Maksumaksja portaal - Pangasaladus on surnud, elagu pangasaladus! Ants Soone - 2014 > oktoober (nr 10) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2014 > oktoober (nr 10) > Pangasaladus on surnud, elagu pangasaladus! Ants Soone
Pangasaladus on surnud, elagu pangasaladus! Ants Soone

Jah, 14. oktoobril 2014 jõudis ECOFIN kokkuleppele, et maksustamisalase halduskoostöö direktiivi tuleb täiendada.[1] Ei, kõigi eelduste kohaselt ei muuda see krediidiasutuste kohustust hoida teatud informatsiooni saladuses. Seega, teated pangasaladuse surmast on ehk mõnevõrra ülepaisutatud ning siiski pisut ennatlikud.[2] Küll aga pole ammu põhjust arvata, et krediidiasutuse valduses olevale teabele puudub igasugune juurdepääs.

Nimetatud direktiiv, mis võeti vastu juba 15. veebruaril 2011, tunnistab vajadust edendada piiriülest maksualase teabe vahetust. Regulatsiooni sisuks on igat liiki maksude kohta teabe, sh elektrooniline, vahetamine. Seejuures on teatud info automaatne vahetamine kohustuslik. Seda, et maksuhalduril on õigus nõuda teavet teiste seas krediidiasutustelt, pole ilmselt maksuõigusega kokkupuutunuile vähemalt Eestis uudiseks. Juba maksulepingutes on sätestatud riikidevaheline andmevahetus ning Eesti suhtes jõustusid esimesed neist enam kui 20 aastat tagasi.

Nii et tegelikult lepiti kokku direktiivi ulatuse mõningases laiendamises. Näiteks tuleb edaspidi automaatselt vahetada teavet muu hulgas intresside, dividendide, aga ka muu sissetuleku ning kontojäägi ja finantsvara müügist saadud tulu kohta.[3] Täpsed automatiseeritud andmevahetuse nõuded selguvad küll direktiivi teksti avalikustamisel, kuid täna võib teatava kindlusega aimata, et need kattuvad suures plaanis OECD väljatöötatutega ega loo täiesti uut andmevahetuse protokolli.[4]

Mis on mis?

Euroopa Liit on juba ammu mänginud mõttega kehtestada oma standard maksualase teabe automatiseeritud vahetamiseks. Juttu selle varajasest väljundist ning seotud probleemidest on olnud ka MaksuMaksjas.[5] Iseenesest maksuinfo vahetamise vajalikkusest rääkis peagi endine volinik Šemeta juba 16. novembril 2010.[6] Seda küll seejärel, kui USA võttis vastu kurikuulsa FATCA, mille eesmärk on oma maksuresidentide osas teabe kogumine enda suhtes välismaistelt finantsasutustelt. Viimasestki on juttu olnud MaksuMaksjas.[7]

Vahepeal on oma standardi, mille nüüd Euroopa Liit tõenäoliselt on valmis üle võtma, kehtestanud OECD.[8] Eesti suhtes jõustub see sisuliselt 1. novembril 2014.[9] Viimane tähendab valmisolekut vahetada ühel heal päeval pärast 1. jaanuarit 2016 maksualast informatsiooni automatiseeritud kujul enam kui 60 jurisdiktsiooniga.[10] Seega, kui pangasaladust surnuks pidada, siis saabus surm üsna ammu ning hoopis teistel põhjustel.

Samal ajal on asjatu hirm, et finantskontode kohta edastatava informatsiooni üle igasugune kontroll puudub. Ei ole alust arvata, et see osa direktiivist, mis sätestab teabe suhtes ametisaladuse hoidmise kohustuse, kuhugi kaob, või et infot võiks kasutada muul otstarbel kui maksustamisega seoses. Ka OECD standard näeb ette andmekaitsenõuetega arvestamist.[11] Euroopa Liidu raames puudub ilmselt põhjus kahelda piisavas andmekaitsetasemes. Infovahetuseks kolmandate riikidega tuleb lihtsalt veenduda, et nõuded on täidetud. Samas, Eesti õiguskorrast tulenevalt on välislepingud täitmiseks kohustuslikud.

Taustast

Võitlus maksukuulekuse nimel on kahtlemata vajalik. Pealegi on see poliitiline reaalsus kokkukuivanud tulude kontekstis. Kas automaatse andmevahetuse rakendamisega kaasnevad kulud on ka põhjendatud, on juba iseasi.[12] Ekslik on arvata, et infovahetus tagab maksukuulekuse.[13] Pettureid ja isikuid, kes teadlikult hoiduvad kõrvale maksude maksmisest, tõenäoliselt puhtalt andmevahetusega ei püüa. Lasta küsitava tulu ootuses ausatel maksumaksjatel kanda petturite ja ebaausate maksuplaneerijate püüdmisega seotud finants- ja halduskoormat on aga küüniline. Pragmaatilisemalt — kas see kulu on võimalikku Eestile laekuvat täiendavat maksutulu väärt? Lõpuks on Eesti maksusüsteem ehitatud üles eeldusel, et enamik maksumaksjatest on ausad. Küsimus on, kui kaua see eeldus veel kehtib ning millised meetmed on pättide püüdmisel ka majanduslikult anchorpõhjendatud.

Ants Soone

Swedbanki investeerimisteenuste vastavuskontrolli juht


[4] Samas.

[5] Ants Soone. Teeme ise: Euro-FATCA – 2013, 8, lk 32-34.

[7] Ants Soone. Mis imeloom on FATCA? – 2013, 2, lk 23-25.

[8] www.oecd.org/newsroom/oecd-releases-full-version-of-global-standard-for-automatic-exchange-of-information.htm.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo