Maksumaksja portaal - Sotsialism Eesti Haigekassa moodi. Andres Lindmäe - 2014 > märts (nr 3) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2014 > märts (nr 3) > Sotsialism Eesti Haigekassa moodi. Andres Lindmäe
Sotsialism Eesti Haigekassa moodi. Andres Lindmäe

Eesti Haigekassal (EHK) pole sellest aastast plaani paljude Eesti väiksemate erakliinikutega mitmetel erialadel uusi lepinguid sõlmida või vähendatakse oluliselt nendega lepingumahtusid. See puudutab kliinikut Fertilitas Tallinnas, kliinikut Hanvar Saaremaal, kliinikut Villa Medica Pärnus, kliinikut Elite Tartus ning veel mitmeid väiksemaid kliinikuid ja eraarste.

EHK on nimelt otsustanud, et ainult suured ehk haiglavõrgu arengukavas (HVA) loetletud haiglad (nimekirja vt artikli lõpus) on vajalikud ja ennekõike sõlmiti lepingud nende soovitud mahtude ulatuses. Kui mahtu üle jääb, siis antakse ka teistele, kui ei jää, siis osutab teenust vaid HVA haigla. Ehk siis lähtutakse äraspidisest loogikast, et mis on hea arengukavasse kuuluvatele raviasutustele, on hea ka patsiendile ja Eesti riigile.

Rahaliselt oleks süsteem justkui korras — EHK eelarve on 8% suurem kui eelmisel aastal ja seega survet kärbeteks pole. Süsteem on välja kujunenud ja toimib. Reegel peaks olema, et ei tasu hakata remontima seda, mis remonti ei vaja. Miks on siis EHK teinud drastilise otsuse anda valdavalt lepingud tingimusteta vaid suurtele niinimetatud HVA haiglatele?

Haiglavõrgu arengukava — õnn või õnnetus?

Meditsiinisüsteem on keeruline teema ja inimestel on vaja eelteadmisi sellest arusaamiseks. Kõigepealt on tähtis teada tausta — kui loete minu Pärnu Postimehes hiljuti ilmunud artiklit „Korruptiivselt kaaperdatud meditsiin“ meditsiinisüsteemi ajaloost ja toimimisest
[1], siis avastate, et praegune „modernne" meditsiinisüsteem on vägivaldselt käsumajanduse korras kujundatud „ülevalt alla". Tutvuge, teema puudutab teid kõiki.

Sama on arengukavaga — ikka on keegi, kes arvab, et tema teab paremini, ning kukub korraldama ja juhtima. Nii jõuab enamik inimesi Peteri printsiibi kohaselt oma ebakompetentsuse tasandile. Isegi kui me ei kahtleks nende korraldajate võimekuses ja heatahtlikkuses (mina kahtlen), siis kompleksses süsteemis ei ole praktiliselt võimalik hoomata kõiki seoseid ja tavaliselt kaasnevad hoopis negatiivsed „soovimatud tagajärjed". Sellised kunstlikult loodud süsteemid kukuvad tavaliselt mingil hetkel ise kokku, aga kui kaua see aega võtab, ei tea keegi.

Küsimus on põhimõtteline — EHK otsuse märksõnad on monopoliseerimine, võrdse kohtlemise põhimõtetest ja konkurentsist ülesõitmine, patsiendi valikuvabaduse ja vaba liikumise põhimõtete ignoreerimine, tsentraalne planeerimine. Viimane aga tähendab sotsialismi ja see pole ajaloos siiani kunagi midagi head toonud. Eestlased peaksid seda hästi teadma.

Haigekassa on muidugi juba iseloomult sotsialistlik raha jagav institutsioon (loodud Bismarcki-aegsel Saksamaal, selle võtsid üle ka Lenin ja Stalin ning sellisena toimib see siiani) ja kindlustusega on siin vähe ühist. EHK on saanud endale suure võimu keelata ja käskida, aga kas on see ka patsientide huvides — see vajab arutlust. Muide, sotsialistlikud süsteemid on alati toimetanud „kõik inimese heaks, kõik inimese õnne nimel“ kattevarju all. Tegelikkus on ikka olnud hoopis teistsugune.


Haigekassa suvaotsused — kelle huvides?

Poliitiliste otsuste puhul tuleks ikka otsida mõjukaimat huvigruppi ja teada, kes mingist otsusest kõige rohkem võidaksid. HVA haiglad kui suurimad rahakasutajad on selgelt suurim huvigrupp.

Tähendusrikas on ka mu isiklik ajalooline kogemus — kui ma kunagi Pärnusse Villa Medica erakliiniku rajasin, eksisteeris siin Pärnu haigekassa ravikindlustusnõukogu, kuhu kuuluvast seitsmest liikmest kolm olid otseselt Pärnu Haigla palgal — selge korruptsioonivastase seaduse rikkumine. Loomulikult võis meie kliinik lepingust haigekassaga tookord vaid und näha. Õnneks see nõukogu likvideeriti.

Huvitav on, et nüüd istub üks toonase ravikindlustusnõukogu liikmetest, Pärnu Haigla peaarst Urmas Sule, Eesti Haigekassa nõukogus. Võib olla on see JOKK, nagu Eestis ikka kombeks, aga nii lihtsalt ei tohiks olla, et HVA ühe suurema haigla peaarst niimoodi rahastamist puudutavate otsuste tegemisel osaleb ja kogu protsessi mõjutab — isegi kui ta otsuste hääletamise ajaks end kenasti taandab. Igal juhul küsime selle istekoha suhtes seisukohavõttu kõigepealt Riigikogu korruptsioonivastaselt erikomisjonilt. Kindlasti peaks reegel olema, et EHK nõukogu liige ei tohiks olla ühegi raviasutuse peaarst või juhatuse liige.

Riigi tervishoiupoliitikat kujundavad inimesed. Palju sõltub nende inimeste meelsusest ja maailmavaatest. Praegu tundub kahjuks valdavat sotsialistliku tsentraliseerimise pooldajate maailmavaade. Haigekassa nõukogu ja juhatuse otsused on sisuliselt „suunatud pakkumised“, mille kohaselt lepingute saajad on praktiliselt ette ära otsustatud.

EHK teeb vastupidist sellele, mida poliitikud on täna väitnud, ja on asunud tegema ise poliitikat, mida poliitikud ei toeta. EHK viitab määrusele, mis nagu seaks kohustuse eelistada HVA haiglaid, aga määrus ei ütle sugugi, et see tuleks ellu viia nii, et kõik ülejäänu tuleb likvideerida, kui arengukava haiglad seda soovivad. Praegu näib, et suurhaiglad on asunud dikteerima, mida EHK peab tegema — ilmselgelt soovitakse kehtestada ainumonopol ja turg oma nägemuse järgi ümber jaotada. EHK seletuskirja ja põhjendusi lugedes räägitakse väga vähe patsiendi huvidest ja kui ka räägitakse, siis vaid selle prisma läbi, mida arvavad suurhaiglad patsiendi huvidest...

Kvaliteet ja hind ei huvita

HVA haiglad dikteerivad olukorda — nendega olevat haigekassal omaenese väitel lausa seadusjärgne kohustus soovitud mahus leping sõlmida. Teised punktid, mida EHK otsustes seaduse järgi kaaluma peab (EHK juhatuse otsust nimetatakse juriidilises keeles kaalumisotsuseks), on jäetud täiesti kõrvale. Nende hulgas ka teenuse kvaliteet ja hind. Juhul kui valikut mingil erialal ei toimu, ei saa toimuda ka vähempakkumist ja süsteemisisese konkurentsi puudumisel ostab HK suurhaiglatelt sisuliselt maksimaalse hinnaga.

EHK väidab, et kvaliteedi tagavad tegevusload, litsentsid ja nendepoolne kontroll. Ei ole nii! Kvaliteet meditsiinis on nimelt ajas muutuv suurus ja küllalt on näiteid, kus kunagi kvaliteetseks hinnatud ravimeetod või ravim võib tagasiulatuvalt mingil hetkel osutuda ebakvaliteetseks või lausa kahjulikuks.

Igal juhul on minu jaoks kvaliteedi ja hinna kaalumata jätmine valiku väljakuulutamisel võrdne juhtorgani poolse hoolsuskohustuse mittetäitmisega. HVA haiglad ei saa olla nagu India pühad lehmad, et nendega maksimaalsete soovitud lepingute sõlmimise eesmärgil võiks niisuguseid ülitähtsaid kriteeriume, nagu kvaliteet ja hind, lihtsalt eirata.

Gammoni seaduse tagajärjed

Kirjutasin kunagi aastal 2001 Postimehes artikli „Tervishoid ja bürokraatia“[2], mille teema on kahjuks aktuaalne siiani. Artiklis toodud Gammoni seaduse (Inglise arsti Max Gammoni järgi) kohaselt kaasneb bürokraatlikus süsteemis koos kulutuste suurenemisega tootlikkuse langus. Jälgigem Eestit — kulutused haigekassale suurenevad, aga rahulolematus süsteemiga kasvab.

EHK on seekord hakkama saanud pehmelt öeldes kummaliste valikukriteeriumite sõnastamisega. Nii näiteks on EHK nõukogu otsuses punkt, mille kohaselt lepingupartnerite hindamisel saab ortopeediateenuste osas 10 punkti see lepingu taotleja, kes kasutab Eesti keskmisest rohkem aparaatset diagnostikat. Ja null punkti saab raviasutus, kes kasutab keskmisest vähem. Sisuliselt soosib EHK ebapädevust ja maksuraha raiskamist. Rääkimata sellest, et uuringute suurema kasutamisega suureneb ka nende kahjulik mõju tervisele (rõhutan, et ortopeedias põhiliselt kasutatavad uuringud — röntgen ja MRT ehk magnetresonantstomograafia — ei ole inimesele kahjutud).

EHK nõukogu on väitnud, et selline punkt olevat kooskõlastatud Eesti Ortopeedide Seltsiga. Olen seda kooskõlastust näha soovinud, vastuseks on siiani vaikus. Ja sellise kvaliteediga kriteeriumite (neid punkte on veel, aga kogu arutelu ei mahu siia) alusel jagab EHK meie kõigi raha? Mind siiralt huvitab, kelle algatusel ja survel on niisugused punktid nõukogu otsusesse kirjutatud.

Haigekassa premeerib raiskamist ja ebapädevust

Järgmine näide aitab mõista, mida EHK selline eelistus tegelikus elus tähendab.

Minu erakliiniku vastuvõtule pöördus hiljuti patsient, kellel oli hüpates kannast tugev raks läbi käinud ja kes seetõttu oli longanud juba kolm nädalat. Ta oli kohe pöördunud ka suure HVA haigla erakorralise meditsiini osakonda (EMO), kus tehti patsiendi sõnul röntgen, aga jalga ei katsutudki ja öeldi peale röntgeni vaatamist, et „väänamine — mine, küll paraneb“. Kui olukord kolme nädalaga ei muutunud, aimas ta halba ja tuli Villa Medicasse vastuvõtule. Ruttu sai selgeks, et tegemist oli kannakõõluse täieliku rebendiga, mida oleks pidanud kohe opereerima. Iga pädev ortopeed võib kinnitada, et Achilleuse kõõluse täieliku rebendi diagnoosimiseks ei ole röntgenit vaja ja ükski korralik ortopeed ei tohi seda lihtsalt maha magada!

Kokkuvõte: haigekassa maksis kinni mittevajaliku röntgenuuringu ja ebapädeva ravi. Esimene raviasutus teenis röntgeni kasutamise eest 10 plusspunkti ja on EHK silmis eelisseisus lepingu sõlmimisel, teine raviasutus teenis null punkti. Ometi on patsiendil alust 100% võidetavaks kohtuasjaks ja kahjunõudeks esimese raviasutuse suhtes. Kummaline, kas pole? Konkurents ja valikuvõimalus stimuleerivad pädevuse (kvaliteedi) tõusu. Nüüd tahab EHK selle valikuvõimaluse (teise kliiniku), mis praegusel juhul aitas patsiendi päästa võimalikust hullemast, lihtsalt lepingust ilma jätta ja teenuse seal kaotada. Selle asemel, et lepingumahtu juurde ahnitseda, võiks nimetatud HVA haigla tegeleda kõigepealt valveteenistuse pädevuse tõstmisega.

Kuidas edasi?

John Kennedy[3] on öelnud, et eksimus muutub veaks, kui seda ei parandata. Kui EHK juhid saavad aru oma eksimusest, siis on neil võimalus seda korrigeerida — haiglatega sõlmitud lepinguid on võimalik muuta igal ajal. Kui EHK jätab eksimuse jõusse, siis loodetavasti aitab seda viga korrigeerida kohtusüsteem. Mitmed erakliinikud ongi esitanud vaide EHK juhatusele ja selle mitterahuldamise korral läheb kaebus kohtusse. EHK juhatuse otsus on juristide hinnangul vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega ja konkurentsiseadusega (Euroopa Liidu riigiabi regulatsiooniga). Vajadusel läheme Riigikohtu ja Euroopa Kohtuni, et see teema selgeks saada. Kui Euroopa Kohus peaks HVA haiglate praegusel kujul toimuva eelistamise tunnistama keelatud riigiabiks, siis järgneb ilmselt midagi „suhkrutrahvi“ sarnast.

Vahest on lõpuks aeg küps ka suurema otsustusõiguse ja vastutuse andmiseks otse patsiendile, millest kirjutasin ülalnimetatud artiklis juba aastal 2001.[4] Tihti ekslikult Nobeli majanduspreemia[5] laureaadiks nimetatud Milton Friedmani järgi on süü kolmandas osalises (haigekassa), mis vahendajana teenuse osutaja ja tarbija vahele asudes tekitab ebaefektiivse bürokraatliku süsteemi. Friedman pakub lahenduseks võimaldada inimestel nende endi äranägemisel luua ainult tervishoiuks kasutatavad tax-free säästuarved (isiklik tervisekonto). Eeldusel, et ostetakse kindlustus (kas riiklik või era) suuremate kulutuste (meditsiinilised katastroofid) katteks. Sinna arvele läheks siis kokkulepitud protsent sotsiaalmaksust, mille kasutamist kontrolliks nüüd haigekassa asemel inimene ise.

Mitte keegi ei kuluta oma raha paremini kui inimene ise, seda ka tervishoius. Patsiendi valikuvabaduse ja iseotsustamise kasv ning bürokraatia vähenemine meeldiksid kindlasti inimestele. Kaasnev patsiendipoolne vastutus ja kontroll ohjaksid kulusid, mis võiks meeldida riigile.


Andres Lindmäe

Villa Medica erakliiniku peaarst



Haigekassa sõlmis ravi rahastamise lepingud haiglavõrgu arengukava haiglatega

Eesti Haigekassa pressiteade

21.02.2014

Täna toimunud haigekassa nõukogu koosolekul tutvustas haigekassa juhatus nõukogule uute tervishoiuteenuste rahastamise lepingute tingimusi. Lepingud haiglavõrgu arengukava haiglatega on sõlmitud. Järgmisel nõukogu koosolekul arutatakse täiendava valiku läbiviimist eriarstiabi partnerite leidmiseks.

Sotsiaalminister Taavi Rõivas, haigekassa nõukogu esimees, kinnitas, et täiendav valik eriarstiabi partnerite leidmiseks tuleb läbi viia. „Hiljutisest uuringust selgus, et patsientide suurim ootus on ravijärjekordade lühenemine. Laiem valik eriarstiabi osutajaid suurendab patsiendi võimalusi saada kiiremini arstiabi,“ ütles minister. Rõivase sõnul jätkuvad arutelud haigekassa nõukogu koosolekul 4. märtsil.

Haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross rõhutas uuendatud ravi rahastamise lepingute tähtsust tervishoiuteenuste rahastamisel: „Peame põhjalikult uuendatud lepingutingimusi tervikuna väga oluliseks ja töötame järgnevatel aastatel koostöös haiglatega nendes seatud eesmärkide elluviimise nimel. Mõlema osapoole prioriteetideks on eelkõige kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine, tervise infosüsteemi areng ja selle efektiivne rakendumine ning inimeste valikuvabaduse suurendamine.“

Haiglavõrgu arengukava haiglate kaudu rahastab haigekassa käesoleval aastal 2,7 miljonit eriarstiabi ravijuhtu kogusummas ligikaudu 500 miljonit eurot. Valikupartneritelt ostetakse lisaks 600 000 ravijuhtu 37 miljoni euro eest.

Mis on haiglavõrgu arengukava?

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 55 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsuse 02.04.2003 määrusega nr 105 (RT I 2003, 35, 223) kehtestatud tervishoiuteenuste ühtlase kättesaadavuse tagamiseks piirkondlike haiglate, keskhaiglate, üldhaiglate, kohalike haiglate ja erihaiglate loetelu ning vajalikud investeeringud haiglate loetelus nimetatud haiglate ehitamiseks, renoveerimiseks ja ümberprofileerimiseks. Haiglate loetelus nimetatud haiglatega sõlmib Eesti Haigekassa ravi rahastamise lepingud vähemalt viieks aastaks, võttes aluseks loetelus toodud haigla liigi ja vastava tegevusloa. Haiglavõrgu arengukava kehtestatakse 15 aastaks.



Määruse §-s 2 on toodud loetelu, kuhu kuulub:

3 piirkondlikku haiglat (SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, SA Tartu Ülikooli Kliinikum, SA Tallinna Lastehaigla), 4 keskhaiglat (AS Ida-Tallinna Keskhaigla, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla, SA Ida-Viru Keskhaigla, SA Pärnu Haigla);

11 üldhaiglat (AS Järvamaa Haigla, SA Kuressaare Haigla, SA Läänemaa Haigla, AS Rakvere Haigla, AS Lõuna-Eesti Haigla, SA Narva Haigla, SA Viljandi Haigla, AS Valga Haigla, SA Hiiumaa Haigla, AS Põlva Haigla, SA Rapla Maakonnahaigla) ja

3 kohalikku haiglat (SA Jõgeva Haigla, AS Põlva Haigla, SA Rapla Maakonnahaigla).




[1] Vt Andres Lindmäe. Korruptiivselt kaaperdatud meditsiin. – Pärnu Postimees 23.01.2014. See ja ka teised viidatud artiklid on üleval ka autori loodud Internetikeskkonnas Terviseportaal.com.

[2] Vt Andres Lindmäe. Tervishoid ja bürokraatia. – Postimees, 19.04.2001.

[3] Tsitaati on omistatud ka Orlando A. Battistale.

[4] Viide 3.

[5] Ei ole olemas Nobeli majanduspreemiat (Alfred Nobel ei soovinud seda, kuna ei pidanud majandust teaduseks), vaid on Rootsi Riigipanga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks (Sveriges Riksbanks pris i ekonomisk vetenskap till Alfred Nobels minne). Nimetatud auhind loodi Rootsi Riigipanga kolmesajandaks aastapäevaks 1969. aastal.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2018 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo