Maksumaksja portaal - EML ei toeta tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamist. EML - 2014 > veebruar (nr 2) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2014 > veebruar (nr 2) > EML ei toeta tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamist. EML
EML ei toeta tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamist. EML

EML 20.02.2014 kiri Rahandusministeeriumile

Rahandusministeerium avaldas 10. veebruaril seaduseelnõu, milles soovitakse muuta maksukorralduse §-s 106 sätestatud üldist tagastusnõude täitmise tähtaega 30 kalendripäevalt 60-le.

EML leiab, et see muudatus ei täida seletuskirjas toodud eesmärke, vaid on pigem vastupidise toimega. Seletuskirjast selgub, et soovitakse luua täiendavaid võimalusi nendeks juhtudeks, mil maksuhalduril tekib vajadus tagastusnõude õigsust kontrollida. Sel juhul tuleb muuta kas MKS §-s 107 või KMS §-s 34 toodud tagastusnõude täitmise peatamise või pikendamise regulatsiooni. Eelnõu aga näeb ette kõikidele maksumaksjatele kehtiva üldise tähtaja pikendamist ning erisätetest tulevaid õigusi hoopiski piiratakse.

Me ei saa usaldada seletuskirja väidet, et 95% tagastusnõuetest täidetakse ka tulevikus nelja päeva jooksul. Kui seadus näeb ette 60-päevase tagastustähtaja, siis ei ole seletuskirjas toodud lubadus millegagi tagatud. MTA võib suvalisel hetkel (näiteks kui aasta lõpus selgub, et riigieelarve täitmine ei toimunud kavandatud mahus) oma praktikat muuta ja venitada absoluutselt kõikide tagastusnõuete täitmisega 60 päeva. Ükski maksumaksja ei saaks sel juhul näiteks kohtuvaidluses tugineda varasemast halduspraktikast tekkinud õiguspärasele ootusele. Samuti võib näiteks Riigikontroll tõstatada küsimuse, miks MTA tekitab riigile kahju, kui ta täidab maksutagastusnõudeid seaduses sätestatud tähtajast oluliselt varem (riigil jääb saamata finantstulu või tuleb maksta rohkem intresse laenudelt).

Peame vajalikuks ka rõhutada, et käibemaksu kiire tagastus on eluliselt oluline kõikidele Eestis tegutsevatele eksportivatele ja välisturgudel tegutsevatele ettevõtjatele. Vähimgi ebakindlus selles valdkonnas võib ettevõtte tegevust oluliselt kahjustada.

Teeme ettepaneku muuta eelnõu selliselt, et see vastaks seletuskirjas kirjeldatud eesmärkidele. Maksuhaldur peab viie tööpäeva jooksul alates tagastusnõude (deklaratsiooni) esitamisest teatama maksukohustuslasele, kas tagastusnõue suunatakse esmasesse kontrolli või täidetakse kohe. Esmane kontroll kestab 30 kalendripäeva ja selle jooksul teeb maksuhaldur kas otsuse tagastusnõude täitmise kohta või motiveeritud otsuse tagastusnõude pikendamise või peatamise kohta. Vajadusel võib muuta KMS § 34 sätteid, näiteks suurendada pikenduskordade arvu või lisada täiendavaid pikendamise aluseid (nt juhtudeks, mil maksukohustuslane ei täida kaasaaitamiskohustust).

Kui riigile valmistab probleemi liiga kõrge intressimäär (0,06% päevas), siis märgime, et see on probleemiks ka maksumaksjatele ning õiglane lahendus võiks pigem peituda intressimäära vähendamises võlaõigusseaduses sätestatud viivisemääraga võrreldavale tasemele.


Väljavõtte maksukorralduse seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast

EIS toimik 14-0146

Seaduses praegu tagastusnõuete esmaseks läbivaatamiseks ette nähtud tähtaja jooksul, mil maksukohustuslase kasuks intressi ei arvestata, ei ole võimalik majandustehingute keerukuse tõusu, piiriüleste tehingute arvu kasvu ning tagastusnõuete kuritarvitamise ohu suurenemise tõttu enam veenduda piisava põhjalikkusega taotluse eeldatavas põhjendatuses.

MKS §-s 106 ning KMS §-s 34 tehtavate muudatustega laiendatakse tagastusnõude kontrolli läbiviimise võimalusi vastavalt majandus- ja õiguskeskkonnas toimunud muutustele, et vähendada tagastusnõude kontrollimisega seotud kasvanud halduskoormust ning riigi rahalist riski intressikohustuse näol. Väiksem rahaline risk võimaldab seni väga kõrge rahalise riskiga tagastusnõudeid kontrollida senisest põhjalikumalt ning vältida menetlusel kiirustamist. Kaob ka vajadus vahepeal menetlustähtaega pikendada.

Enammakse tagastamiseks ette nähtud 30-kalendripäevane tähtaeg (MKS § 106 lg-d 2 ja 3) on püsinud alates MKS vastuvõtmisest 2002. aastal muutumatuna. Skeemid, kuidas tagastusnõude esitamise abil rikastuda, on muutunud aga järjest keerukamaks ning läbimõeldumaks, st järjest raskemini tõendatavaks. Ka kohtupraktikaga on kujunenud ajapikku maksuhalduri jaoks varasemaga võrreldes suurem tõendamiskoormus. Sellest tulenevalt peab maksuhaldur ka lihtsamates asjades tagastusnõude täitmise tähtaega enamasti pikendama ning arvestama, et tagastusnõude põhjendatuse korral tuleb tagastusnõude täitmise tähtaja ületamisel arvestada maksukohustuslase kasuks intressi 0,06% päevas. Intressi arvestamise eesmärk on hüvitada isikule põhjendamatust viivitusest tekkida võiv rahaline kahju. Maksuhalduri täiendav halduskoormus ning riigi rahaline risk ei ole proportsionaalsed olukorras, kus maksuhaldur ei saa mõjutada vajaminevate esmaste kontrollitoimingute tegemise ajalist kestust. Maksukohustuslase kasuks tänases mahus arvestatav intress on maksuhalduri halduskoormuse ja riigi rahalise riski kasvu taustal kaotamas seega oma eesmärki. Muudatuse rakendamine võimaldab vähendada tagastusnõude esitamise kaudu riigi arvelt rikastumise võimalusi ja selle kaudu tervendada ka ettevõtluskeskkonda.

Muudatus ei too kaasa tagastusnõuete kontrollide arvu olulist suurenemist. Tänase 30-kalendripäevase esmase kontrollitähtaja juures täidetakse 95% enammakstud käibemaksu tagastamise nõuetest hiljemalt nelja päeva jooksul. Ka 60-kalendripäevase esmase kontrollitähtaja juures jätkatakse sama praktikat ning riskianalüüsi aluseid ei muudeta. Muudatus annab maksuhaldurile võimaluse menetleda tasakaalustatud rahalise riski ning väiksema halduskoormusega selliseid tagastusnõude täitmise taotluseid, mille puhul on alust kahtlustada maksukohustusest kõrvalehoidumise kõrgendatud riski.

Riigi rahalise riski tasakaalustamise eesmärk on kaitsta riigieelarvelisi vahendeid, millest tehtavate vajalike kulutuste abil saab riik tagada põhiseaduslikke väärtusi. Avalike ülesannete täitmiseks peab riigil olema tulubaas. Seda eesmärki täidab ka tagastusnõuete kaudu rikastumise ebaatraktiivsemaks muutmisega kaasnev parem maksukuulekus ning ausam konkurentsikeskkond.

Füüsilise isiku enammakstud tulumaksu summa tagastamise korda ei muudeta. Maksu- ja Tolliamet tagastab enammakstud tulumaksu tulumaksuseaduse § 46 lõike 6 kohaselt hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendriaasta 1. juuliks.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo