Maksumaksja portaal - Kaubalaevanduse rasked ajad nõuavad julgeid otsuseid. Annely Akkermann - 2014 > veebruar (nr 2) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2014 > veebruar (nr 2) > Kaubalaevanduse rasked ajad nõuavad julgeid otsuseid. Annely Akkermann
Kaubalaevanduse rasked ajad nõuavad julgeid otsuseid. Annely Akkermann

Eesti lipu all sõitvate kaubalaevade arv on viimasel kümnendil olnud väga väike ja langustrendis. Eesti lipu alla on tänaseks jäänud vaid kolm kaubalaeva, kuigi Eesti reederid opereerivad ca 60 laevaga teiste riikide lippude all. Eesti kodakondsusega meremeeste arvuks, kes seilavad välisriikide lippude all, võib hinnata 3000–5000, kuid täpne statistika puudub. Laeval kehtib selle riigi õigus, mille lippu ta mastis kannab, nii bürokraatia kui maksunduse mõistes. Iga laev suurendab majanduslikus mõttes riigi territooriumi, sisemajanduse kogutoodangut. Riigirahanduslikult tuleb kurvalt nentida, et nendelt Eesti kapitali omandis olevalt 60 laevalt ja 3000–5000 Eesti meremehelt jäävad Eesti riigil maksud saamata.

Millise riigi lipp valida?

Merenduses valitseb rahvusvaheline konkurents. Ükskõik kui suured patrioodid Eesti reederid ei tahaks olla, konkurentsis püsimiseks peavad nad valima laevadele atraktiivsemaid tingimusi pakkuvate riikide lipud. Ükskõik kui väga Eesti meremehed tahaksid töötada koduriigi lippude all, kolm kaubalaeva ja 26 reisilaeva pakuvad selleks üsna kasinalt võimalusi.

Üldjoontes kujuneb lipuriigi atraktiivsus kolme aspekti koosmõjus.

Esiteks, meretöötajate kvalifikatsioon ja mõistlik palga- ning maksutase. Arvesse tuleb kindlasti ka kolmandate riikide töötajate värbamise lihtsus, sest laevade meeskonnad on tänapäeval rahvusvahelised. Täna on Euroopa Liidus lubatud riigiabi ja maksusoodustused merendusele, sest tahetakse, et Euroopa Liidu merendus püsiks ülemaailmses konkurentsis, ka Aasiaga. Mõnes kõrge palgatasemega riigis on meretööjõumaksud viidud nullini, kuid kasseeritakse kopsakaid registritasusid laevade mereohutuse järelevalvelt ja tavapäraseid tööjõumakse kõrgepalgaliselt kaldapersonalilt.

Teiseks, mereohutuse järelevalve ehk kui sujuv, kiire ja mõistliku hinnaga on riigi mereadministratsiooni bürokraatia.

Kolmandaks, muud tingimused, näiteks, kas seatakse reederile kohustus hoida oma kaldapersonal lipuriigi territooriumil, sest Hollandi uuringud näidanud, et iga töökoht merel loob kolm töökohta kaldal.

Laev on meremajanduse süda ja hing. Laevade ümber kujuneb ulatuslik ettevõtluskobar — laevade ehitus, hooldus ja remont, lootsi- ja sadamateenused, laevade varustamine, lastimis- ja tollimaakleriteenused, transport, logistika, laondus jne kuni (laevade ja kaupade) kindlustus-, õigusabi- ja finantseerimisteenusteni välja, arvestus- ja kantseleitööd sinna vahele, ärikinnisvara juurde. Laev toob leiba, asjata ei oodatud vanasti rannal silmapiiri silmitsedes, tänapäeval siiski põrnitsetakse kuvareid.

Eesti on oma konkurentidest selgelt maha jäänud

Me hoiame kinni oma lihtsast eranditeta maksusüsteemist, mille ülalpidamise peale kulub tõesti vähem raha, kuid see maksusüsteem on viinud Eesti maksutulud kaubalaevandusest sisuliselt nullini. Täiesti selgelt on osutunud, et kõrge maksuprotsent nulltulult on vähem kui madal maksuprotsent suurtelt käivetelt, elik kui üldse ei lähe, ega siis ei tule ka. Lihtne ja ühetaoline maksusüsteem võib olla väga arukas siseriiklikult, kus konkurents on piiratud riigipiiriga, kuid võib rahvusvahelises kategoorias jätta riigi traditsioonilisest ettevõtlusvaldkonnast hoopis ilma. Üsna mõistetavalt on koos maksutuludega haihtunud ka inimeste sissetulekud, sotsiaalsed garantiid ja majanduskasv.

Eesti laevanduse sektori konkurentsivõime tugevdamiseks tehtud ettepanekud

Põhimõtteliselt võib laevaregistrid jagada kaheks. Esiteks, avatud registrid, kuhu lisaks kodumaistele registritele võivad oma laevu registreerida ka välismaal paiknevad reederid. Teiseks, suletud registrid, kuhu laeva kandmiseks peab laev olema hallatud suuremal või vähemalt määral lipuriigi territooriumilt. Täna on Eestis kasutusel suletud registri süsteem, millele lisanduvad veel teised kaks eelnevalt kirjeldatud probleemi: kõrged tööjõumaksud ja komplitseeritud välistööjõu kasutamine, mis kokku moodustab üsna mitteatraktiivse komplekti.

Merenduse toetusrühmale tehtud ettepanek näeb ette praeguse süsteemi põhimõttelist ümberkujundamist nii, et laevaregister tuuakse ära kohtute haldusest ja Veeteede Ameti juures luuakse kaks registrit, nii suletud kui avatud, erinevate tingimustega nii reederite asukohamaa, registritasude suuruse kui ka maksusoodustuste osas.

Samuti soovitatakse kaaluda Prantsusmaa eeskujul laevapere maksustamise seaduse loomist, et välismaistel reederitel oleks selge ja lihtne arusaamine laevaperele seatud maksudest. Ulatuslikke maksusoodustusi merel töötavatele inimestele soovitakse kompenseerida kasvavate registritasudega laevadele ning kaldapersonali töökohtade arvu kasvades neilt laekuva tavapärase määraga maksutulu suurenemisega.

Eesti peab muutuma atraktiivseks lipuriigiks

Vabariigi Valitsuse kinnitatud riiklikus arengukavas „Merenduspoliitika 2012–2020“ on seatud prioriteet, mis ütleb, et merenduse ettevõtluskeskkond on ettevõtjasõbralik ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline.

Vabariigi Valitsus kinnitas ka merenduspoliitika rakenduskava selleks ja kaheks järgnevaks aastaks, mis näeb ette, et 30. juuniks 2014 esitatakse konkreetsed ettepanekud laevanduse konkurentsivõime tõstmiseks kõigis kolmes aspektis — meretööjõu maksustamine, välistööjõu kasutamine ja laevaregistrite tingimused ning bürokraatia.

Kõnealused ettepanekud on Veeteede Amet tõstnud nii Riigikogu merenduse toetusrühma kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lauale. Ettepanekud on julged ja väärivad põhjalikku konstruktiivset arutelu, kuid tasakaalus komplekt meetmetest on veel ministeeriumis kujunemas.

Minu hinnangul tuleb Eesti kui lipuriigi tingimused muuta reederitele atraktiivseks kõigis kolmes aspektis — meretööjõu maksustamine, välistööjõu kasutamine ja laevaregistrite tingimused. Minu arvates on meil võimalus ainult võita, sest kaotada pole enam midagi ja tähtede seis on soodne: Euroopa Komisjon avaldab survet laevade Euroopa lippude alla toomiseks ja Eesti lipp on usaldusväärne. Meil on olemas iga majandusvaldkonna jaoks põhiline — kvalifitseeritud teotahtelised inimesed. Vaja on üksnes julgust, aga seda meil ju ometi jätkub.

Annely Akkermann

Riigikogu liige (IRL)

Kasutatud dokumendid

1. Eesti Merenduspoliitika 2012-2020. Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 02.08.2012 korraldusega nr 342.

2. Eesti merenduspoliitika 2012-2020 rakendusplaan aastateks 2014-2016. Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 12.12.2013 korraldusega nr 550.

3. Eesti laevandussektori konkurentsivõime tugevdamine. Veeteede Amet. Koostajad Eero Naaber ja Marek Rauk.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo