Maksumaksja portaal - Isiklik tervisekonto? Jah, palun! Eero Merilind - 2014 > veebruar (nr 2) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2014 > veebruar (nr 2) > Isiklik tervisekonto? Jah, palun! Eero Merilind
Isiklik tervisekonto? Jah, palun! Eero Merilind

Juba 2011. aastal valminud dokumendis „Võimalused Eesti tervisesüsteemi rahalise jätkusuutlikkuse tagamiseks” on olulise tegevussuunana välja toodud tervisevaldkonna avaliku sektori tulubaasi laiendamine ning rahastamispoliitika ülevaatamine.

22. jaanuari Eesti Päevalehes arutleb suurte kogemustega sotsiaalkindlustus- ja tervishoiuekspert Georg Männik tervishoiu rahastamise teemal ning leiab, et ainult tööjõumaksude põhjal tervishoiu rahastamine ei ole kestlik. Ta pakub ühe võimalusena välja individuaalse tervisekonto loomise.

Isiklikule tervisekontole saaks inimene ise kanda 2–4 protsenti oma brutopalgast. Tööandja kannaks kaks protsenti sotsiaalmaksu ravikindlustuse osast ning võimalusel veel kaks protsenti lisaks. Tervisekontole kogunenud raha saaks kasutada uuringuteks, hambaraviks, taastusraviks, prillide ostmiseks, kiirema arstivastuvõtu, uuringute ja protseduuride eest tasumiseks.

Tervisekonto kaudu saaks rahastada ka pereliikmete terviseteenuseid ning tervisekontol olev raha oleks päritav. Süsteemiga liitumine oleks vabatahtlik ning inimene saaks ise otsustada, millele ta seda raha kulutab ning mis on tema tervisele oluline.

Kuigi ka praegu kehtivas koalitsioonilepingus on kirjas, et igaüks peab saama valida endale sobiva terviseteenuse, määrab tegelikult arstile pääsu tervishoiuasutuse leping haigekassaga ning sobiva spetsialisti vastuvõtule võib olla kuudepikkune järjekord.

Loodav tervisekonto annaks inimesele muu hulgas vabaduse valida arstile või protseduurile pääsemise kiirust ja teha oluliselt põhjalikumaid terviseuuringuid, kui praegune tervishoiu rahastamine seda võimaldab.

Tervisekontolt saaks rahastada ainult terviseteenuseid, st haiguste diagnoosimise, ravi-, aga ka haiguste ennetamiseks pakutavaid teenuseid — näiteks personaalmeditsiini valdkonda kuuluvaid geeniteste. Kuigi geneetilise eelsoodumuse arvestamine haiguste ennetamisel on uudne lähenemine, olen siiski seda meelt, et täiendav informatsioon inimese terviseriskide kohta ning sammud nende riskide vähendamiseks aitavad kaasa eluea pikenemisele ja tervelt elatud aastate lisandumisele.

Paljud seljaprobleemid vajavad asjatundlikku füsioteraapiat ning õnnetusjuhtumid pikaajalist taastusravi, mis tänase rahastamise juures on vaeslapse rollis. Ka vaimse ülepinge ja meeleoluhäirete ravis on meetodeid, mida saaks individuaalselt tervisekontolt rahastada.

Pikaajaline hooldusravi, dementsete hoolekanne, aga ka puuetega laste rehabilitatsiooniteenused saaksid paremini areneda, kui lisaks riiklikule rahastamisele saaks inimesed ise valida teenusepakkujat ja protseduuride pikkust. Ühe ideena võiks tervisekontol olevat raha kasutada ka vähihaigete laste lapsevanematele ning omaste hooldajatele puhkuse andmiseks ja hooldaja palkamiseks.

Kuigi esmapilgul tundub võib-olla, et kontole ei kogune palju raha, siis oluline on inimeste terviseteadlikkuse tõus ning võimalus ise teha otsuseid oma tervise juhtimisel ning enda ja oma pereliikmete tervise eest hoolitsemisel. Riikliku solidaarsuse kõrvale tekib ka perekondlik solidaarsus.

President Toomas Hendrik Ilves on öelnud: „Me oleme solidaarsed, kui aitame töötuks jäänud naabrit; kui aitame üksikemal tema last hoida; kui jagame suppi neile, kes on taandunud teispoole lootuse piiri.”

Terviseprobleemidega lapse või vanainimese tervisekontole saaks teha annetusi ka kogukond või heatahtlikud inimesed ja organisatsioonid. Tegemist oleks sihtotstarbeliselt tervise taastamiseks mõeldud rahaga ning see suurendaks hoolivust ja üksteise märkamist ühiskonnas ning annaks reaalse võimaluse aidata ning toetada.

Kuigi teised tervishoiu rahastamise võimalused ravikindlustuse tulubaasi suurendamiseks (nagu näiteks pensionäride ravikindlustuse eest tasumine riigieelarvest, tervishoiukulude kärpimine, tervishoiusektori investeeringute strateegia väljatöötamine ning kulutõhusa ravimipoliitika elluviimine) aitavad hoida ravikindlustussüsteemi kestlikuna, siis mulle tundub, et isiklik tervisekonto oleks mitmel põhjusel kasulik samm.

Eero Merilind

SA Eesti Tervise Fond juhataja, perearst

Artikkel ilmus 28.01.2014 ERR uudisteportaalis.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo