Maksumaksja portaal - Igaühele oma maksupööripäev? Lasse Lehis - 2014 > mai (nr 5) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2014 > mai (nr 5) > Igaühele oma maksupööripäev? Lasse Lehis
Igaühele oma maksupööripäev? Lasse Lehis

EML tähistab[1] igal aastal maksupööripäeva, mis sellel aastal leidis aset 27. aprillil. Maksupööripäev arvutatakse jooksva aasta maksukoormuse (maksutulude ja sisemajanduse koguprodukti suhe) prognoosi alusel. Maksukoormuse määra alusel jagatakse kalendriaasta kaheks osaks. Aasta alguses on päevad, mille jooksul maksumaksjad töötavad sümboolselt riigi heaks, ja maksupööripäevast algab see osa aastast, mille jooksul teenitud tulu jääb maksumaksjale. Mida varem maksupööripäev saabus, seda väiksem oli vastaval aastal maksukoormus. 2014. aasta prognoositav maksukoormus on riigieelarve seletuskirja kohaselt 32,1%.

Maksupööripäevad Eestis 1999–2014:[2]

  • 2014 - 27. aprill
  • 2013 - 29. aprill
  • 2012 - 28. aprill
  • 2011 - 08. mai
  • 2010 - 13. mai
  • 2009 - 02. mai
  • 2008 - 24. aprill
  • 2007 - 24. aprill
  • 2006 - 02. mai
  • 2005 - 02. mai
  • 2004 - 09. mai
  • 2003 - 07. mai
  • 2002 - 05. mai
  • 2001 - 06. mai
  • 2000 - 11. mai
  • 1999 - 14. mai

Põhiline, milleks üldise maksukoormuse näitajat kasutatakse, on loomulikult riikidevaheline võrdlus. Siin saame allikana kasutada Euroopa Komisjoni väljaannet Taxation Trends in European Union 2013, mille lk 172 toodud tabeli kohaselt oli Eesti maksukoormus 2011. aastal 32,8% SKP-st. EL 27 riigi kaalutud keskmine oli 38,8% ja eurotsooni kaalutud keskmine 39,5%. Millised maksupööripäevad olid 2011. aastal EL liikmesriikides, saab näha järgmisest tabelist:

Liikmesriik

Maksukoormuse määr

Maksupööripäev

Leedu

26,0%

03. aprill

Bulgaaria

27,2%

08. aprill

Läti

27,6%

09. aprill

Rumeenia

28,2%

11. aprill

Slovakkia

28,5%

13. aprill

Iirimaa

28,9%

14. aprill

Hispaania

31,4%

23. aprill

Kreeka

32,4%

27. aprill

Poola

32,4%

27. aprill

Eesti

32,8%

28. aprill

Portugal

33,2%

30. aprill

Malta

33,5%

01. mai

Tšehhi Vabariik

34,4%

04. mai

Küpros

35,2%

07. mai

Suurbritannia

36,1%

10. mai

Ungari

37,0%

14. mai

Luksemburg

37,2%

14. mai

Sloveenia

37,2%

14. mai

Holland

38,4%

19. mai

Saksamaa

38,7%

20. mai

EL 27 keskmine

38,8%

20. mai

Austria

42,0%

01. juuni

Itaalia

42,5%

03. juuni

Soome

43,4%

06. juuni

Prantsusmaa

43,9%

08. juuni

Belgia

44,1%

08. juuni

Rootsi

44,3%

09. juuni

Taani

47,7%

22. juuni

Kes valetab?

Mida peaks MaksuMaksja lugeja kõige eelneva kohta arvama pärast seda, kui ta on lugenud 13. mail Äripäevas ja portaalis Raamatupidaja.ee avaldatud lugu pealkirjaga „Eestlaste maksupööripäev on juunis“? Seal on sõnaselgelt öeldud, et hoopis 10. juuni on see kuupäev, mil keskmine töötaja Eestis lõpetab teoorias riigile maksude maksmise ja hakkab endale raha teenima. Küprosel olevat maksupööripäev aga juba 21. märtsil ja Belgias seevastu alles 6. augustil. Eesti paigutub 28 liikmesriigi seas kümnendale kohale.

Kas tõesti maksumaksjate liit on muutunud valitsuse tallalakkujaks, kes moonutab karmi tõde ja püüab maalida Eestist pilti kui maksuparadiisist? Sugugi mitte. Asi on lihtsalt selles, et mõistet „maksukoormus“ saab sisustada väga erinevalt ning ka maksukoormuse arvutamise meetodid võivad olla erinevad. Seega tuleb mis tahes edetabeli juures alustada mõistete tutvustamisest. See „maksukoormus“, mille järgi EML pööripäeva arvutab, on üldine maksukoormus, hõlmates kogu ühiskonda (sh ka töötuid, lapsi, pensionäre, dividendi- või üüritulu saajaid jne) ja kõiki makse. Üldine maksukoormus on üsna abstraktne näitaja, mida on väga raske sobitada ühe konkreetse inimese tavapäraste ning igapäevaste tulude ja kulude skaalale ning seepärast võibki jääda tavalugejale mõistmatuks.

See, millest Äripäev kirjutab, on töötaja maksukoormus, mis puudutab keskmise inimese töötasult makstavaid otseseid ja kaudseid makse. Loomulikult on töötaja maksukoormus kõrgem kui üldine maksukoormus, kuid universaalseks võrdluseks ei sobi töötaja maksukoormus eelkõige just sellepärast, et see ei kajasta kogu maksutulu (nt juriidiliste isikute makse) ning kuna maksukoormus tuleb arvutada suhtena saadud tulusse, siis tuleb kokku leppida kindel mudelsissetulek (nt keskmine palk, miinimumpalk vms), mille alusel arvutusi teha. Seega oleneb meetodi valik sellest, mida me tahame tõestada. Kui eesmärk on võrrelda riikide maksukoormuse taset ja selle muutumist ajas, siis sobib kindlasti üldine maksukoormus. Kui eesmärk on tõsta kodanike teadlikkust ja näitlikult selgitada, kui suure panuse inimene annab riigi toimimisse, siis sobib kindlasti paremini konkreetse sissetuleku näitel arvutatud maksukoormus.

Näiteks tööinimese jaoks võib parema võrdluse anda maksukiil, mis näitab tööjõu maksukoormust ehk netopalga ja tööandja kogukulu vahet. Erinevalt Äripäevas avaldatud ülevaatest ei ole maksukiilu puhul arvesse võetud kaudseid makse ehk käibemaksu ja aktsiise, mida inimene maksab oma netopalga eest kaupu ja teenuseid ostes. Kuna konkreetse isiku tulumaksu suurus sõltub tulu suurusest ja mahaarvamistest (nt seoses laste arvuga), tuuakse riikidevahelised maksukiilu võrdlused tavaliselt näidisgruppide lõikes.[3]

Järgnevas tabelis toomegi ühe võimaliku variandi maksukiilu alusel arvutatud maksupööripäevast. Aluseks on võetud Euroopa Komisjoni väljaanne Taxation Trends in European Union 2013, mille lk 36 on toodud maksukiilu tabel 2/3 riigi keskmisest palgast teeniva üksiku lastetu töötaja näitel:

Liikmesriik

Maksukiil

Maksupööripäev

Küpros

11,9%

12. veebruar

Malta

18,6%

07. märts

Iirimaa

20,1%

13. märts

Suurbritannia

28,2%

11. aprill

Luksemburg

28,9%

14. aprill

Portugal

32,0%

25. aprill

Holland

33,2%

30. aprill

Bulgaaria

33,6%

01. mai

Poola

34,6%

05. mai

EL 27 keskmine

36,7%

12. mai

Soome

36,7%

12. mai

Slovakkia

36,9%

13. mai

Hispaania

37,0%

14. mai

Taani

37,0%

14. mai

Sloveenia

38,5%

19. mai

Kreeka

38,6%

19. mai

Leedu

38,9%

20. mai

Eesti

39,2%

22. mai

Tšehhi Vabariik

39,3%

22. mai

Rootsi

40,7%

27. mai

Läti

43,5%

06. juuni

Rumeenia

43,8%

07. juuni

Austria

44,2%

09. juuni

Itaalia

44,5%

10. juuni

Saksamaa

45,6%

14. juuni

Prantsusmaa

47,1%

19. juuni

Ungari

47,6%

21. juuni

Belgia

50,5%

02. juuli

Samuti ei anna üldine maksukoormus meile infot selle kohta, kui kõrged on üksikute maksuliikide määrad võrreldavates riikides või ajavahemikes, sest maksukoormuse arvutamisel võetakse aluseks maksude laekumine. Nii võib tihti juhtuda, et maksukoormuse tõus või langus ei ole otseselt seotud mingi kindla maksumäära muutmisega, vaid võib olla tingitud majanduskeskkonna muutumisest ja maksuõiguskuulekusest. Olulisemate maksumäärade statistikat Euroopa Liidu riikides tõime lugejale MaksuMaksja 2012. aasta oktoobrinumbris.[4]

Mis saab edasi?

Millistel päevadel on maksupööripäeva oodata järgmistel aastatel? Vastuse annab meile hiljuti valitsuses kinnitatud riigi eelarvestrateegia aastateks 2015–2018. Sealt saame teada, et üldise maksukoormuse tase järgmistel aastatel eriti ei muutu. Võrreldes 2014. aasta riigieelarve eelnõu seletuskirjaga on selles dokumendis 2014. aasta maksukoormuse määr kasvanud 32,4% peale (mis kalendri skaalal annab ikka sama päeva — 28. aprilli) ning 2018. aastaks ennustatakse maksukoormuse määra tasemeks 32,3% SKP-st.

Maksukoormust vähendavad 2015. aastal tulumaksu ja töötuskindlustuse maksete määra langetamine, üldise maksuvaba tulu määra ja pensioni maksuvaba tulu määra tõstmine. Teisest küljest „söövad“ selle vähenemise ära kavandatavad aktsiisitõusud ja erimärgistatud kütuse kasutusala piiramine ning vähemalt Rahandusministeeriumi arvates tõstavad maksukoormust ka sõiduautode sisendkäibemaksu piirangud ja käibedeklaratsiooni lisa rakendamine. Seda, kas need seadused sellisel kujul üldse kehtima hakkavad ja kuidas need ettevõtjatele tegelikult mõjuvad, me muidugi veel ei tea. Rääkimata ootamatult saabunud majanduslangusest, Ukraina kriisist ja muudest „tundmatutest“. Aga see ei ole enam selle artikli teema.


Lasse Lehis

EML juhatuse liige



[1] Milles see „tähistamine“ täpsemalt seisneb? Kuni 2008. aastani toimus sel päeval EML delegatsiooni kohtumine rahandusministriga, kus anti üle sümboolne meene (tavaliselt oli see murtud Eesti krooni mündi kujutusega suveniirtaldrik) ja vesteldi maksu- ja eelarvepoliitikast. Seda, miks taolisi kohtumisi enam ei toimu, ei ole meilt õnneks keegi siiani küsinud, mistõttu ma ei pea ka otsima sõnu diplomaatilise vastuse kokkupanemiseks.

[2] Pikemaid selgitusi, miks ja kuidas maksukoormus aja jooksul muutus, võib lugeda: Lasse Lehis. 28. aprillil on maksupööripäev. – MaksuMaksja, 2012, 4, lk 4-5.

[3] Pikemat ülevaadet tööjõu maksukoormuse statistikast vt 
Lasse Lehis. Vaesed vanemad. – MaksuMaksja, 2012, 6/7, lk 16-17.
Maksukiilu kohta vt ka uurimust käesoleva ajakirjanumbri lk 30.

[4] Vt Lasse Lehis, Hiie Marrandi. OECD maksutont kummitab? – MaksuMaksja, 2012, 10, lk 18-21; Lasse Lehis. Kui hea on olla Eesti maksumaksja? – Samas, lk 21-24.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2017 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo