Maksumaksja portaal - Välismaa äriühingu Eesti filiaali aastaaruanne — kohustuslik või mitte? Hiie Marrandi - 2014 > veebruar (nr 2) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2014 > veebruar (nr 2) > Välismaa äriühingu Eesti filiaali aastaaruanne — kohustuslik või mitte? Hiie Marrandi
Välismaa äriühingu Eesti filiaali aastaaruanne — kohustuslik või mitte? Hiie Marrandi

Kuna käes on aeg igasuguste aruannete koostamiseks, on põhjendatud ka selle teema käsitlemine ajakirja MaksuMaksja veergudel.

Ükski aasta ei möödu, ilma et EML liikmed pöörduks juristide poole küsimusega: „Kas välismaise äriühingu Eesti filiaal (st püsiv tegevuskoht tulumaksuseaduse tähenduses) peab maksuametile majandusaasta aruannet esitama ning millisel kujul see peaks olema?“

Lühivastus on, et Eestis asutatud äriühing (nt OÜ) peab aruandluse koostama ja esitama järgides täielikult raamatupidamise seaduse nõudeid. Filiaal peab Eestis esitama üksnes peakontori aastaaruande. Filiaali tegevuse kohta Eestis eraldi majandusaasta aruannet koostama ei pea.

Miks just nii, aga mitte teisiti? Ja mille alusel? Seda enam, et küll ja küll on näiteid, kus tublile raamatupidajale on antud paragrahv ette ja öeldud, et filiaal peab ikkagi eraldi majandusaasta aruande esitama just nimelt maksuametile. Kui soovite, siis muidugi ei saa keelata filiaali tegevuse kohta eraldi majandusaasta aruande koostamist ja maksuametisse esitamist.

Enne kui põhjalikumalt vaagida maksuametile mineva aruande kohustuslikkust, vajalikkust, põhjendatust, olgu ära õiendatud see, et äriseadustiku § 388 kohaselt peab välismaa äriühing filiaali kohta pidama eraldi raamatupidamist. Raamatupidamist tuleb filiaali kohta pidada vastavalt raamatupidamise seaduse (RPS) nõuetele.

Nii peab filiaali juhataja ühe kuu jooksul arvates äriühingu majandusaasta aruande kinnitamisest või seitsme kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest esitama filiaali asukoha äriregistrile äriühingu (st mitte filiaali) audiitorkontrolli läbinud[1] ja kinnitatud majandusaasta aruande. Aruannet ei pea esitama Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi[2] äriühing, kelle aruannet ei pea asukohariigi õigusaktide kohaselt avalikustama.

Üldiselt peab äriregistrile esitatav aruanne olema koostatud kooskõlas rahvusvahelise finantsaruandluse standardiga (vt RPS § 17 lg 1 p 2). Nõuet ei kohaldata Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või OECD[3] liikmesriigi äriühingule (ÄS § 388 lg 5). See tähendab, et nende riikide puhul lähtutakse vastava riigi sisemistest reeglitest.

Niisiis jääb õhku küsimus, et kui äriregister saab nagunii äriühingu aruande (mis hõlmab ka Eesti filiaali tegevust), siis milleks on vaja veel maksuametile koostada eraldi majandusaasta aruanne filiaali kohta. Teatavasti tugineb maksuamet tulumaksuseaduse (TuMS) § 55 lõikele 2:

Mitteresidendist juriidiline isik, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht (§ 7), on kohustatud kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõpust, esitama Maksu- ja Tolliametile püsiva tegevuskoha majandusaasta aruande allkirjastatud eksemplari.

Tulumaksuseaduse vastav säte osa kuulub 11. peatükki, mille pealkiri on „Informatsioonikohustus“. Süvenemata võib tõepoolest jääda mulje, justkui TuMS sätestaks lisaks ÄS-ile ja RPS-ile mingisuguse täiendava aruandekohustuse.

Leiame, et filiaalil puudub kohustus sellist aruannet tulumaksuseaduse (TuMS) § 55 lõike 2 alusel maksuametile esitada. Põhjus on lihtne: esitada saab seda, mille koostamine on kohustuslik. Asjast parema ülevaate saamiseks tuleks uurida pisut ajalugu. Sel ajal, kui hakkas kehtima tulumaksuseaduse § 55 lõige 2, muudeti ka raamatupidamise seadust ja nähti filiaalidele (püsivale tegevuskohale) ette kohustus koostada aastaaruanne (vt TuMS algteksti § 64). Hilisemas raamatupidamise seaduses sellest kohustusest loobuti. Kehtiva RPS § 44 sätestab filiaali raamatupidamise erisusena selle, et filiaal lähtub oma raamatupidamise korraldamisel üksnes RPS §-dest 1–12. Majandusaasta aruannet puudutav osa on aga sätestatud RPS §-s 14. Järelikult ei ole filiaal kohustatud koostama filiaali tegevuse kohta eraldi majandusaasta aruannet.

Edasi tuleks küsida kas selles on midagi halba, kui filiaalid ei koosta aastaaruannet? Meie arvates puudub eraldi aruande järele vajadus, sest püsiva tegevuskohta kohta tuleb igakuiselt esitada maksudeklaratsioone (TSD) ning kuna vaid mõnel üksikul harval juhul ei ole püsivat tegevuskohta registreeritud äriregistris filiaalina[4], siis on äriregistri kaudu olemas ka ligipääs välismaise äriühingu enda aruannetele.

Meile tundub, et ka Rahandusministeerium ei tunne täiendavast aruandlusest puudust, sest siiamaani ei ole nad pidanud vajalikuks raamatupidamise seadust muuta. Näiteks vastuseks EML 03.11.2009 kirjale nr 92, milles tegime ettepaneku algatada seaduseelnõu, mis kas tunnistaks kehtetuks tulumaksuseaduse § 55 lõike 2 või täpsustaks, kuidas koostatakse ja mida peab sisaldama püsiva tegevuskoha majandusaasta aruanne, vastas ministeerium 31.12.2009 kirjas nr 5-1/15857: Rahandusministeerium on Teie ettepaneku osas seisukohal, et tulumaksuseaduse § 55 lõikes 2 mitteresidendile kehtestatud kohustus esitada maksuhaldurile Eestis asuva püsiva tegevuskoha majandusaasta aruanne on põhjendatud. Kaalume võimalusi õigusaktide muutmiseks, et sätestada nimetatud aruande koostamise põhimõtted.

Kuna 2013. aasta sügisel saime EML liikmetelt teada, et maksuhaldur nõuab filiaalidelt täismahus aastaaruandeid, otsustasime ka MTA käest küsida, kuidas need aruanded nende arvates peaksid välja nägema.

EML selgitustaotlus

04.11.2013

TuMS § 55 lõige 2 sätestab: Mitteresidendist juriidiline isik, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht (§ 7), on kohustatud kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõpust, esitama Maksu- ja Tolliametile püsiva tegevuskoha majandusaasta aruande allkirjastatud eksemplari.

Raamatupidamise seaduse § 2 lg 2 kohaselt on raamatupidamiskohustuslaseks Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna, kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal. Sama seaduse § 43 sätestab: Filiaal lähtub oma raamatupidamise korraldamisel käesoleva seaduse §-dest 1–12.

Soovime selgitust, milliste õigusaktide kohaselt peavad mitteresidendid koostama Eesti püsiva tegevuskoha majandusaasta aruande — millest see aruanne koosneb ning milliseid andmeid see aruanne peab sisaldama. Kas aruande vorm ja sisu erineb sõltuvalt sellest, kas isik on kandnud äriregistrisse filiaali või registreerinud MTA-s püsiva tegevuskoha?

MTA vastus

14.11.2013

Maksukorralduse seaduse § 57 lõike 3 kohaselt tuleb raamatupidamis- ja maksuarvestust korraldada nii, et mõistliku aja jooksul on võimalik saada ülevaade tehingute toimumisest ning maksustamise seisukohast tähendust omavatest asjaoludest, sealhulgas tuludest, kuludest, varast ja kohustustest.

Eelnimetatud sätetest tulenevalt on mitteresident kohustatud deklareeritava maksustatava väärtuse määramiseks pidama eraldi püsiva tegevuskoha maksuarvestust. Seega, kuigi püsiva tegevuskoha raamatupidamisreegleid pole eraldi sätestatud, peab mitteresident püsiva tegevuskoha (ka filiaalist püsiva tegevuskoha) maksuarvestust pidama viisil, mis võimaldab mõistliku aja jooksul saada ülevaate Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu tehtud kuludest, saadud tuludest, varadest ning kohustustest.

Mitteresidendist juriidiline isik võib Eestis asuva püsiva tegevuskoha raamatupidamisarvestust pidada oma asukohariigis seal kehtivate reeglite alusel, kui need reeglid vastavad rahvusvaheliselt tunnustatud raamatupidamisnõuetele ning võimaldavad määrata õige maksukohustuse Eestis.

Maksu- ja Tolliametil ei ole seni olnud probleeme mitteresidentide esitatud püsiva tegevuskoha majandusaasta aruannete vormiga, need on enamasti sisaldanud tegevusaruannet, bilanssi ja kasumiaruannet.

Tore, et neil pole probleeme olnud. Meil aga on. Arvata võib, et tublid raamatupidajad (filiaalijuhid jne) on ilmselt ilma pikema aruteluta teinud filiaali kohta täismahus aruande ja selle ära saatnud. Loodetavasti selle eest ka korraliku lisatasu saanud. Meil ei ole põhjust neid tublisid inimesi kuidagi hukka mõista või milleski süüdistada. Väga võimalik, et filiaali juhtkonnal on seda aruannet (või suuremat osa sellest) ka endal vaja.

Kui aga meie poole pöördub mõne sellise filiaali esindaja, kellele ei ole aastaaruande eest lisatasu lubatud ja kes ka ise selle järele puudust ei tunne, siis meie ei leia paraku MTA viidatud seadusesätetest piisavalt motivatsiooni neid aruandeid koostama ja esitama hakata.

MKS § 57 paikneb 5. peatükis, millel pealkirjaks „Maksukohustuslase kaasaaitamiskohustus maksumenetluses“. Viidatud peatükk ja paragrahv ei saa kindlasti sätestada täiendavad aruandluskohustust RPS-ist tulenevate kohustuste kõrval. Seda enam, et MKS § 57 lõikes 1 on selgelt öeldud: maksukohustuslane peab raamatupidamisarvestust raamatupidamise seaduses sätestatud juhtudel ja korras.

Tõsi, § 57 lg 2 punkt 2 lubab maksuseaduses sätestada juhud, mil raamatupidamisarvestust peab korraldama maksukohustuslane, kellel ei ole selleks raamatupidamise seadusest tulenevat kohustust. Olemasolev TuMS § 55 lõige 2 ei ole selleks piisav, sest paneb ainult kohustuse aruanne esitada, aga ei räägi midagi aruande koostamisest. Kui RPS kohustab järgima ainult kõige üldisemaid nõudeid nagu tehingute dokumenteerimine ja kirjendamine, siis tähendab see, et iga filiaal võib tõepoolest ise välja mõelda, kas koostada aruanne sõnas või pildis, värsivormis või viisistatult, või esitada ainult väljatrükk raamatupidamisprogrammist. Sest kuna tegemist on siiski välismaise äriühinguga, tuleks juba alustada sellest, millise riigi seaduse või juhendite järgi see aruanne tuleks koostada, ja kui tõesti koostataksegi Eesti filiaali kohta aruanne Soome või Taani eeskirjade kohaselt, siis kes on Eestis pädev neid aruandeid lugema ja nende pinnalt mingeid maksukontrolli seisukohast olulisi järeldusi tegema?

Kui Rahandusministeerium ja MTA leiavad, et püsiva tegevuskoha aruanne peaks olema kindlas vormis, siis mõistlikum oleks kehtestada neile hoopis täiendav maksudeklaratsioon näiteks omakapitali liikumise kohta (mis võiks pakkuda huvi kasumi väljaviimisega kaasneva tulumaksu seisukohast). Kui sellist vormi ei peeta vajalikuks, tuleks TuMS § 55 lõige 2 kehtetuks tunnistada ja lõpetada raamatupidajate eksitamine.

Hiie Marrandi

EML jurist


[1] Seda üksnes juhul, kui audit on koduriigi seaduste järgi vajalik.

[2] Lisaks EL liikmesriikidele (28) kuuluvad EMP riikide hulka ka Norra, Island, Liechtenstein. Ei kuulu nt Šveits.

[3] OECD ingl k - Organization for Economic Co-operation and Development, eesti keeles - Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon.

[4] ÄS § 384 lg 1 kohaselt peab välismaa äriühing äriregistrisse kandma filiaali, kui tahab oma nimel Eestis püsivalt pakkuda kaupu või teenuseid. Seega on vähemalt teoreetiliselt olemas ka võimalus, et ÄS kohaselt ei ole filiaali registreerimine kohustuslik, aga püsiv tegevuskoht TuMS § 7 lg 1 tähenduses on tekkinud (majandusüksus, mille kaudu toimub mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis). Püsiva tegevuskoha registreerimist maksuhalduri juures reguleerib MKS § 21.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo