis kardetakse nagu vanakurat välku.

Tulles Eestisse tagasi, siis meenutame, et keskmine brutopalk on viimastel aastatel kasvanud stabiilselt ca 6% aastas. Deklareeritud tulud kasvasid 2014. aastal varasema võrreldes 11,7%. Tuletaks ka meelde iga-aastaseid tubaka ja alkoholi aktsiisitõuse, mis automaatselt suurendavad käibemaksu laekumist. Kindlasti ei saa väita, et kogu käibemaksulaekumise kasv tuleks ainult palgatõusust ja tarbimise kasvust, aga kui see aspekt täielikult ära „unustatakse“, siis nii ei ole aus. MTA juhtide ja poliitikute eneseimetlemine ja enesepettus valmistavad muret, sest see võib mingi aja pärast väga kurvasti lõppeda. Tahaks siiski väga loota, et tegu on pettemanöövriga ning maksupetturitele jäetakse ainult petlik mulje, et maksuamet ei kavatsegi enam midagi muud teha kui mõelda välja ausatele ettevõtjatele uusi deklaratsioone ja lükata ette tööd tuttavatele IT-poistele.

Käibedeklaratsiooni lisa on mõttetu bürokraatia ja ausa ettevõtja mõnitamine, mis tekitab ettevõtjatele arutult lisakoormust ja mille positiivne tulemus on enam kui küsitav. Isegi kui maksulaekumine on paranenud, jääb küsimus — mis hinnaga see saavutati? EML ei ole põhimõtteliselt nõus sellega, et suurema eelarvetulu nimel on kõik võtted lubatud ning kui riigil on soov inimestelt raha ära võtta, siis kodanikel ei olekski nagu enam mingeid õigusi ega vabadusi. Riigieelarve ei ole põhiseadusest tähtsam.

Kogu eksperimendi ainus positiivne tagajärg on see, et praeguseks on riigivõim ennast ettevõtja silmis niivõrd kompromiteerinud, et ministeeriumid on asunud üksteise võidu lunastust otsima ülemäärase reguleerimise ja bürokraatia ohjeldamise ning kärpimise programmidega. Millise tulemuseni need programmid jõuavad, on muidugi iseküsimus.

Kas Lätiga võrdne maksulaekumine on asi, millega uhkustada?

Maksude kogulaekumine (2011, miljardites eurodes)

Eesti 5,239 (sh käibemaks 1,363)

Läti 5,568 (sh käibemaks 1,368)

Maksukoormus (maksulaekumise suhe SKP-sse, 2011)

Eesti 32,8% (18. koht) sh käibemaks 8,5% (6. koht)

Läti 27,6% (25. koht) sh käibemaks 6,8% (23. koht)

Nominaalne SKP per capita (2014)

Eesti 17 425 USD (maailma riikide pingereas 40. koht)

Läti 13 729 USD (51. koht)

Keskmine bruto- ja netopalk (2015)

Eesti 1082 (871) eurot

Läti 820 (606) eurot

Riigieelarve tulud ühe elaniku kohta (2011)

Eesti 5968 USD

Läti 4633 USD

Allikad: Euroopa Komisjon, Eurostat, Vikipeedia

Kollektiivne pöördumine: tunnistada kehtetuks 1000 euro arvete seadus

Riigikogu rahanduskomisjoni 11.11.2015 kiri EVEA-le

Käesoleva aasta 27. oktoobril kohtus rahanduskomisjon Maksu- ja Tolliameti peadirektor Marek Helmiga ja peadirektori asetäitja Egon Veermäega. Selle kohtumise käigus sai rahanduskomisjon ülevaate ka käibemaksuseaduse muudatuse mõjust, mis kaasnes nn 1000-euroste arvete deklareerimise kohustusega. Istungi protokoll koos sellele lisatud taustamaterjalidega on leitav rahanduskomisjoni kodulehelt. Maksu- ja Tolliameti andmete järgi on kõnealune muudatus aidanud oluliselt kaasa maksulaekumise paranemisele ja ausama maksukeskkonna kujunemisele. Seetõttu ei ole kavas vastavat regulatsiooni kehtetuks tunnistada.

Teie ettepanekud kehtiva regulatsiooni täpsustamiseks või parendamiseks on rahanduskomisjonis alati oodatud.

Meeldivat koostööd soovides,

lugupidamisega

Remo Holsmer

Rahanduskomisjoni esimees

Kaubanduskoda tunnustas ettevõtluse edendajaid

Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja pressiteade

15.11.2015

Eile õhtul andis Kaubanduskoda oma 90. aastapäeva vastuvõtul üle 9 aumärki Eesti ettevõtluse edendajatele. Aumärkide saajate seas oli endine peaminister Andrus Ansip, Molycorp Silmeti juhatuse esimees David O'Brock ning Maksu- ja Tolliameti peadirektor Marek Helm jt. Aumärke jagati juba 17. korda.

Kaubanduskoja juhatuse esimees Toomas Luman ütles oma kõnes, et 90 aastat tagasi loodud kaubanduskoda seisab ka täna samade väärtuste eest, mis olid koja loomise alustaladeks. „Oleme kaubanduskojas seisnud alati selle eest, et Eestis oleks rohkem ettevõtlikkust, et ettevõtjaks ning tööandjaks olemine, olgu siis kas või vaid iseendale, oleks tunnustatud. Tunnustust vajavad ka need, kes juba aastaid tublilt tegutsenud, kuid ei hiilga ehk enam gasellile iseloomuliku kasumi või käibekasvuga või kelle tegevus tundub meile igapäevane.“ Tänaseid aumärgi saajaid iseloomustab pikaajaline ja järjepidev panustamine Eesti ettevõtluskeskkonna kujundamisse, lisas Luman.

Kaubanduskoja aumärgid antakse eriliste teeneste eest Eesti riigi ja majanduse pikaaegsel edendamisel.

Esimese klassi aumärgiga tunnustati eriliste teenete eest Eesti endist peaministrit Andrus Ansipit ning ettevõtjaid Jüri Käod ja Koit Uusi.

Teise klassi aumärgi saajateks olid Priit Perens, Swedbanki Balti pangaduse juht; David O'Brock, Molycorp Silmet AS juhatuse esimees ja Marek Helm, Maksu- ja Tolliameti peadirektor.

Kolmanda klassi aumärgi saajateks olid Viljar Lubi, Eesti suursaadik Indias; Hele Karilaid, Välisministeeriumi kultuuri- ja äridiplomaatia büroo director; ja Margus Ilmjärv, Kaubanduskoja Jõhvi esinduse juht.

Aumärgid on kujundatud Roman Tavasti originaalkujunduse järgi.

Lõpeb võimalus 1000 eurot ületavaid tehinguid esitada summeeritult

MTA pressiteade

12.11.2015

Maksu- ja tolliamet (MTA) tuletab käibemaksukohustuslastest ettevõtjatele meelde, et selle aastaga lõpeb käibedeklaratsiooni lisa täitmise üleminekuperiood, mille jooksul oli võimalik deklareerida 1000 eurot ületavaid arveid tehingupartneri lõikes summeerituna. Uuest aastast saab tehinguinfot esitada ainult arvete lõikes.

Tehingupartneri lõikes summeeritult andmeid edastanud ettevõtjate hulk on aasta jooksul olnud languses, kuid veel septembris esitas deklaratsiooni vähemalt osaliselt summeerituna ca 30 protsenti käibedeklaratsiooni lisa esitanutest. Neid ettevõtteid, kes esitasid septembris andmeid summeerituna ja kellel oli üle kümne tehingupartneri, oli 3% käibedeklaratsiooni lisa esitanutest.

„Ettevõtjate ettepanekul sisse viidud üleminekuperiood ja andmete summeeritud esitamise võimalus on olnud mõistlikuks lahenduseks, et ettevõtjatel oleks piisavalt aega tegeleda vajalike tarkvaramuudatustega või muul viisil oma tööd ümber korraldada. Kui ettevalmistused arvepõhiselt andmete esitamiseks on jäänud tegemata, siis on praegu veel viimane aeg, et jõuda muudatused sisse viia,“ rääkis kontrolliosakonna juhtiv pearevident Marika Korka.

Maksuhaldur saadab lähipäevil ka kõigile septembris summeerimise võimalust kasutanud ettevõtjatele vastava meeldetuletuse. Kui ettevõtte kasutatav tarkvara ei toeta faili automaatset koostamist ja esitamist, siis soovitame kasutada võimalust andmefail ise koostada ja vajalikud käibedeklaratsiooni lisad lihtsamalt esitada.

Juhised faili koostamiseks on kättesaadavad MTA kodulehelt - www.emta.ee/index.php?id=35478.

Täiendavate küsimuste või murede puhul saab kirjutada aadressil e-maks@emta.ee.

Eelmise aasta lõpus jõustunud tehinguinfo esitamise mõju maksulaekumine on ületanud kordades esialgseid ootusi — esialgselt prognoositud 30 miljoni euro asemel on süsteemi mõjuks hinnatud vähemalt 80 miljonit eurot. Fiktiivsete arvete osakaalu vähendamine annab võimaluse ausal ettevõtjal oma toodangut hõlpsamini müüa ja seeläbi ka käibemaksu rohkem tasuda.

Nullbürokraatia

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Tulenevalt koalitsioonilepingust on majandus- ja taristuministri eestvedamisel ning nelja ministri koostöös algatatud halduskoormuse vähendamise projekt, mis on initsiatiivi käimalükkajate seas saanud nimeks nn nullbürokraatia.

Tegevusprotsess:

  • ettevõtjad teevad 1. detsembriks 2015 oma esindusorganisatsioonide kaudu ettepanekud halduskoormuse vähendamiseks, protseduuride muutmiseks või andmeväljade kaotamiseks/lisamiseks;
  • Rahandusministeerium kogub ettepanekud kokku ja edastab vastutavatele ministeeriumitele;
  • ministeeriumid ja allasutused analüüsivad tehtud ettepanekuid ning annavad hinnangu, kas ettepanek kiidetakse heaks ning võetakse töösse või ei ole seda mingil põhjusel võimalik arvestada. Tähtaeg 1. veebruar 2016;
  • veebruaris 2016 koguneb ministrite ja ettevõtjate esindajate komisjon, kes vaatab läbi ettepanekud, mille rakendatavust ei peeta võimalikuks. Arutelu tulemusel teeb komisjon otsuse, kas ministeeriumi seisukoht on põhjendatud ning olukord jääb nii, nagu praegu, või tuleb vastutaval ministeeriumil siiski osaliselt või täielikult ettepanekuga arvestada.

Head ettevõtjad! Rõhutame seega, et teie panus halduskoormuse vähendamise konkreetsete ettepanekute väljatöötamisel on kriitilise tähtsusega ning kutsume teid üles esitama oma tähelepanekuid konkreetsete aruandluskohustuste põhjendamatuse kohta hiljemalt 1. detsembriks 2015 aadressile nullbyrokraatia@fin.ee.



[1] Vt Sõerd: Eesti on varemgi Lätist rohkem makse kogunud, see ei ole vaid 1000-euroste arvete teene. - Ärileht.ee, 30.10.2015.

[2] Vt Ausat ettevõtjat mõnitatakse edasi. - Äripäev.ee, 30.10.2015.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo