Maksumaksja portaal - Riigikogu ei toetanud õiguskantsleri ettepanekut kohtusse pöördumise riigilõivude vähendamiseks. Riigikogu pressiteade - 2014 > detsember (nr 12) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2014 > detsember (nr 12) > Riigikogu ei toetanud õiguskantsleri ettepanekut kohtusse pöördumise riigilõivude vähendamiseks. Riigikogu pressiteade
Riigikogu ei toetanud õiguskantsleri ettepanekut kohtusse pöördumise riigilõivude vähendamiseks. Riigikogu pressiteade

11.12.2014

Riigikogu ei toetanud õiguskantsler Indrek Tederi ettepanekut üle vaadata tema hinnangul põhiseadusega vastuolus olevad liiga kõrged kohtusse pöördumise riigilõivude määrad. Neljapäeval toimunud hääletusel täiskogus oli ettepaneku poolt 24 ja vastu 32 Riigikogu liiget. Eelnevalt ei toetanud ettepanekut ka teemat arutanud Riigikogu põhiseaduskomisjon ja rahanduskomisjon.

„Kohtumenetluses saab riigilõivu põhiseaduspäraseks eesmärgiks olla üksnes ülemäärase kohtusse pöördumise vältimine ning selle eesmärgi saavutamiseks ei ole proportsionaalne nõuda isikult kohtuasja keskmist kulu ületava riigilõivu tasumist,“ selgitas Riigikogu ees oma ettepanekut Indrek Teder.

„Õigus pöörduda oma õigusvaidluse lahendamiseks kohtu poole on meie põhiseaduse paragrahvis 15 leidnud väljenduse eraldi põhiõigusena. See õigus on seda olulisem, et selle kaudu ei kindlustata mitte üksnes üksikisiku õiguste kaitsmist, vaid ka õiguskuulekust ja õiguskorra kehtivust tervikuna ehk õigusriigi toimimist. See on kogu ühiskonna huvi. Samas on selge, et kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks peab seadusandjal olema võimalik kohtusse pöördumisele piire seada. Ühe sellise vahendina leiab kasutamist riigilõivu tasumise kohustus,“ rääkis õiguskantsler Teder. Ta lisas, et riigilõivu kehtestamisel peavad olema lubatavad eesmärgid ning nende saavutamisel ei tohi kohtusse pöördumise õigust riivata ülemäära palju.

Teder tõi näite, et miinimumpalka saav inimene ei suuda tema hinnangul tasuda kuni 25 000 eurot maksva tsiviilasja eest riigilõivu 750 eurot.

„Milline saab siis olla proportsionaalne riigilõivu ülempiiri kindlaksmääramise mõõdupuu kohtumenetluses? Pean selleks kohtuasja arutamise keskmist kulu,“ ütles Teder. Ta lisas, et kui riigilõiv on kulust suurem, siis on see sisuliselt maks.

Riigikogu põhiseaduskomisjoni poolse ettekandjana ütles Rein Lang, et põhiseaduskomisjon arutas seda küsimust kahel korral ja soovis saada ka ülevaate, kui palju kohtumenetluse kulud tegelikult on. Sellise ülevaate komisjon ka sai ning Langi sõnul ei vasta õiguskantsleri toodud numbrid tõele.

Lisaks selgitas Lang, et Eesti põhiseaduse preambulis on mustvalgel kirjas, et Eesti riik ja ühiskond rajaneb õigluse printsiibil ja õiglus on sõnast „õigus" eespool. Selle õigluse printsiibi järgi on küsimus, kas maksumaksja peaks tervikuna maksma kinni kõigi eraõiguslike isikute kohtulikud vaidlused või peaks vaidlejad oma kulud lõivude või kautsjoni — ükskõik, kuidas me seda nimetame — kaudu ise tasuma.

„Põhiseaduskomisjon jõudis peale debatti järeldusele, et praegused riigilõivud ei ole vastuolus kehtiva põhiseadusega Eestis, ja otsustas mitte toetada õiguskantsleri ettepanekut nr 31. Selle poolt oli 5 põhiseaduskomisjoni liiget, vastu 1, erapooletuid 1,“ ütles Lang.

Riigikogu rahanduskomisjoni poolse ettekandjana ütles Rannar Vassiljev, et õiguskantsleri välja pakutud kohtumenetluse põhiseadusvastaste riigilõivude määra ülempiir on 1000 eurot. „Kui kõrgem riigilõiv kohtumenetluses oleks 1000 eurot, jääks riigil saamata hinnanguliselt 1,12 miljonit eurot riigilõivu tulu aastas,“ ütles Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Vassiljev. Ta selgitas, et õiguskantsleri ettepanekuga arvestamine tooks Justiitsministeeriumi hinnangul paratamatult kaasa vajaduse tõsta just madalamaid lõive.

„Tulenevalt arutluskäigust komisjonis, andsid rahanduskomisjoni liikmed õiguskantsleri ettepaneku nr 31 poolt kolm ja vastu viis häält. Erapooletuid antud küsimuses ei olnud,“ lisas Vassiljev.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo