Maksumaksja portaal - Ettevõtte tulumaksust pärast 2009. aastat. Guido Viik - 2005 > November (nr 11) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2005 > November (nr 11) > Ettevõtte tulumaksust pärast 2009. aastat. Guido Viik
Ettevõtte tulumaksust pärast 2009. aastat. Guido Viik

Eesti liitumisläbirääkimistel väljakaubeldud erand ettevõtete tulu maksustamisel lõppeb 31. detsembril 2008. Vajalikku poliitilist tahet ega konsensust, et ELi ema- ja tütarettevõtete direktiivi (millest meile erand tehti) Eestile soodsamas suunas muuta, Euroopast ei paista. Õnneks ei paista ka vastassuunalist konsensust – maksude ühtlustamise osas. Loodetavasti oleme suhkrutrahvist õppinud, et viimase hetke kiirustades tehtud otsuste hind võib vägagi kalliks kujuneda. Seepärast on praegu enam-vähem viimane aeg aktiivsemaks diskussiooniks antud teemal.

Seni on ajakirjanduses võimaliku tulevikuvariandina mainitud vaid naasmist klassikalise kasumimaksu juurde, mida saaks kombineerida kas siis senisest madalama maksumäära (nt 10%) või maksuvaba reservfondi moodustamisega omakapitalis. Sisuliselt tähendaks see aga Eestile tagasipöördumist 1990ndatel kehtinud süsteemi juurde – st sammu tagasi. Siinkirjutaja näeb maailma pigem raamatupidaja kui maksuspetsialisti silme läbi ja seetõttu lähenen ka teemale veidi teise nurga alt. Diskussiooni elavdamiseks pakukski välja kontseptsiooni, mis praegusega võrreldes astuks sammu klassikalisest süsteemist veelgi kaugemale.

Arutluskäik toetub tõsiasjale, et ettevõtte raamatupidamisaruanne koosneb täna neljast põhiaruandest, mille tähtsus tarbijale (investorid, juhid jne) on suhteliselt võrdne: kasumiaruanne, bilanss, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne. Kõik need mõõdavad ühel või teisel moel ettevõtte majandustulemust (mis eelduse kohaselt ongi ettevõtte tulumaksu objekt).

Kuigi kasumit on traditsiooniliselt peetud olulisimaks ettevõtte edukuse näitajaks, näitab uute põhiaruannete lisandumine nimekirja (rahavood, omakapitali muutused), et rõhuasetused selles kontekstis on muutumas. Seetõttu oleks ka tulumaksustamisel aeg vaadata traditsioonilisest paradigmast – kus maksuobjektina nähakse (vastavalt tulumaksuseadusele) korrigeeritud puhaskasumit – veidi väljapoole. Kuna eelkõige näib majandustulemuse hindamisel olevat kasvamas rahavoogude aruande osatähtsus, siis üks võimalus olekski toetuda kasumiaruande asemel rahavoogude aruandele ja defineerida maksustatav tulu kui korrigeeritud rahavoog enne finantseerimistehinguid.

 

Võrdlus kehtiva ja traditsioonilise süsteemiga

 

Kolme süsteemi – täna kehtiv dividendi maksustamine, traditsiooniline kasumi maksustamine ja siin pakutu – saab ehk kõige paremini võrrelda läbi reaalse näite.

 

Näide

Algbilanss

Aktiva

raha ja ekvivalendid   100

nõuded          25

põhivara        75

kokku  200

 

Passiva

laenud 50

omakapital     150

kokku  200

 

Perioodi tehingud:

Tulud kaupade/teenuste müügist 500 (millest perioodi lõpuks veel laekumata 40, st nõuete saldo kasvab 25–>40), tegevuskulud 400 (sh amortisatsioon 20), intressitulud deposiitidelt 5, intressikulud 15, soetatud põhivara 60, makstud dividend 115, võetud uusi laene 110, tagastatud laene 75. Selle tulemusel tekivad perioodi kohta raamatupidamisest järgmised aruanded:

 

Kasumiaruanne

müügitulud     500

kulud   –380

amortisatsioon          –20

ärikasum        100

finantstulud    5

finantskulud   –15

puhaskasum   90

 

Rahavoogude aruanne

ärikasum        100

amortisatsioon          20

nõuete muutus         –15

kokku rahavoog äritegevusest        105

 

põhivara soetus        –60

saadud intressid       5

kokku rahavoog investeerimistegevusest    –55

 

saadud laenud          110

laenude tagasimaksed         –75

makstud intressid      –15

makstud dividendid    –115

kokku rahavoog finantseerimistegevusest   –95

 

rahavood kokku        –45

raha ja ekvivalendid perioodi alguses         100

raha ja ekvivalendid perioodi lõpul    55

 

Lõppbilanss

raha ja ekvivalendid   55

nõuded          40

põhivara        115

kokku  210

 

laenud 85

omakapital     125

kokku  210

 

Toodud näites oleks maksustatav tulu praegu kehtiva süsteemi järgi dividend (115). Traditsioonilises süsteemis saaksime maksustatava tulu asudes vastavalt (igas riigis erineva) seaduse nõuetele korrigeerima puhaskasumit (90): +/– maksuamortisatsioon, kasumieraldised maksuvabadesse reservidesse, ettevõtlusega mitteseotud kulud, tulumaksusoodustused teatud tulude/kulude osas jne.

Kirjeldatud süsteemi järgi oleks maksustatav tulu aga rahavoog enne finantseerimistehinguid (st 105–55=50), mida tuleks korrigeerida raha kogujäägi muutusega (45). Seega maksustatav tulu tuleks näites 95. Sisuliselt maksustaksime selles süsteemis negatiivset rahavoogu finantseerimistehingutelt st igasugust kapitali väljavõtmist ettevõttest, sõltumata selle kapitali liigist (oma- või võõrkapital) ja saaja asukohast. Samas ei oleks tegu kinnipeetava maksuga, mida eurodirektiiv keelab – me maksustaksime endiselt ettevõtte majandustulemust (nt iga-aastase tuludeklaratsiooni alusel), mitte konkreetseid väljamakseid. Lihtsalt kasumiaruande asemel tuleb maksuobjekt rahavoogude aruande joone alt.

 

Süsteemi potentsiaalsed tugevused:

a)     Ühetaolisus, st erinevate investeerimis- ja finantsinstrumentide ning kõikide investorite (kodu- ja välismaiste) võrdne kohtlemine. Nii dividend kui intress on oma loomult hind kapitali kasutamise eest. Praegune süsteem motiveerib ettevõtlust maksuvaba võõrkapitali eelistamisele. Uus süsteem oleks kõikehõlmav maksustades igasugust kapitali väljaviimist ettevõttest.

b)     Innovatiivsus. Koht Financial Times’i esilehel peaks olema garanteeritud.

c)     Säilib kassapõhine maksustamine ja kõikide investeeringute (sh käibevara ja raha) tulumaksuvabastus, st süsteem pole palju erinev tänasest.

d)     Kasumi asemel (mille suurus on paratamatult hinnanguline) maksustame reaalselt laekunud tulu. Rahavooga on manipuleerimisvõimalused väiksemad kui kasumi hindamisel. Need pole küll olematud, kuid lisaks maksuseadusele riskiks pettur tõenäoliselt ka rahapesu vastaste sanktsioonidega. Jääb ära maksuamortisatsiooni jms täiendava raamatupidamise/administreerimise vajadus.

e)     Riigi jaoks suureneb sisuline maksubaas, sest dividendile lisandub ka igasugune muu kapitali väljaviimine ettevõttest – nt intress ja laenude tagastamine.

 

Võimalikud nõrkused:

f)       Liiga uudne – meil endil võib puududa oskus hinnata selle mõjusid majandusele/eelarvele, samuti sellele üleminekuga kaasnevaid mõjusid.

g)     Me ei pruugi suuta vastu seista Euroopa survele. Kuigi võrdne kohtlemine on tagatud ja ülaltoodud definitsiooni korral ei oleks tegu kinnipeetava maksuga ema- ja tütarettevõtete direktiivi mõistes, on see n-ö eurotavadest vägagi erinev. Kindlasti tekitab see vaidlusi ja tõenäoliselt peaksime ka osa riikidevahelisi maksulepinguid uuesti läbirääkimisteks avama.

h)     Maksubaasi laienemine (vt punktid a, d ja e) ei pruugi meeldida suurettevõtjatele ja Eestis oma tütarettevõtteid läbi võõrkapitaliinstrumentide finantseerivatele välisinvestoritele. Samast suunast võiks tekkida vastuseis suurinvestorite eeliskohtlemise kadumise kohta (ema- ja tütarettevõtete vahelised siirded ja 20% osaluspiir). Sellele lisaks tuleksid maksubaasi ka nt laenusaajatelt pankadele tagasi minevad kapitali (neto)siirded jne. Eeldusel, et me soovime maksubaasi laienemisel jätta maksu suhte SKPsse samaks, saab ja peab selle ettevõtjatele ilmselt kompenseerima. Põhimõtteliselt peaks seda saama teha läbi väiksema maksumäära (eeldatavasti ca 5–15% vahele). Täiendavalt võiks kaaluda ühte kontserni kuuluvatel ettevõtetel enese ühise tulumaksukohustuslasena registreerimise lubamist (käibemaksust on meil taoline kogemus ju olemas).

i)        Erisoodustuste probleemid (ja lahendused) jäävad ilmselt samaks praeguse süsteemiga.

j)       Praegune rahavoogude aruande raamatupidamisjuhend lubab näidata makstud intressid kas äri- või finantstegevuse rahavoogude hulgas. Tulumaksu arvestuses peaks seda kajastama ainult viimase all.

 

Päikese all pole midagi uut

 

Loomulikult on siinkohal tegu vaid ühe võimaliku süsteemi lihtsustatud ideekavandiga ja selle detailide väljatöötamisel kohtaksime tõenäoliselt hulga raskusi. Kuid millise reformiga neid ei kaasneks? Ja kuna Euroopa Liidu tulumaksureeglite muutmiseks vajalik konsensus kuskilt ei paista, siis oma süsteemi peab Eesti niikuinii reformima.

Samas näitab kiire vaade Google’i otsingumootorisse (märksõna: cash flow taxation), et idee ei olegi päris uus ja akadeemilisel tasandil on taolist lähenemist maailmas päris põhjalikult analüüsitud. Rakendamiseni pole aga seni kusagil jõutud. Põhjuseks tuuakse teoreetilises kirjanduses eelkõige uuele süsteemile üleminekuga kaasnevaid (st ühekordseid) raskusi. Samuti näib põhjuseks olevat ka lihtne hirm tundmatu ees. Kui nüüd Eesti valikuid sellest vaatepunktist vaadata, siis väidan, et dividendide maksustamisele üle minnes oleme me suurema osa neist üleminekumuredest juba läbi elanud. Vaja on lihtsalt astuda järgmine loogiline samm.

 

Guido Viik

vabakutseline[1]

 



[1] Guido Viik (37) on lõpetanud TTÜ raamatupidamise erialal ja omandanud magistrikraadi tulevikuuuringute alal Austraalias. Muuhulgas on ta töötanud rahandusministeeriumis asekantsleri ja nõunikuna (2000–2003) ning olnud EV Raamatupidamistoimkonna eelmise koosseisu liige (2001–2004).

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo