Maksumaksja portaal - Äriühingu tehingud nõukogu liikmega: mida tasub pooltel tehingu sõlmimisel järgida? Andi Tubin - 2013 > august (nr 8) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2013 > august (nr 8) > Äriühingu tehingud nõukogu liikmega: mida tasub pooltel tehingu sõlmimisel järgida? Andi Tubin
Äriühingu tehingud nõukogu liikmega: mida tasub pooltel tehingu sõlmimisel järgida? Andi Tubin


Äriseadustikus (ÄS) on sätestatud formaalsed nõuded, mis reguleerivad äriühingute tegevust alates selle asutamisest kuni lõpetamiseni. Äriühingu nõukogu liikmega tehingu tegemise kohta kehtivad kindlad reeglid, kuna selliste tehingute puhul on huvide konflikti tekkimise oht. Üldreeglina on nõukogu liikmega lepingu sõlmimiseks vajalik osanike (aktsionäride) otsus ning ilma osanike nõusolekuta sõlmitud leping on tühine. Selle aasta 20. juunil tehtud otsuses (tsiviilasi nr 3-2-1-72-13) käsitles Riigikohus põhjalikult nõukogu liikmele tasu määramist, temaga lepingu sõlmimise tingimusi ja korda ning nõukogu liikmega sõlmitud lepingu heakskiidu ja osanike otsuse tõlgendamisega seonduvat. Alljärgnev õpetlik lugu annab ülevaate sellest, millise tulemuse võib anda kohtuvaidlus, kui äriseadustikus sätestatud formaalsusi pole järgitud.

Kaasuse sisu

R (hageja) esitas 7. detsembril 2010 hagiavalduse OÜ P (kostja) vastu ja palus mõista kostjalt välja 396 044 krooni 8 sendi (25 311 euro 83 sendi) suuruse võla ning viivise.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 21. mail 2008 konsultatsioonilepingu (leping), mille järgi pidi hageja osutama kostjale konsultatsiooniteenuseid. Leping oli sõlmitud tähtajaga 31. mai 2010. Hageja osutas kostja juhtkonnale konsultatsiooniteenuseid nii kostja nõukogu liikmena kui ka konsultandina. Lepingule kirjutas kostja nimel alla nõukogu liige K, kellel oli osanikelt ja juhatuselt suuline volitus hagejaga lepingu sõlmimiseks.

10. juunil 2009 kutsuti hageja kostja nõukogu liikme kohalt tagasi ja samal kuupäeval lõpetas hageja kostjale konsultatsiooniteenuste osutamise. Seega oli kostjal kohustus maksta hagejale tasu ajavahemiku 21. mai 2008 kuni 10. juuni 2009 eest.

Hageja peamiseks seisukohaks kohtuvaidluses oli, et leping ei ole tühine, pealegi oleks selle tühisuse tuvastamine vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingule kirjutas kostja nimel alla nõukogu liige K, kes oli osaühingu enamusosaniku valitud nõukogu liige. K kinnitas, et kõik lepingu sõlmimiseks vajalikud ühingusisesed otsused on vastu võetud. Seega võis hageja mõistlikult eeldada, et K tegutses kostja huvides ja tal oli kehtiv volitus sõlmida kostja nimel leping. Leping vastas osanike tahtele ja selle oli sõlminud suurosaniku nimetatud nõukogu liige, seetõttu oleks hea usu põhimõttega vastuolus lugeda tehing tühiseks üksnes võimalike formaalsete minetuste tõttu.

Hageja, nähes ette, et kostja võib tugineda K volituse puudumisele, tõi hagis välja ka asjaolu, et kostja osanikud on 31. märtsil 2009 toimunud osanike koosolekul ja 8. aprillil 2009 notariaalselt tõestatud protokolli kohaselt lepingu heaks kiitnud. Samuti leidis hageja, et leping kehtiks vähemalt osaliselt ka ilma kostja osanike nõusoleku ja heakskiiduta. Igakuises tasus kokkuleppe sõlmimine isikuga, kes osutab äriühingule igapäevaseks majandustegevuseks vajalikke konsultatsiooniteenuseid, ei ole käsitatav tehinguna, mis väljuks igapäevase majandustegevuse raamidest, mistõttu ei ole hageja tasunõude eelduseks lepingu heakskiitmine osanike poolt. Isegi juhul, kui lepingut ei saaks tervikuna käsitada igapäevases majandustegevuses tehtud tehinguna, oleks leping erinevate tasunõuete kaupa selgelt osadeks jaotatav ja hageja nõuab üksnes tasu, mida kostja pidi maksma iga kuu igapäevaste ülesannete täitmise eest.

Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta see rahuldamata, tuginedes järgnevatele asjaoludele: a) osaühingu nimel on lepingu sõlminud esindusõiguseta isik ning ilma osanike otsuseta ja esindusõiguseta tehtud tehing on tühine. Lepingu tühisuse tuvastamine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega; b) hagejal ei saanud tekkida mõistlikku ootust, et leping on kehtiv, sest ta oli ise samuti nõukogu liige ja pidi seega aru saama, et tal ei teki kostjaga õigussuhet, kui osanikud ei ole temaga lepingu sõlmimist otsustanud.

Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata, kuid hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus ka rahuldas, mõistes kostjalt hageja kasuks välja põhivõla, viivise põhinõudelt ning menetluskulud.

Riigikohtu seisukohad

Riigikohus asus seisukohale, et sarnaselt juhatuse liikmeks olekuga on ka äriühingu nõukogu liikmeks olek käsundilaadne õigussuhe äriühingu ja nõukogu liikme vahel. Äriühingu juhtorgani liikmeks, sh nõukogu liikmeks olekuga ei kaasne siiski automaatselt õigust saada tasu, vaid osaühingus on nõukogu liikmete tasustamise ning tasustamise tingimuste otsustamine osanike pädevuses.

ÄS § 318 lõike 6 teise lause järgi võib osanike nõusolekut mittevajavaks, igapäevases majandustegevuses turuhinna alusel tehtud tehinguks olla eelkõige tehing, millega äriühing osutab oma nõukogu liikmele sedasama äriühingu jaoks tavapärast teenust turuhinna alusel, mida ta tavapäraselt osutab ka teistele isikutele. Riigikohus leidis erinevalt hagejast, et töö- või käsunduslepingu sõlmimine nõukogu liikmega ei ole käsitatav igapäevases majandustegevuses sõlmitud lepinguna, sest see ei ole reeglina seotud äriühingu põhitegevusega. Samuti ei olnud hageja tõendanud, et osaühingu igapäevane majandustegevus oleks olnud konsultatsiooniteenuste ostmine oma lepingupartneritelt. Seega nõudis hagejaga lepingu sõlmimine praegusel juhul kostja osanike nõusolekut.

Järgnevalt leidis Riigikohus, et nõukogu liikmel ei ole seadusest tulenevat esindusõigust ning vaidlusalune konsultatsioonileping oleks hageja väidetud osas ilma juhatuse liikme heakskiiduta tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 129 lõike 1 järgi esindusõiguse puudumise tõttu tühine ka juhul, kui see oleks käsitatav igapäevases majandustegevuses turuhinna alusel sõlmitud lepinguna ja kui see oleks TsÜS § 85 järgi osadeks jaotatav. Riigikohus märkis ka, et hageja ei saanud mõistlikult eeldada, et K-l oli tehingu tegemiseks volitus ning kuna hageja oli ise nõukogu liige, oli tal võimalus kontrollida, kas väidetava esindajana tegutsevale isikule on volitus antud.

Riigikohus, viidates oma varasemale praktikale, kordas seisukohta, et küsimuses, mille otsustamiseks on vajalik osanike otsus, peab osanike otsus olema selgesõnaline ja kui otsustatakse mingi tegevuse heakskiitmist, peab ka see heakskiit otsuses selgelt väljenduma. Osanike otsuseid ei saa tõlgendada laiendavalt ja osanike otsuse saab lugeda vastuvõetuks üksnes neis küsimustes, mis on märgitud koosoleku protokolli. Hageja poolt tõendina esitatud osanike koosoleku protokollis ei olnud märgitud, et osanikud oleksid otsustanud sõlmida hagejaga ülalnimetatud tingimustel lepingu kas tulevikus või tagasiulatuvalt. Samuti ei nähtunud sellest otsusest hagejaga sõlmitud lepingu heakskiitu. Asjas ei esitatud ka muid osanike otsuseid, millest nähtuks, et osanikud on otsustanud hagejaga lepingu sõlmida või selle heaks kiita, ning otsusest ei nähtu ka, et osanikud oleksid otsustanud maksta eelmisel perioodil ametis olnud nõukogu esimehele tagasiulatuvalt tasu.

Osanike otsuste vastuvõtmiseks, sh nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamiseks, tehingu tingimuste määramiseks ja selles tehingus osaühingu esindaja määramiseks on seaduses sätestatud formaliseeritud kord (eelkõige ÄS §-d 168–177). Osanikud võivad otsuseid vastu võtta osanike koosolekul (ÄS § 170) või koosolekut kokku kutsumata (ÄS § 173). Mõlemale otsuste vastuvõtmise korrale laienevad protseduurireeglid, mis tagavad kõigile osanikele (sh vähemusosanikele) ühe peamise osanikuõiguse – osalemisõiguse. Osalemisõiguse sisuks on muu hulgas õigus saada teavet kavandatavatest otsustest, osaleda nende vastuvõtmisel ja anda oma hääl kas otsuse eelnõu poolt või vastu. Olenemata sellest, kas vähemusosanikud või -aktsionärid saavad oma häältega otsuse vastuvõtmist mõjutada, peab neile olema tagatud koosolekul osalemise või koosolekut kokku kutsumata toimuva hääletuse korral vähemalt eelnõuga tutvumise ja kirjalikult taasesitatavas vormis hääletamise õigus.

Eeltoodust tulenevalt nõustus Riigikohus kostja kassatsioonkaebuse seisukohaga, et juhul kui seaduse mõttega oleks kooskõlas osanike koosoleku protokolli sisu laiendav tõlgendamine ja otsuse sisu laiendamine enamusosaniku esindaja ütlustest lähtuvalt, oleks mõttetu nii seaduses sätestatud otsuste vastuvõtmise formaalne kord kui ka protokollinõue. Sellise tõlgenduse järgi võiks enamusosanik teha kehtivaid otsuseid ainuisikuliselt ja ilma koosolekut kokku kutsumata. Eeltoodud käsitlus on aga vastuolus piiratud vastutusega äriühingu olemusega.

Riigikohus ei nõustunud ringkonnakohtu käsitlusega, et hagejal oleks õigus saada tasu vähemalt alates 31. märtsist 2009. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt otsustati tasu maksta nõukogu esimehele. ÄS § 320 esimese lause järgi valivad nõukogu liikmed nõukogu esimehe endi hulgast. Riigikohus leidis, et asjas ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid, et 31. märtsil 2009 valitud nõukogu liikmed oleksid võtnud vastu otsuse hageja nõukogu esimeheks valimise kohta.

Kokkuvõtvalt leidis Riigikohus, et õige on kostja kassatsioonkaebuse väide, et hageja nõude aluseks olevale lepingule kirjutas alla esindusõiguseta isik ja lepingut ei ole osanike otsusega ka heaks kiidetud. Samuti ei olnud osanikud asja materjalide kohaselt võtnud vastu otsust hagejale tasu maksmise kohta. Eeltoodust tulenevalt leidis Riigikohus, et ringkonnakohus on tuvastatud asjaoludele andnud väära õigusliku hinnangu ja seega tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ning jätta jõusse maakohtu otsus, millega jäeti hagi rahuldamata.

Järeldused


Vaidluse tulemusel jäi äriühingu nõukogu esimees R ilma tasust oma ametikohustuste täitmise eest ning kandis ka vaidlusega seotud kohtukulud. Lugu on õpetlik eelkõige selletõttu, et annab selge signaali: kui jäetakse kõrvale äriseadustikust tulenevad osanike, nõukogu ning juhatuse vahelisi suhteid reguleerivad formaalsed nõuded, on väidetavalt kahju kandnud poolel kohtusse pöördumine ja sealt õiguse saamine üldreeglina tulutu ettevõtmine.

Alljärgnevalt toon Riigikohtu lahendi põhjal välja 4 olulist printsiipi, millest äriühing ning äriühingu nõukogu liige või esimees peaksid tehingu sõlmimisel juhinduma:



1) nõukogu liikmega lepingu sõlmimiseks on vajalik osanike otsus, kusjuures osanike otsuse vastuvõtmiseks peab järgima seaduses sätestatud formaliseeritud korda;

2) osanike nõusolekut mittevajavaks, igapäevases majandustegevuses turuhinna alusel tehtud tehinguks võib olla eelkõige tehing, millega äriühing osutab oma nõukogu liikmele sedasama äriühingu jaoks tavapärast teenust turuhinna alusel, mida ta tavapäraselt osutab ka teistele isikutele. Töö- või käsunduslepingu sõlmimine nõukogu liikmega ei ole käsitatav igapäevases majandustegevuses sõlmitud lepinguna, sest see ei ole reeglina seotud äriühingu põhitegevusega;

3) küsimuses, mille otsustamiseks on vajalik osanike otsus, peab osanike otsus olema selgesõnaline ja kui otsustatakse mingi tegevuse heakskiitmist, peab ka see heakskiit otsuses selgelt väljenduma. Osanike otsuseid ei saa tõlgendada laiendavalt ja osanike otsuse saab lugeda vastuvõetuks üksnes neis küsimustes, mis on märgitud koosoleku protokolli;

4) nõukogu liikme volituste lõppemisel lõpeb ka tema nõukogu esimeheks olemine. Juhul kui isik valitakse tagasi nõukogu liikmeks, ei tähenda see, et taastuvad tema volitused nõukogu esimehena, vaid nõukogu liikmed peavad nõukogu esimehe endi hulgast uuesti valima.

Andi Tubin

Advokaadibüroo Casus advokaat

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2018 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo