Maksumaksja portaal - Pankrotiseaduses sätestatud tähtajad on järgimiseks ka maksuhaldurile vastutusmenetlust läbi viies. Andi Tubin - 2013 > juuni/juuli (nr 6/7) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2013 > juuni/juuli (nr 6/7) > Pankrotiseaduses sätestatud tähtajad on järgimiseks ka maksuhaldurile vastutusmenetlust läbi viies. Andi Tubin
Pankrotiseaduses sätestatud tähtajad on järgimiseks ka maksuhaldurile vastutusmenetlust läbi viies. Andi Tubin


Tulenevalt maksukorralduse seadusest (edaspidi MKS) on maksuhalduril õigus ja kohustus teha vastutusotsus maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. Maksuhaldur põhjendab tavaliselt vastutusotsust MKS § 8 lõikega 1 (juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava käesolevast seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise) ja § 40 lõikega 1 (kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega).

Viimasel ajal on maksuhaldur asunud järjest rohkem tegema vastutusotsuseid, millega nõutakse äriühingu võlad sisse juhatuse liikmetelt. Siiski on maksuhaldur sunnitud arvestama Riigikohtu praktikaga ning peab tegema juhatuse liikme vastutuselevõtmise otsuse enne äriühingu lõpetamist, vastasel korral on vastutusotsus õigusvastane.[1]

Alljärgnev kaasus on õpetlikuks näiteks, mis võib juhtuda siis, kui maksuhaldur püüab vastutusmenetlust igal juhul lõpule viia enne äriühingu lõpetamist, püüdes mööda hiilida pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lõikes 8 sätestatud võlgniku äriregistrist kustutamise tähtajast.

Kaasuse sisu

Käsitletava kohtuvaidluse asjaolud olid kokkuvõtvalt järgmised: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (edaspidi maksuhaldur) esitas 25. augustil 2011 maakohtule taotluse, milles palus PankrS § 29 lõike 8 alusel võlgnikuks oleva äriühingu äriregistrist kustutamise tähtaega pikendada kuue kuuni, kuna maksuhaldur on alustanud menetlust võlgniku maksuvõla eest vastutavate isikute väljaselgitamiseks MKS §-de 40 ja 96 alusel, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine.

Tartu Maakohus lõpetas 26. augusti 2011 määrusega pankrotiavalduse menetluse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks pankrotti raugemise tõttu välja kuulutamata. Kohtumääruse punktiga 2.1 pikendati PankrS § 29 lõike 8 alusel võlgniku äriregistrist kustutamise tähtaega kuue kuuni ning lubati enne kuue kuu möödumist esitada võlgniku äriregistrist kustutamise avaldus üksnes maksuhalduri eelneval nõusolekul.

Maksuhaldur esitas 6. märtsil 2012 maakohtule taotluse lükata võlgniku äriregistrist kustutamine edasi ja keelata võlgniku äriregistrist kustutamine, kuna 27. veebruaril 2012 rahuldas Tallinna Halduskohus võlgniku juhatuse liikme O esialgse õiguskaitse taotluse ning kohustas maksuhaldurit andma O-le vastutusotsuse kavandile vastuväidete esitamiseks täiendava tähtaja 12. märtsini 2012. Halduskohus keelas maksuhalduril enne vastuväidete esitamist vastutusotsuse tegemise. Maksuhaldur leidis, et võlgniku juhatuse liige O soovib tahtlikult vältida enda MKS §-st 40 tulenevat isiklikku vastutust MKS §-s 8 toodud seadusliku esindaja kohustuste rikkumise eest. Kuna vastutusotsuse koostamise eeltingimuseks on juriidilise isiku õigusvõime olemasolu, palus maksuhaldur pikendada võlgniku äriregistrist kustutamise tähtaega haldusasjas lahendi jõustumisest kahe kuuni.

Maakohus rahuldaski oma määrusega maksuhalduri taotluse ning keelas hagi tagamisena pankrotihalduril esitada võlgniku äriregistrist kustutamise avaldust kuni haldusasjas lahendi jõustumiseni ja pikendas võlgniku äriregistrist kustutamise tähtaega nimetatud haldusasjas lahendi jõustumisest kahe kuuni. Maakohus leidis, et hagi tagamise abinõu rakendamata jätmisel ei ole maksuhalduril võimalik teha O-le vastutusotsust ning selle tulemusena jäävad sisse nõudmata O tahtlikult tasumata jäetud võlgniku rahalised kohustused, mis tulenevad maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest (eeldusel, et O tahtlus leiab maksumenetluses tõendamist).

Võlgniku endine juhatuse liige O esitas selle lahendi peale määruskaebuse ringkonnakohtule, milles taotles maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta rahuldamata maksuhalduri avaldus lükata edasi võlgniku äriregistrist kustutamine ning keelata võlgniku äriregistrist kustutamine. Tartu Ringkonnakohus tühistaski maakohtu määruse ja rahuldas esitatud määruskaebuse. Maksuhaldur esitas selle lahendi peale omakorda määruskaebuse Riigikohtule.

Riigikohtu seisukohad

Kolleegium leidis kõigepealt, et sellist määruskaebust ei saagi üldse Riigikohtus menetleda, sest PankrS § 5 lõike 2 järgi pankrotimenetluses tehtud ringkonnakohtu määrust üldjuhul edasi kaevata ei saa. Seadusandja on eeltooduga soovinud ammendavalt reguleerida määruskaebuse esitamise õigust pankrotiseaduses, seega ei näe PankrS ette võimalust esitada määruskaebust PankrS § 29 lõikes 8 nimetatud tähtaja pikendamise määruse peale. Riigikohus selgitas järgnevalt, et ka ringkonnakohus on ekslikult menetlenud määruskaebust maakohtu määruse peale, sest PankrS § 29 lõige 8 ei näe ette võimalust esitada määruskaebust ka maakohtu määruse peale juriidilise isiku likvideerimise tähtaja pikendamise kohta.

Sellest hoolimata pidas Riigikohus vajalikuks esitada asjas ka mõned sisulised seisukohad, mis ongi edaspidise praktika jaoks oluline.

Esiteks asjaolu, et maksuhaldur soovib äriühingu endisele juhatuse liikmele teha vastutusotsust, ei tee endist juhatuse liiget selles kohtuasjas puudutatud isikuks ja seega ei saa tõusetuda küsimust endise juhatuse liikme kaebeõigusest PankrS § 29 lõikes 8 nimetatud likvideerimise tähtaja pikendamise määruse peale isegi juhul, kui seadus võimaldaks nimetatud määruse peale edasi kaevata.

Teiseks, PankrS § 29 lõige 8 lubab õigustatud isiku taotlusel kohtul pikendada juriidilise isiku likvideerimist kuni kuue kuuni (üldsätte kohaselt tuleb likvideerimine lõpetada kahe kuuga). Kohus võib küll üldjuhul enda määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada, kuid juhul kui seaduses on ette nähtud tähtaja piirid, on kohus nendega seotud ega või määrata menetlustähtaega, mis ületab sätestatud piire.

Kolmandaks, pankrotimenetluses esitatud taotlust PankrS § 29 lõikes 8 sätestatud juriidilise isiku likvideerimise tähtaja pikendamiseks ei saa käsitada hagi tagamise taotlusena.

Järeldused

Nagu kaasusest nähtus, püüdis maksuhaldur vastutusmenetlust meeleheitlikult lõpule viia enne äriühingu lõpetamist, kuid siiski takerdus. Maksuhaldur püüdis eesmärgini jõuda esialgse õiguskaitse ning hagi tagamise taotlemise kaudu, kuid paraku ei saa neid võtteid kasutada, kuna vastutusotsus on haldusakt ja haldusakti tegemist ei saa kuidagi tagada tsiviilkohtumenetluse instituutidega. Lihtsamalt öeldes — kui ei saa esitada hagi, siis pole ka midagi tagada. Samal põhjusel ei saa maksuhaldur enda huvides rakendada hagita menetluse jaoks mõeldud esialgset õiguskaitset (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 4771). Pankrotiseadus ei näe ette võimalust kohaldada hagi tagamise abinõusid pärast pankrotimenetluse lõpetamist raugemise tõttu.

Miks siis ikkagi asjad nii kaugele arenesid, et maksuhaldur pidi Riigikohtuni välja minema? Ringkonnakohtu selgitustest nähtuvalt oli tegemist maksuhalduri enda tegematajätmisega: maakohtu määrus jõustus 15. septembril 2011 ning sellest kuue kuu jooksul oleks maksuhaldur pidanud suutma koostada võlgniku endise juhatuse liikme suhtes vastutusotsuse. Nähtuvalt asja materjalidest edastas maksuhaldur juhatuse liikmele vastutusotsuse kavandi alles 6. jaanuaril 2012, s.o enam kui neli kuud pärast PankrS § 29 lõikes 8 ette nähtud tähtaja pikendamist.

MTA on teinud pärast Riigikohtu otsust nr 3-3-1-75-09 oma töös korrektiivid ning loobunud vastutusotsuste tegemist pärast seda, kui juriidiline isik on lõpetatud. Loodetavasti juhindutakse edaspidises töös ka kirjeldatud kaasuses välja toodud Riigikohtu seisukohtadest ning arvestatakse, et pankrotiseaduses sätestatud tähtajad on järgimiseks ka maksuhaldurile vastutusmenetlust läbi viies.

Andi Tubin

Advokaadibüroo Casus advokaat





[1] Riigikohtu halduskolleegium on oma 04.12.2009 otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-75-09 asunud seisukohale, et kui juriidilise isiku lõppemise hetkel ei ole maksuvõla eest vastutavale kolmandale isikule tehtud MKS § 96 alusel vastutusotsust, siis on maksukohustuse täitmine võimatu, maksuvõlg tuleb tunnistada lootusetuks ning maha kanda. Selle kohtuotsuse kohta pikemalt vt Gaily Kuusik. Kolmanda isiku vastutusest võõra maksuvõla eest. – MaksuMaksja, 2010, 8, lk 24-26.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2018 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo