Maksumaksja portaal - EML tõstatas MTAga kohtudes maksumaksjatele olulisi probleeme. Õnneli Varend, Riina Raju - 2005 > Detsember (nr 12) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2005 > Detsember (nr 12) > EML tõstatas MTAga kohtudes maksumaksjatele olulisi probleeme. Õnneli Varend, Riina Raju
EML tõstatas MTAga kohtudes maksumaksjatele olulisi probleeme. Õnneli Varend, Riina Raju

1.detsembril toimus maksu- ja tolliametis (MTA) maksuhalduri ja maksumaksjate liidu esindajate kohtumine, osales ka rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro.

Päevakorras üldistatult kolm põhiteemat – maksuhalduri tegemised, maksumaksjate liidu tegemised ning liidu ja halduri võimalikud ühistegemised ehk koostöö.

Ameti peadirektor Aivar Rehe andis MTA 9 kuu tegevuste ja 2006. a prioriteetide ülevaate. Ta märkis positiivsena lisaeelarvet ja selle prognoositavat ületamist, head majanduskasvu ja positiivseid arenguid maksukultuuris[1]. Teeninduse hindamiseks väljastpoolt tellitud kliendi rahulolu uuringu tulemuste kohaselt on MTA hinnatud parimaks teenindajaks – tulemuse osas ollakse siiski kriitiline – uuring ei hõlmanud tuludeklaratsioonide esitamise perioodi ega FIDEKit.

Peadirektori sõnutsi olevat äsjane reorganiseerimine – nelja maksukeskuse ja viie tollikeskuse asemel moodustati neli maksu- ja tollikeskust – kõige ladusamini toimunud Põhja keskuses, stabiilne kvaliteet olevat Lääne keskuses, kriitilisemad ollakse Ida suhtes. Lähima 1,5 aasta jooksul polevat reforme ette näha. MTAs on tänavu päevakorras ka korruptsiooni vastu võitlemine – Luhamaa jt.

2006. a prioriteediks on käibemaks – 15 miljardit maksuraha on keeruline koguda, samuti on käibemaks kõige levinum maksupettuste objekt. Ühtlasi tegeldakse edasi ka ümbrikupalkadega. Aktsiisimaksude osas on plaanis juurutada alkoholi maksumärgid.

MTA soovil andis EML ülevaade ka enda tegevussuundade ja 2006. a prioriteetide kohta. Liikmeile on need tuttavad juba EMLi põhikirja ja maksuplatvormi ning juhatuse liikmete ja nõukoja esimehe väljaütlemiste kaudu (MaksuMaksja 2005, nr 4, lk 12–13, nr 5, lk 8, nr 10, lk 32–37).

Pärast EMLi ja MTA eelmist kohtumist 5. mail on liidu liikmed tõstatanud arvukalt probleeme praktilise maksuhalduse pinnalt, samuti rida maksukeskkonna parandamisele suunatud põhimõttelisi küsimusi – paaritunnine kohtumine poleks neid käsitleda ega lahendada võimaldanud.

Küsimused said üldistatud teemade kaupa ning ette valmistatud kirjalike materjalidena, kus on välja toodud nii probleemi kirjeldus kui ka EMLi poolsed lahendusettepanekud – ühtekokku esitasime liidu poolt tõstatatud teemade loendi juurde 19 probleemi, analüüsisime neid ja pakkusime välja endapoolse lahenduse, sh alljärgnevates küsimustes:

  • vabatahtlikus korras käibemaksukohustuslasena registreerimine on muutunud liiga keerukaks, seda püütakse takistada;
  • keeldutakse mittetulundusühingute, sh korteriühistu registreerimisest käibemaksukohustuslasena;
  • käibedeklaratsiooni kehtiv vorm pole ülevaatlik – osa andmeid vajaksid täiendavat liigendamist, osa on üleliigsed;
  • MTA poolt peetava FIE registri avalikkusele kättesaadavad andmed on ebapiisavad, on raske kontrollida isiku staatust ettevõtjana;
  • notarite vähese kogemuse tõttu ei informeeri nad tehingupooli käibemaksuarvestuse jt maksustamisega seotud kohustustest;
  • viimasel ajal on MTA seadnud põhjendamatuid piiranguid deklaratsioonide parandamiseks e-maksuametis;
  • MTA koduleheküljel maksuseaduste selgitamiseks ja tutvustamiseks antud juhendid on halva kvaliteediga – puudujäägid nii sisus kui ka vormis, sh loetavuses, süsteemsuses, ülevaatlikkuses jms;
  • mõne maksu enammakse puhul ei pruugi maksumaksja omada ülevaadet tagastusnõude aegumise ja vastava õiguse minetamise kohta – kuna halduril on selle kohta info andmebaasis olemas, võiks see edastada vastava automaatse teate;
  • maksuhaldur kaebab edasi halduskohtute ja ringkonnakohtute otsuseid, kuigi vastavat valdkonda puudutavas maksuasjas on olemas Riigikohtu seisukoht ning edasikaevatav otsus on sellega kooskõlas – see tekitab riigile ja ka maksukohustuslasele põhjendamatut kahju;
  • maksuvõlgade sissenõudmise ühtlustamata praktika – liikmeile tuleb võlgade tasumise hoiatusi väga väikeste summade kohta või saadetakse teatis nt üks päev pärast tasumise tähtaega (samas nt ühe pikka aega tegutseva koolituskorraldaja maksuvõlg kasvab aastast-aastasse, kuid MTA mingeid meetmeid võla sissenõudmiseks ei rakenda, kusjuures maksuhalduri kõrged ametnikud esinevad tihtilugu sama maksuvõlglase poolt korraldatavatel koolitusüritustel: vt selle kohta rubriiki „Liidus päevakorral“);
  • massilise ulatuse on saavutanud MTA väärpraktika, kus formaalselt viidatakse üksikjuhtumi kontrolli sätetele, tegelikkuses viiakse läbi aga maksukohustuslase suhtes kõige koormavamat kontrollimist – revisjoni;
  • MTA aruanded kinnitavad täielikult liikmete kaebusi kontrollimiste venimise kohta – kontrollimistega venitatakse mitmeid kuid (statistilise keskmisena 3–4), seda isegi üksikjuhtumite kontrollimise korral ja ka juhtudel, mil maksu ei määrata või on maksusumma tühine;
  • kontrollimisi viiakse läbi ilma, et kontrolli alustamise korralduses oleks märgitud kontrollimise kavandatav kestus;
  • telefonikorraldustega maksumaksja koormamine ei ole hea haldusega kooskõlas, kuna rikub haldusakti adressaadile maksumenetluses tagatavaid õigusi;
  • MTA ähvardavas alatoonis masspostituskampaaniad – sisuks ettepanekud kontrollida ja parandada maksuarvestust koos vihjetega mittekonkurentsivõimelistele majandusnäitajaile jms – tekitavad paljudes maksumaksjates tõsist pahameelt, nördimust või hirmu. Alusetute kahtlustustega külvab MTA usaldamatust mitte ainult maksuhalduri vaid kogu riigi suhtes. Väidetavalt täiendavalt laekuvad maksusummad ei kaalu üles seda usaldamatust riigi suhtes, mida MTA alusetuid kahtlustusi sisaldavad kirjad põhjustavad seni õiguskuulekates maksumaksjates;
  • MTA poolt avalikkusele antav info halduri tööprotsesside, sh kontrollimenetluste olemuse, maksumaksjatele langeva koormuse, kontrollimiste plaanitava ja faktilise pikkuse jms kohta on ebapiisav. Ühest küljest jäävad maksuhalduri taotlused seetõttu maksumaksjale arusaamtuks, samas pärsib läbipaistvuse puudumine ametnike motivatsiooni ja tegusust hea halduspraktika kujundamisel;
  • Eestis puudub jätkusuutlik ja tõhus maksuõigusalase väljaõppe süsteem maksuametnike ettevalmistamiseks, kes maksumaksjaid vahetult teenindavad ja kontrollivad. Väljaõppe puudujäägid on tinginud maksuametnike teadmiste ebapiisavuse eriti õiguse ja maksuõiguse valdkonnas. See omakorda takistab maksuseaduste õiget, õiglast ja ühetaolist rakendamist, maksumaksjate võrdset kohtlemist, hea halduse põhimõtete järgimist ning maksude efektiivset administreerimist tervikuna;
  • maksuõiguse alase väljaõppe puudumise kõrval puudub ka maksuõigusalane täiendõppesüsteem – tagamata halduri ametnike tõhusaks tööks piisavate teadmiste ja oskuste taset, puuduvad eeldused maksuasjades kindluse saavutamiseks.

Kõigile probleemidele, nagu märgitud, olid lisatud EMLi lahendusettepanekud. Küsimustes, mille lahendamisel liit kaasa aidata võiks – neis ka ettepanekud konkreetseks koostööks – nt juhendite väljatöötamine, maksuõigusalase koolituse ettevalmistamine ja läbiviimine, ajakirja MaksuMaksja ja maksuseaduste kogumiku hulgitellimuse soodushinnad, valmidus osaleda vaieldavate probleemide kohta seisukohtade väljatöötamisel jms.

MTA soovi arvestades lepiti kokku tavapärasest mõneti pikem vastamise tähtaeg – 10. jaanuar 2006.

Loodetavasti on selleks ajaks enamik halduri igapäevase tööprotsessi küsimusi sisulise lahenduse juba saanud ja väärpraktikad korrigeeritud. Põhjalikumat ettevalmistust nõudvates küsimustes – nt FIEde register või käibemaksudeklaratsiooni muudatused – peaks nähtuma kas ja mida on haldur teinud ning mida ja millal veel teha plaanitakse. Samuti lubati moodustada eri küsimustes töögrupid ja neist EMLi teavitada. Seega peaks 10. jaanuariks teada olema, milliseid lahendusi MTA rakendab.

Kohtumisel jäid sisulise vastuseta revisjonitööga seonduvad küsimused: mida MTA konkreetselt teeb revisjonide kestvuse viimisel mõistlikesse kestvuspiiridesse; kas MTA on seadnud rajajooned eri kontrolliliikide –üksikjuhtumi kontroll, revisjon, käibemaksukontroll jne – kestvuse optimaalsete piiride osas; revisjoni ja üksikjuhtumite kontrollimise eristamine nii reaalses tööprotsessis kui ka statistilises aruandluses jms. Loodame, et muuhulgas saavad 10. jaanuaril vastuse nii kontrolli ja revisjoni, konkreetse koostöö jt probleemid ja ettepanekud.

Järgmise EMLi ja MTA kohtumise ajaks lepiti kokku 2006. a aprill. MTA peadirektor viitas vajadusele vahepealsel ajal kohtuda konkreetseid probleeme lahendavate spetsialistide töörühmade tasandil.

Kaasaegses euroopalikus kogukonnas peavad avalik, era- ja kolmas sektor tahtma ja suutma teha koostööd – ressursse tuleb liita, mitte killustada. Liit on selleks konkreetsed sammud astunud ja oma ettepanekud teinud.

Õnneli Varend

EMLi tegevjuht

Riina Raju

EMLi jurist



[1] MTA operatiivplaani aruande esitas MTA EMLile tutvumiseks kohtumise ettevalmistamise käigus.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2020 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo