Maksumaksja portaal - Lihtsad asjad on keerulised ehk Käibemaksu vabatahtlik lisamine. Villy Lopman - 2014 > juuni/juuli (nr 6/7) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2014 > juuni/juuli (nr 6/7) > Lihtsad asjad on keerulised ehk Käibemaksu vabatahtlik lisamine. Villy Lopman
Lihtsad asjad on keerulised ehk Käibemaksu vabatahtlik lisamine. Villy Lopman


12. juunil 2014 tegi Riigikohus otsuse (kohtuasi 3-3-1-25-14), mille läbivaks probleemiks oli maksuhalduri teavitamine käibemaksu lisamisest kinnisvara võõrandamisel. Juhtum rõhutab taas seda, et kinnistutega seotud käibemaksu küsimused on vaid esmapilgul lihtsad. Samuti näib, et tegemist on ühe enim alahinnatud maksuõigusliku küsimusega, millega väga paljud igapäevaselt ja paha aimamata kokku puutuvad. Siinkohal tuleb aga arvestada, et eksimuste riskid on suured ja vaidluste keerdkäigud prognoosimatud.

Kaasuse asjaolud

Üks äriühing võõrandas teisele hoonestatud kinnistud, mida oli kasutatud büroo- ja laohoonena. Tehingule lisati käibemaks. Täpsemalt oli müügilepingus märgitud müügihind koos käibemaksuga. Müügilepingu sõlmimises osales hüpoteegipidajana Eesti Vabariigi esindajana Maksu- ja Tolliamet. Mõne aja möödudes tegi maksuhaldur aga maksuotsuse, milles leiti, et selle sama kinnistu müügi puhul oli ikkagi tegemist maksuvaba käibega ning sellest tulenevalt ei olnud ostjal ka õigust arvata tehingult maha sisendkäibemaksu. Maksuhaldur rõhutas, et kinnistu näol ei olnud tegemist uusehitisega, samuti ei olnud müüja teavitanud kirjalikult maksuhaldurit tahtest maksustada tehingut vabatahtlikult käibemaksuga, st asjas oli täitmata KMS § 16 lõikes 3 sätestatud eeldused.

Maksuhaldur märkis, et talle kui ühele hüpoteegipidajale saadetud lepinguprojekti ei saa pidada kohaseks teavituseks KMS § 16 lõike 3 mõttes. Vastasel juhul tekiks olukord, kus kõik kinnistut käibemaksuga müüa soovivad isikud leiavad erinevaid mooduseid maksuhalduri teavitamiseks ning maksuhaldur peab hakkama iga konkreetset teavitust eraldi hindama. Lisaks tõi maksuhaldur välja, et kuna müüja ei ole tehingule lisatud käibemaksu deklareerinud ega riigile tasunud, viitab see samuti müügi maksuvaba käibena käsitlemisele.

Riigikohtu seisukohad

Maksuhaldurile teavituse tegemise ajahetk on seotud käibe tekkimisega. Käibe tekkimise aeg on maksuhaldurile teavituse tegemisel KMS § 16 lõike 3 alusel oluliseks faktiliseks asjaoluks, millest sõltub kirjaliku teavituse esitamise aeg. KMS § 16 lg 3 punkti 2 järgi pidi müüja teavituse vabatahtliku maksustamise kohta esitama enne käibe tekkimist.

Müüja võis teavitada maksuhaldurit vabatahtlikust maksustamisest samal maksustamisperioodil ehk käibe tekkimisega samal kuul või varem, kuid kirjalik teavitus pidi olema esitatud maksuhaldurile tingimata enne käibe toimumist. Järelikult ei saa pärast käibe tekkimist maksuhaldurile esitatud dokumendid olla käsitatavad nõuetekohase kirjaliku teavitusena.

Teavituse esitamise tingimused ei ole väga ranged, kuid maksuhaldur peab talle esitatud dokumentidest ilmselgelt mõistma, et müüja tahteks on vabatahtliku maksustamise kasutamine ja mitte mõne muu toimingu tegemine.

Riigikohus rõhutas, et mitte iga minetus kirjaliku teavituse edastamisel ei ole käsitatav teavitamata jätmisena ning vabatahtlikku maksustamist välistava asjaoluna. Samas märkis Riigikohus, et ainuüksi läbiräägitavate ja allkirjastamata dokumentide, nagu lepingu eelprojektide, esitamine ei ole kirjaliku teavituse esitamise kohustuse täitmiseks piisav. Kirjaliku teavituse edastamise kontrollimisel tuleb kohtul arvestada teavituse eesmärki, tehingupoolte käitumist, esitatud dokumentide vormi, sisu, adressaate, teavituse edastamise viisi jms. Erandina võib kirjaliku teavituse edastamise tingimuse täitmisena olla käsitav ka vorminõuetele mittevastava teavituse edastamine maksuhaldurile. Näiteks juhul kui maksuhaldur pidi esitatud dokumentidest ilmselgelt mõistma, et müüja tahteks on vabatahtliku maksustamise kasutamine. Ka teavituse edastamine valele maksuhalduri esindajale ei ole iseenesest ja alati vabatahtlikku maksustamist välistavaks asjaoluks. Avalduse nõuetele mittevastavuse korral tulnuks see kas tagastada, võimaldada taotlust täiendada või edastada haldusorgani siseselt pädevale ametnikule või pädevale haldusorganile.

Käibe tekkimine ei ole seotud arve esitamise ajaga ega kinnisasja omandiõiguse üleminekuga. KMS § 11 lõike 1 järgi ei tekita üksnes müügiarve väljastamine käivet ega käibemaksukohustust. Käibe tekkimine eeldab vaid kauba kättesaadavaks tegemist, mitte aga kauba ehk kinnisasja omandiõiguse üleminekut. Kauba kättesaadavaks tegemine tähendab kinnisasja üleandmist ehk valduse üleandmist. Käibemaksuseaduse kontekstis (vt KMS § 2 lg 5) on käibe tekkimise ja selle aja tuvastamisel oluline seega kinnisasja valduse üleandmine ehk kinnisasja üle tegeliku võimu saamise tuvastamine. Asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb ostjale üle asja üleandmisega (vt VÕS § 214 lg 2). Seetõttu ei nõustu kolleegium maksumaksja käsitlusega, et käibe tekkimiseks peab ostjal tekkima ka omandiõigus võõrandatud asja suhtes.

Kui maksuhaldurile on teavitus tehtud, ei pea isik jääma ära ootama maksuhalduri nõusolekut või heakskiitu. Kirjalik teavitus käibemaksuseaduse mõttes on teabetoiming, mille otseseks eesmärgiks ei ole tehingu tegemine või haldusmenetluse alustamine, vaid haldusorganile maksuõiguslikult olulise teabe edastamine, millele ei järgne haldusorgani vastusooritust. Vabatahtliku maksustamise tingimuseks ei ole maksuhalduri nõusolek või heakskiidu andmine.

Maksuhaldurile teavituse esitamise järel ei kaota müüja õigust siiski ümber mõelda ja jätta käibemaks lisamata. Seega ei ole teavitus müüjale siduv. Samas, kui maksukohustuslane lisab teenuste maksustatavale väärtusele käibemaksu KMS § 16 lõike 3 alusel, maksustatakse sellist käivet esimesest maksustamisperioodist alates vähemalt kahe aasta jooksul. Kauba puhul on olukord aga erinev.

Maksuõiguslike aspektide vahel rõhutas Riigikohus veel ka üht olulist menetluslikku põhimõtet: kohtu õiguslik hinnang ei või menetlusosalistele tulla üllatuslikult. Nimelt tugines ringkonnakohus otsuse tegemisel käibe tekkimise ajale ehk luges käibe tekkimise aja otsuse tegemisel oluliseks asjaoluks. Samas ei vaieldud enne ringkonnakohtu otsuse tegemist käibe tekkimise aja ega kinnistu valduse üleandmise aja üle. Seega oli see menetlusosalistele üllatuslik, et ringkonnakohus asub hilisemas kohtuotsuses põhjalikult analüüsima käibe tekkimise aega ning tuvastama ehitise valduse üleandmise aega. Selline eksimus on Riigikohtu hinnangul oluline menetluslik rikkumine ja see viga võib mõjutada asja sisulist käiku.

Kokkuvõte ja nõuanded

Ühte lausesse kokku võttes võiks eelnevalt tutvustatud Riigikohtu otsusest jääda meelde see, et kinnisasjadega tehingute tegemisel tuleks alati küsida, kas käibemaksuga on ikka kõik korras ja kas tehingusse märgitud lahendus on detailideni läbi mõeldud. Täpsemalt tuleb kirjalik teavitus maksuhaldurile ära teha enne käibe tekkimist, sest pärast käibe tekkimist maksuhaldurile esitatud dokumendid ei ole käsitatavad nõuetekohase kirjaliku teavitusena.

Käibe tekkimine ei ole seotud arve esitamise ajaga ega kinnisasja omandiõiguse üleminekuga. Käibe tekkimine eeldab vaid kauba kättesaadavaks tegemist (valduse üleminek), mitte aga kauba ehk kinnisasja omandiõiguse üleminekut. Teavituse esitamise tingimused ei ole väga ranged, kuid maksuhaldur peab talle esitatud dokumentidest ilmselgelt mõistma, et müüja tahteks on vabatahtliku maksustamise kasutamine ja mitte mõne muu toimingu tegemine. Kui maksuhaldurile on aga teavitus tehtud, saab tehingu lõpule viia ja isik ei pea jääma ära ootama maksuhalduri nõusolekut või heakskiitu. Maksuhaldurile teavituse esitamise järel ei kaota müüja õigust ümber mõelda ja jätta käibemaks lõpuks siiski lisamata.

Alates 1. juulist 2013 on käibemaksu lisamise teavitusega seotud informatsioon kättesaadav igaühele. Täpsemalt on igal isikul võimalik vabalt saada maksuhaldurilt andmeid selle kohta, kas tehingupartner on KMS § 16 lõike 3 alusel maksuhaldurit teavitanud, ja samuti uurida maksuhaldurile esitatud kirjalikus teavituses märgitud andmeid (MKS § 27 lg 1 p 21). Seega on olukord ühelt poolt muutunud lihtsamaks. Teisalt aga tuleb arvestada sellega, et kui ostja ei ole kontrollinud maksuhalduril olevaid andmeid käibemaksu lisamise kohta vastavas tehingus, siis on ostjal väga keeruline põhjendada enda eksimust ja maksuhalduril on väga lihtne põhjendada enda karmi lähenemist.


Villy Lopman

Advokaadibüroo RASK OÜ advokaat


Samal teemal MaksuMaksjas varem ilmunud:

  • Kas sina oled oma kinnisvaratehingust maksuhaldurit teavitanud? – 2007, 12, lk 14-15
  • Hiie Marrandi. Midagi on mäda kinnisasjade käibemaksustamises. – 2013, 2, lk 27-29
  • Villy Lopman. Teavitamine kuld, teavitamata jätmine... – 2013, 5, lk 20

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo