Maksumaksja portaal - Töötajate register — maksuaugu kinnikeevitamise kunst. Martin Huberg - 2014 > august (nr 8) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2014 > august (nr 8) > Töötajate register — maksuaugu kinnikeevitamise kunst. Martin Huberg
Töötajate register — maksuaugu kinnikeevitamise kunst. Martin Huberg

Eelmises MaksuMaksjas sai lugeja ülevaate 1. juulist jõustunud maksukorralduse seaduse muudatustest, millega tõmmati käima uus maksupettuste vastu võitlemise salarelv töötajate register.

Nüüdseks on töötajad ja tööandjad saanud imerelva mõju oma nahal tunda juba kaks kuud ning käes on paras hetk väike laibaloendus korraldada, moonatagavara täiendada ja rusikatega väike trummipõrin rinnal esitada.

Oi kui palju töötajaid!

Kõige armsam on loomulikult meie oma rahandusminister, kes suutis juba 1. juuli hommikul FB seinalehes kuulutada rõõmusõnumit: „Hommikul algas töötajate invasioon Eestisse kiirusega üle 1000 in/tunnis. Piiril suurt liikumist pole täheldatud, järelikult on tegemist seni registreerimata tööjõu legaliseerimisega käivitunud töötamise registris.“[1]

Geniaalne! Lihtsa nipiga on terve hord töötajaid legaliseeritud ja lülitatud maksumaksjate perre. Kui see nii lihtne oleks, siis teeks mõned registrid veel juurde ja küll see riigieelarve õige pea positiivset lisaeelarvet näha saaks.

Samas näitab see, kui vähe viitsitakse tõsiselt sisule mõelda ja kui kergekäeliselt mingit infokildu endale soodsa nurga alt eksponeeritakse.

Isegi Maksu- ja Tolliameti avalike suhete juht Rainer Laurits jahutas mõnevõrra kirgi ja märkis, et üle 5000 lisandunud „surnud hingedest“ olid võlaõiguslike lepingute alusel teenuseid osutavad isikud ning teiseks oli terve hulk neid, kes olid varem tööl, aga keda mingil põhjusel polnud haigekassas registreeritud.[2]

Samas rõhus maksuhaldur selle registri juurutamisel just ümbrikupalkade likvideerimisele kui eesmärgile. 1. juulil alustati ka kampaaniaga „Ümbrikupalk kahjustab töötaja tulevikku“. Seejuures on tööinimesele ette söödetud isegi kaotuse kalkulaator![3] Igaüks saab vaadata, kui palju ta tulevikus näppu imeb, selmet riigi hoiupõrsa nisa küljes rippuda.

2. juulil raporteeriti juba, et „Töötamise registri käivitumise esimesel päeval lisandus senisele 609 439 registreeritud töötamisele veel 17 598 inimese 18 729 töötamist. Võlaõiguslike lepingute alusel töötamisi, mida haigekassas varem registreerima ei pidanud, tuli juurde 7995 ning töölepinguga töötamisi tervelt 7199.“[4]

Liigset indu tõmbas maha vaid Päevaleht oma juhtkirjas: „Esiteks polnud mitte kõik lisandunud senised petturid, vaid end peavad üles hakkama andma ka need, kellelt eri tüüpi lepingute alusel haigekassale raha ei laekunud. Sisuliselt juhtub sama, mis näiteks nõudega deklareerida vastastikku üle tuhande euro suuruseid arveid: 10% petturite pärast kannatavad ülejäänud üheksa kümnendikku, kelle õlule lisab riik veel ühe koormisena nõude tõestada oma ausust.“[5]

Mis siis juhtus? Kas me tõesti saame eeldada, et sellisel hulgal on ümbrikupalga saajaid ning uus register võttis maksupetturitelt päevapealt igasuguse isu raha „vasakule“ panna? Tundub pisut naiivne.

Kuna sellest ajast on ka meil registri teemadel küllalt palju tagasisidet, siis vaatame, millist tüüpi suhted seal registris meie liikmete osas kajastamist leidsid.

Töötaja

Esiteks muidugi töötajad. Muide, juba aastaid levib selline folkloor, et töötajat ei pea haigekassas registreerima, kui tal on teine tööandja, kes on seda juba teinud. Päriselt ka. Loogika on lihtsalt selles, et hüvitise maksmisel lähtutakse ju sotsiaalmaksu andmetest ning isegi kui tööandja ei registreerinud töötajat haigekassas, tegi haigekassa seda automaatselt, sest ravikindlustuse seaduse § 19 lõige 21 kohustas teda selleks. Nüüd on selline õigus ja kohustus muidugi maksuametil ja see võib lõppeda eksija suhtes rahalise karistuse rakendamisega (vt maksukorralduse seaduse § 253).

Sellest tulenevalt oli terve hord selliseid töötajaid, kes olid erinevatel põhjustel vaid ühe tööandja juures haigekassas arvel, ning probleemi polnud. Seejuures ei tähenda see sugugi, et tööandja oleks sotsiaalmaksu valesti maksnud või inimene mõnd hüvitist vähem saanud. Kõik toimis ladusalt nii kaua, kui „registreeritud“ töökoht ära kadus ja koos sellega ka ravikindlustus.

Juhatuse ja nõukogu liige

Kummaline, kuid mingil põhjusel on päris arvestatav hulk meile helistanuid öelnud, et nad registreerisid juhatuse liikme töötajate registris töölepingulise töötajana. Ka siin on folklooril suur roll, sest päris suur osa inimesi arvab, et kui juhatuse liikmele makstakse tasu, siis on see töötasu, sest ta ju teeb tööd. Ja boonusküsimus on — mida tähendab „juhtimis- ja kontrollorgani liige“? (Ą la meie firmas „organeid“ ei ole, meil teeb juhatuse liige ise tööd ja tegime talle nüüd töölepingu).

Lisaks veel need, kes registreerisid end nüüd juhatuse liikmena, kuid haigekassasse neil asja ei olnud, sest tasu makstakse kas siis ebaregulaarselt või vähem kui sotsiaalmaksu kuumääralt. Kuna haigekassas registreerimise tingimused ei olnud täidetud, sai töötajate register jälle uusi hingi juurde. Siia kuuluvad näiteks ka välismaalastest nõukogu liikmed, kelle registreerimiseks tuli neile muu hulgas ka Eesti isikukood tekitada.

Teenuse osutajad

Nii nagu ka maksuamet oma käsiraamatus selgitab, on terve rida uusi hingi tulnud võlaõigusliku teenuse osutamise lepingute (käsundusleping, töövõtuleping jne) alusel tegutsevatest inimestest, keda ravikindlustuse seadus ravikindlustuskaitsega ei õnnistanud (sest neile makstud tasu jäi alla sotsiaalmaksu kuumäära) ning kes end seetõttu ka üles ei andnud. Või kes jäeti haigekassas sellepärast registreerimata, et inimesel oli püsiv töökoht ja selle kaudu ka kindlustus olemas. Ka nende inimeste eest olid varem kõik maksud korralikult makstud. Võtame näiteks mõne vabakutselise fotograafi või ajakirjaniku, kes saab vahelduva eduga honorare näiteks 15 väljaandelt — nüüd on tal töötajate registris ka kirjas 15 töökohta. Töökangelane missugune!

Vabatahtlikud

Nojah, mis ma oskan öelda. Korduvalt on uuritud, miks ei või juhatuse liiget vabatahtlikuna registreerida, kui talle näiteks mingil põhjusel töötasu ei maksta, ja paljud on seejuures ka registreerinud. Mitut on minul igatahes õnnestunud veenda kannet parandama ning edasi liigume küsimuse juurde, kes siis on „töötaja“, see „organi“ liige, ja kes lihtsalt „vabatahtlik“ (ei tea, kas töötajad teevad tööd vastu tahtmist?).

Olukorrad on huvitavad ning mida segasem lugu, seda rohkem uusi kandeid saab register juurde.

Kuna EML tegevuses osaleb päris tihti tasuta abilisi, siis huvitas meid see teema eriti ja pöördusime „partei ja valitsuse“ poole täiendavate selgituste saamise sooviga (vt kirjavahetust artikli lõpus). Vastus oli pehmelt öeldes huvitav. Igatahes on meil tõsine kavatsus kogu Rahandusministeeriumi ja MTA juhtkond igaks juhuks „vabatahtlikuna“ ära registreerida.[6]

Registri vead

Lisaks eelnevatele kategooriatele küllalt palju olnud neid, kellel on haigekassa peetavas registris olnud vigased või puudulikud andmed. On neid, kes on enda teada registreerinud, kuid kanne puudus, kuid ka neid, kellel on kas siis kande kvalifikatsioon olnud vale või on mõni muu probleem.

Tõsi, maksuamet teavitas juba enne registri rakendumist, et andmeid tuleb kontrollida ning paljudega võidi ka isiklikult ühendust võtta, et asja selgitada, kuid kindlasti jäi ka 1. juuli seisuga terve hulk neid, kelle kohta tuleb täpsustused uude registrisse kanda. Kusjuures paljudel juhtudel näeb „parandamine“ välja nii, et tuleb vale liiki töötamine lõpetada ja selle asemel uus suhe registreerida.

Maksupettuste vastu võitlemine

Mis aga puudutab oodatavat „suurt saaki“, siis ma jahutaksin küll inimeste tundeid veidi maha. Ei tekita see registrikanne ühtegi rahalist kohustust ning ma ei usu, et oleks väga palju neid, kes siiralt usuvad, et see oli nüüd kõva löök maksupetturitele.

Esiteks võib töödejuhatajal olla telefonis SMS valmis koos kõikide vajalike andmetega, mis koheselt MTA-le edastatakse, kui kontroll objektile saabub. Teiseks makstakse ilmselt suures osas „ümbrikupalka“ lisaks ametlikule töötasule, mitte ainsa tasuna.[7]

Kolmandaks — no andke andeks, kuid kas tõelist kuritegevust ikka niimoodi välja juuritakse? Varsti on ehitusplatsidel kõik FIE-d või OÜ-de juhatajad, kes palka ei saa, või vabatahtlikud, kes on kenasti kirjas vms. Muidugi on see vaid üks tükk tervikust, kuid peamine väärtus ei ole sel mitte maksupettustega võitlemine, vaid muud hüved (toimib paremini, lihtsustab andmete edastamist jne). Iseasi, kas sellises ulatuses kohustusi pidanuks panema.

Tõenäoliselt on elu siiski märksa keerulisem kui see ministeeriumile paistab. Nagu ka kõikide muude maksumuudatuste puhul.


Martin Huberg

EML juhatuse liige

MaksuMaksja õigustoimetaja


EML selgitustaotlus Rahandusministeeriumile

03.07.2014

Soovime selgitusi 1. juulist jõustunud MKS muudatuste kohta seoses töötamise registriga.

MKS § 251 lõike 3 kohaselt tähendab „töötamine“ muu hulgas ka „töö tegemist vabatahtlikkuse alusel tasu saamata“. MKS § 251 lõike 5 kohaselt kantakse töötamise registrisse ka andmed „äriühingus ja füüsilisest isikust ettevõtja juures vabatahtlikkuse alusel töötavate isikute kohta“.

Soovime saada täpsemaid selgitusi mõiste „vabatahtlik“ sisustamise kohta. Palume selgitada, kas äriühing või füüsilisest isikust ettevõtja peab registreerima alljärgnevates näidetes nimetatud isikud:

1. füüsilisest isikust ettevõtja ettevõttes (nt talu majapidamistöödel) ettevõtjat tasuta abistavad pereliikmed, sugulased, tuttavad, naabrid, sh alaealised jne;

2. äriühingu töötajat kodus tasuta abistavad pereliikmed, sugulased, tuttavad, naabrid jne, sh alaealised (nt printimis- ja paljundustööd, kirjade postitamine, kauba pakendamine, IT-alane nõustamine, kujundustööd arvutis jne);

3. äriühingu juhatuse liige ja prokurist, kes ei saa tasu;

4. äriühingu kontrollorgani liige, kes ei ole kantud äriregistrisse (nt nõukogu liige, audiitor, revident);

5. äriühingu aktsionär või osanik, kes ei kuulu ühtegi juhtorganisse, kuid abistab juhatust tasuta (nt nõustab);

6. isik, kellele äriühing on andnud volikirja teatud toimingute tegemiseks (nt pangakonto kasutamise õigus internetipangas, e-maksuameti kasutamise õigus, avalduse või muu juriidilise dokumendi esitamine jne);

7. tulundusühistu (sh hooneühistu) liige, kes osaleb ühistegevuses (nt garaa˛iühistu liikmed, kes graafiku alusel valvavad või hooldavad garaa˛i territooriumi);

8. äriühingu peetava erakooli õpilased ja lapsevanemad, kes osalevad abistavates tegevustes (nt koristavad klassiruumi, teevad remonditöid);

9. eraülikooli akadeemilises tegevuses tasuta osalevad isikud (nt lõputöö juhendaja või retsensent, kaitsmiskomisjoni liige);

10. eraõigusliku raadio- või telekanali töös tasuta osalev isik (nt saatejuht, saatekülaline, intervjueeritav, stuudiopublik, filmivõtetel massistseenides osalejad jne);

11. äriühingute osalusel toimuvatel heakorratöödel ja talgutel osalejad.

Täiendatavalt soovime teada, kui tihti tuleb teha kandeid tasuta töötavate isikute kohta. Näiteks, kui isik osaleb ülikooli kaitsmiskomisjoni töös üks kord aastas, kas tuleb isik registreerida iga kord üheks päevaks, või võib teda registreerida ka tähtajatult.

Samuti soovime teada, kas on ette nähtud sanktsioone, kui vabatahtlikuna registreeritud isikud tegelikult selle „tööandja“ tegevuses ei osale.


Rahandusministeeriumi vastus

25.07.2014

Selgitame Teile suurima hea meelega töötamise registrisse kannete tegemise õiguslikke üksikasju. Töötamise register koondab erinevad töötamise liigid. Viitate õigesti, et ühena neist töötamise liikidest käsitletakse ka äriühingus ja füüsilisest isikust ettevõtja juures vabatahtlikkuse alusel ehk tasuta töötamist. Mitte igasugune vabatahtlik tegevus ei ole töö tegemine tasu saamata. Kahtluse korral, kas mingi tegevus tuleb kanda töötamise registrisse, tuleks esmalt seega analüüsida, kas tegevus võib üldse olla käsitletav töö tegemisena. Puhtalt heategevusliku olemusega tegevust — nt abivajajate abistamine või ühiskonna hüvanguks tegutsemine, mis ei ole seotud ettevõtja põhitegevusega ega soodusta tema majandushuve, registrisse ei kanta.

Teie loetletud olukordade puhul soovitame lähtuda vastavalt järgmistest küsimustest:

1. kas töö tegemine on seotud ettevõtja põhitegevusega;

2. kas isikul on ettevõtjaga lepinguline suhe või kas tegevus toimub ettevõtja ruumides;

3.–5., 8. ja 10 kas isiku konkreetse tegevuse olemus viitab tegelikult ettevõttes töö tegemisele;

6. kas isiku ja ettevõtte vahelise suhte sisu on teatud ulatuses siiski töö tegemine;

7. ja 11. kas isiku töö on (osaliselt) suunatud ühingu majandushuvide soodustamisele;

9. kas ettevõtja puhul, kelle huvides tööd tehakse, on tegemist äriühinguga või ka füüsilisest isikust ettevõtjaga (vt ka punktide 3. –5., 8. ja 10. osas analüüsi vajavat küsimust).

Kui esitatud küsimustele saab anda sisulise jaatava vastuse (jättes kõrvale erinevad välised või kõrvalised asjaolud — äriregistrisse kandmine või kandmata jätmine, volikirjade andmine, kirjaliku lepingu sõlmimata jätmine jms), tuleb töö tegemine kanda töötamise registrisse.

Lisaks selgitame, et töötamise registri kande periood sõltub samuti eelkõige tööd tegeva ja tööd võimaldava isiku vahel sõlmitud kokkuleppe sisust. Kui pooled näevad lepingulist suhet pikemaajalisena, siis võib ka töötamise kande teha ajas kestvana. Kui lepinguline suhe sõlmitakse ühekordselt korra aastas, on õige see ka ühekordsena registrisse kanda.

Mis puutub sanktsioonidesse, siis loomulikult kohaldatakse kohustuse täitmise tagamiseks esmalt haldusõiguslikke sunnimeetmeid. Tööd võimaldav isik vastutab registrikannete õigsuse ja õigeaegsuse eest. Kui selgub, et töötamise registri kanded on valed, muu hulgas registreeritud töötamine ei toimu tegelikkuses vabatahtlikkuse alusel (tasuta), on maksuhalduril võimalik kohustada vastutavat isikut kannet parandama ning rakendada kohustuse täitmata jätmisel sunniraha. Ka on võimalik võtta vastutav isik väärteokorras vastutusele maksukorralduse seaduse § 154 alusel. Kindlasti ei tähenda aga sunnimeetmete olemasolu õigusaktis, et karistamine ja sunniraha määramine oleks riigi jaoks eesmärk omaette. See on siiski vaid abivahend töötamise registri korrektse toimimise tagamiseks. Vabatahtlikkuse alusel töötamise juhtumites huvitab riiki pigem see, kas tööandja ei varja tasustatavat töö- või töövõtusuhet, mis toob kaasa maksukahju riigile. Taolistesse juhtumitesse suhtutakse kindlasti ka tõsisemalt.

Suurema huvi korral vabatahtliku tegevuse maksustamise vastu soovitame lugeda MTA selgitusi aadressil www.emta.ee/index.php?id=34703.

Teile võib huvi pakkuda ka vabatahtliku tegevuse õiguskeskkonna analüüs, mis on kättesaadav aadressil: www.siseministeerium.ee/public/Vabatahtliku_tegevuse_oigusanaluus.pdf.



[1] Kadri Inselberg. Ettevõtjad registreerisid täna tuhandeid „uusi töötajaid“. – E24, 01.07.2014.

[2] Pille Ivask. Töötamise register on juba populaarne. – Äripäev, 02.07.2014.

[3] MTA: ümbrikupalk kahjustab töötaja tulevikku. Maksu- ja Tolliameti 01.07.2014 pressiteade.

[4] Töötamise registri rakendumisega lisandus 18 729 töötamist. Maksu- ja Tolliameti 02.07.2014 pressiteade.

[5] Eesti Päevalehe juhtkiri: „Üle võlli register.“ – Eesti Päevaleht, 02.07.2014.

[6] Mittetulundusühinguna ei tohiks see teema meid otseselt puudutada, sest seaduse kohaselt tuleb registreerida ainult äriühingu või FIE juures tegutsevad „vabatahtlikud“. Aga ajakirja MaksuMaksja kirjastamiseks on meil loodud eraldi osaühing, mistõttu on meil tõsine mure — kui me avaldame ajakirjas näiteks Rahandusministeeriumi kirja, siis äkki peaksime igaks juhuks registreerima kirja autori ja allkirjastaja kui vabatahtlikult kirjastuse töös osalenud isikud? Sest olgem ausad, riigiasutuste kirjade või pressiteadete avaldamine on „seotud ettevõtja põhitegevusega“ (ajakirja väljaandmine) ja „soodustab majandushuvi“ (loodetavasti ostetakse ajakirja rohkem, kui seal ilmub materjale, mis toimetuse arvates lugejaid huvitab).

[7] Praktikas esineb päris palju ka „ausat ümbrikupalka“, mille puhul kirjutatakse väikesed palgasummad lihtsalt teiste inimeste nimele või deklareeritakse tööandjast FIE tuluna (st maksud makstakse ära, aga mitte õige inimese nimel). Näitena võib tuua suvel põllutöödel või marjakorjamisel kasutatava tööjõu, filmivõtete massistseenide osalejad jne, kus tuleb iga päev arvutada sadadele inimestele üsna väikeseid palgasummasid. See on lihtsalt tüütu.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo