Maksumaksja portaal - Äriühingu äriregistrist kustutamine majandusaasta aruande esitamata jätmise korral — kas alati põhjendatud abinõu? Andi Tubin - 2013 > juuni/juuli (nr 6/7) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2013 > juuni/juuli (nr 6/7) > Äriühingu äriregistrist kustutamine majandusaasta aruande esitamata jätmise korral — kas alati põhjendatud abinõu? Andi Tubin
Äriühingu äriregistrist kustutamine majandusaasta aruande esitamata jätmise korral — kas alati põhjendatud abinõu? Andi Tubin

Äriühingu elutsükli paratamatuks osaks on ka lõpetamine. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 45 lõike 2 järgi lõpeb eraõiguslik juriidiline isik tema registrist kustutamisega. Erandlik kord on äriseadustikus (ÄS) ette nähtud osaühingu, aktsiaseltsi või tulundusühingu registrist kustutamise puhuks majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu. Kuna inimesed hilinevad majandusaasta aruannete esitamisega tihti teadmatusest, on seadusandja, teavitamaks äriühingut aruande esitamise kohustusest, sätestanud ÄS §-s 60 äriühingu teavitamise korra ja täiendavad tähtajad aruande esitamiseks, mille kohaselt saadab registripidaja hoiatusmääruse juhul, kui osaühing, aktsiaselts või tulundusühistu ei ole kuue kuu jooksul alates seaduses sätestatud tähtaja möödumisest esitanud registripidajale nõutavat majandusaasta aruannet. Kui äriühing ei ole hoiatusmäärusel märgitud tähtaja jooksul (vähemalt kuus kuud) ikka esitanud majandusaasta aruannet ega esitanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, võib registripidaja avaldada teate majandusaasta aruande esitamata jätmise kohta. Kui äriühing ei ole kuue kuu jooksul (alates teate avaldamisest) esitanud registripidajale majandusaasta aruannet ega mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, ning äriühingu võlausaldajad ei ole taotlenud äriühingu likvideerimist, võib registripidaja äriühingu äriregistrist kustutada.

Valdava osa ettevõtjate registrist kustutamise põhjuseks ongi majandusaasta aruande esitamata jätmine ning enamjaolt on tegemist äriühingutega, kes reaalselt ei tegutse. Seega on selliste „tühjade kehade“ eksistentsi lõpetamine registripidaja poolt registri korrastamiseks vajalik. Võib aga juhtuda, et registrist püütakse seoses majandusaasta aruande esitamata jätmisega kustutada ka tegutsevat äriühingut. Küsimust, kas registripidaja selline käitumine on alati õigustatud, on Riigikohus analüüsinud oma 11.12.2012 määruses kohtuasjas 3-2-1-153-12.

Kaasuse sisu

Käsitletava kohtuvaidluse asjaolud olid kokkuvõtvalt järgmised: Harju Maakohus tegi 3. märtsil 2011 osaühingule hoiatusmääruse äriregistrist kustutamise kohta ning andis osaühingule 2009. a majandusaasta aruande esitamiseks kuuekuuse tähtaja alates määruse tegemisest. 14. septembril 2011 avaldas registripidaja ÄS § 60 lõike 2 järgi väljaandes Ametlikud Teadaanded teate selle kohta, et osaühing jättis majandusaasta aruande esitamata. 3. aprillil 2012 tegi Harju Maakohus ÄS § 60 lõigetele 3 ja 31 tuginedes kandemääruse, millega otsustas kustutada osaühingu äriregistrist. Maakohus märkis, et osaühingu registrist kustutamise kannet ei tehta enne, kui on möödunud kandemääruse vaidlustamiseks ette nähtud tähtaeg või vaidlustamise korral on kohtumenetlus lõppenud.

Osaühing esitas maakohtu kandemääruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning ennistada või pikendada hoiatusmääruses antud majandusaasta aruande esitamise tähtaega. Määruskaebuse põhjendustel sai osaühing hoiatusmääruse kätte 30. aprillil 2012 ning sellest alates hakkas kulgema ka nõutud majandusaasta aruande esitamise tähtaeg.

Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohus jättis 29. mai 2012 määrusega maakohtu kandemääruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

Riigikohtu seisukohad

Riigikohus leidis, et nii ringkonnakohtu määrus kui ka maakohtu kandemäärus tuleb tühistada ning osaühingu määruskaebus rahuldada. Esiteks selgitas Riigikohus majandusaasta aruande esitamata jätmise õiguslikke tagajärgi ning rõhutas, et ÄS § 60 lõikes 3 sätestatud tähtaja möödumine ei too siiski kaasa sellekohase kande tegemist ning äriühingu lõppemist. Viidatud sätte suhtes on erinormiks ÄS § 60 lõige 31, mille kolmanda lause järgi ei tehta äriühingu registrist kustutamise kannet enne, kui on möödunud kohtumääruse või kandemääruse vaidlustamiseks ette nähtud tähtaeg või vaidlustamise korral on kohtumenetlus lõppenud.

Järgnevalt asus Riigikohus seisukohale, et ringkonnakohtul tuli osaühingu määruskaebuse läbivaatamisel analüüsida, kas ÄS § 60 lõigetes 1 ja 2 sätestatud eeldused, mis annavad registripidajale õiguse kaaluda äriühingu registrist kustutamist, olid praegusel juhul täidetud. Ringkonnakohtu vaidlusaluse määruse põhjendustel nähtus toimikust, et osaühingule saadeti hoiatusmäärus registrist kustutamise kohta tema registrijärgsele aadressile, samuti osaühingu seaduslikule esindajale e-kirjaga. Samas tulenes ringkonnakohtu tuvastatud asjaoludest, et osaühing ei pruukinud hoiatusmäärust kätte saada. Samuti oli asjas tuvastatud, et 28. mai 2012 seisuga (ringkonnakohus tegi määruse 29. mail 2012) oli osaühing esitanud registripidajale nõutud 2009. a majandusaasta aruande. Äriregistri andmetel oli registripidajale esitatud nii 2009. a majandusaasta kui ka 2010. ja 2011. a majandusaasta aruanded.

Edasise kohtupraktika jaoks olulisima seisukoha esitas Riigikohus määruse punktis 10: kuna ÄS § 60 eesmärgiks on lihtsustada selliste äriühingute, kes reaalselt ei tegutse, registrist kustutamise korda, ei olnud käesolevas vaidluses kirjeldatud olukorras osaühingu registrist kustutamine kooskõlas eeltoodud eesmärgiga. Äriühingu sundlõpetamine on äärmuslik abinõu ning sundlõpetatud äriühingu tegevuse jätkamine ei ole kooskõlas sundlõpetamise eesmärgiga.

Lisaks märkis Riigikohus, et ÄS § 60 lõike 5 esimese lause järgi, kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise kasuks. See aga tähendaks, et tegutseva ühingu registrist kustutamisel jääksid lahendamata osaühingu vara ja kohustustega seotud küsimused.

Seega ei ole äriühingu äriregistrist kustutamine majandusaasta aruande esitamata jätmise korral alati põhjendatud. Registripidajal on õigus kaaluda äriühingu registrist kustutamist ning kande tegemine on õigustatud eelkõige juhul, kui äriühing reaalselt ei tegutse. Tegutseval äriühingul oleks alati mõistlik esitada registripidaja kandemääruse peale määruskaebus olukorras, kus ta majandusaasta aruannet tähtaegselt pole esitanud ning esitamata jätmise põhjenduseks on olemas mõjuv põhjus.


Andi Tubin

Advokaadibüroo Casus advokaat

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2018 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo