Maksumaksja portaal - Nad tegid selle ära! EML, Riigikogu stenogramm - 2013 > detsember (nr 12) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2013 > detsember (nr 12) > Nad tegid selle ära! EML, Riigikogu stenogramm
Nad tegid selle ära! EML, Riigikogu stenogramm

Numeroloogiliselt tähtsa päeva 11.12.13 kaks peamist uudist olid järgmised: Maksu- ja Tolliameti uues büroohoones kukkus alla laevalgusti ja vigastas ühte töötajat (tõsi, see sündmus leidis aset mõned päevad varem) ning Riigikogu võttis 48 poolt- ja 23 vastuhäälega seaduseelnõu 493 SE, mille kohaselt peavad kõik käibemaksukohustuslased hakkama alates 2014. aasta juulist deklareerima käibedeklaratsiooni lisas kõiki müügi- ja ostuarveid, kui arvete summa ühe tehingupartneri lõikes on vähemalt 1000 eurot.

Huvitav on ehk teada, et ainsa koalitsioonisaadikuna hääletas eelnõu vastu IRL liige Siim Kabrits (vastu hääletas ka just IRL fraktsioonist lahkunud ja seega koalitsiooni hingekirjast kustutatud Andres Herkel, kes mõni aeg hiljem andis 2014. aasta riigieelarvele siiski poolthääle). Hääletamata jätsid IRL fraktsiooni liikmed Juku-Kalle Raid, Peeter Laurson, Aivar Kokk, Priit Sibul ning Reformierakonna fraktsiooni liige Aivar Sõerd.

Kuna seaduse rakendumiseni on veel üle poole aasta ning deklaratsiooni lisa vormi alles koostatakse, siis võib kindel olla, et sellest teemast saame kirjutada ilmselt kogu järgmise aasta igas numbris uuesti ja uuesti (nii nagu 2010. aastal sai igas kuus pikalt kirjutada Tallinna müügimaksust). Jätamegi detailid tulevaste artiklite tarbeks ning trükime praegu ära kõige värskemad emotsioonid seaduse vastuvõtmisel ja selle järel.


Samal teemal MaksuMaksjas varem ilmunud:

  • Maksupettuste komisjon toetas käibemaksukontrolli süsteemi uuendamist. – 2012, 9, lk 4-6
  • Kadri Kullman. Me pole sulid ega tõprad! – 2012, 9, lk 7
  • Ettevõtlus- ja kutseorganisatsioonid on vastu üle 1000 euro suuruste arvete deklareerimise nõudele. – 2012, 10, lk 4-7

Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (493 SE) kolmas lugemine

Riigikogu 11.12.2013 täiskogu istungi stenogramm

Sven Sester

Kõigepealt eelnõust endast. Ma ei peatu väga pikalt sellel, millisena see eelnõu tuli Riigikogusse sisse. Tuletame meelde, et see eelnõu sisaldas algselt ka nn firmaautode käibemaksu ja parlament võttis selle oma teise lugemise hääletusega siin suures saalis välja märksõnadega „kiirustamine“, „mõjuanalüüside vähesus“, „huvigruppidega vähene suhtlemine“. Nüüd oleme käibedeklaratsioonide lisa juures.

Rahandusministeerium ütles kunagi, kui ta selle eelnõuga Riigikokku jõudis, et autode puhul on tõesti tegemist pigem kiirustamise märkidega, aga käibedeklaratsiooni osas on asjad läbi arutatud. Toodi ka näide maksupettuste tõkestamise valitsuskomisjoni koosoleku protokollist septembri alguses. Tõsilugu, kui ma seda protokolli vaatasin, siis nägin, et Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Tööandjate Keskliit on osalenud sellel koosolekul, ning enamgi veel, sellest protokollist on näha, et maksuhaldur on esitanud komisjonile käibemaksu kontrolli süsteemi kaasajastamise ettepanekud. Maksuhaldur on teinud ettepaneku kehtestada käibedeklaratsiooni lisa, millel esitatakse andmed nii ostu- kui müügitehingute kohta tehingute partnerite lõikes elektrooniliselt. Protokollist on ka lugeda, et komisjon arutas projektiga kaasnevaid võimalikke riske ning leidis, et riskianalüüsis tuleb kirjeldada projektiga seotud üleminekuraskusi ja nende maandamise viise. Komisjon kiitis ettepaneku heaks ja leidis, et projektiga tuleb võimalikult kiiresti edasi liikuda. See on kiretu ajalugu sellest protokollist. Samas on paljudel ettevõtlusorganisatsioonidel ja erialaliitudel eelnõu protsessi käigus tekkinud küsimusi, kahtlusi, kuulujutte ja ka reaalseid vastuseid nõudvaid tegevusi.

Mõne sõnaga käibemaksust kui sellisest. Riik kogub tegelikult aastas kokku 2,6 miljardit käibemaksu, millest tagastab 1,1 miljardit. Käibemaksu kohuslasi on Eestis 72 000. Ja mis on väga huvitav, käibemaksu haldamine toimub Eestis selliselt, et ettevõtjad esitavad üldised koondandmed, sisuliselt on tegemist nelja numbriga, ning ka ausal ettevõtjal puudub põhimõtteliselt võimalus kontrollida, kas näiteks müüja on käibemaksu tasunud või kas ausat ettevõtjat ei kasutata ära pettuses osalemises. Samuti puudub riigil võimalus praeguste andmete pealt veenduda, et käibemaks on tasutud.

Eelmisel aastal oli käibemaksupettuste suurus, niinimetatud auk, kahju 200 miljonit eurot ja see ei ole mitte ainult Eesti, vaid üleeuroopaline probleem. Aastas on Eestis hinnanguliselt 400 000 tagastusnõuet, millest riik suudab kontrollida vaid 3%. Miks nii vähe? Praegune kontrolltegevus on oma olemuses paljuski informatsiooni kogumine, kuid käibemaksu detailsem informatsioon tagab kaks põhilist eesmärki business to business tehingute müügikäibe varjamine raskeneb, sest ostjal on motivatsioon sisendkäibemaksu kajastada (analoog on näiteks metsatehingute puhul, kus ostjad ja müüjad pidid hakkama mõlemad informatsiooni edastama, mille tulemusena kasvas 2006 vs 2007 maksude laekumine kolm ja pool korda).

Halduskoormusest on räägitud. Selge, halduskoormuse hindamisel tuleb arvestada kogu mõju tervikuna. Maksuamet on viimastel aastatel arendanud teenuseid selliselt, et ettevõtted saaksid järjest rohkem e-maksuameti kaudu oma tehinguid ja päringuid teha. Võib öelda, et bürookontaktide arv on vähenenud 40%. See on maksuameti informatsioon rahanduskomisjonile ja ka fraktsioonidele. Maksuamet on kinnitanud ka, et käibedeklaratsiooni lisa, kogu sellesse tehingu ja informatsiooni väljatöötamisse on kaasatud tarkvaratootjad ja e-arvete teenuse pakkujad, eesmärgiga töötada välja vorm, mis programmitootjatele ei tooks kaasa liigset keerukust arendamisel ning täiendav käsitöö oleks välistatud. Nendel aruteludel maksuametis on osalenud erinevad ettevõtted, kes toodavad finantstarkvara, aga osutavad ka raamatupidamisteenust. Need tootjad on kinnitanud, et väljatöötatav lahendus on võimalik ellu kutsuda sisuliselt 1 kuuga, mis tähendaks, et ettevõtjatel jääks sel juhul selle rakenduseks aega kuni 7–8 kuud. Samal ajal ise ühe suure jaeketi juhiga suheldes kurtis ta pigem, et võib-olla jääb see periood füüsiliselt lühikeseks kõikide nende võimalike muudatuste tegemisel infotehnoloogias.

Maksu- ja Tolliamet on oma aruteludesse kaasanud ka e-arvete teenuse pakkujad eesmärgiga anda tõuge e-arvetele üleminekule kogu selle olemuses. MTA on öelnud, et arvete sisestamisel ei ole ettevõtjate jaoks mingit lisandväärtust. Kui me viime sisse deklaratsiooni lisa, on sealt tegelikult edasi ainult väike samm e-arveteni. Näiteks täna on paberarve kulu kuni 1 euro, ütlevad asjatundjad. Me oleme fraktsiooniga tundnud huvi ka nende ettevõtjate vastu, kellel ei ole raamatupidamisprogrammi, ja kuidas peaksid käituma need, kes teevad näiteks tabeltöötluse vormis Excelis. Ka siin on MTA öelnud, et on vajadus kohendada Exceli aruannet, aga see on ühekordne kohendamine. Lisaks on MTA loomas ise tarkvara, et sõna otseses mõttes nende kodulehel teostada võimalikke sisestamisi vastavalt käibemaksudeklaratsioonile.

Kõige selle juures näeme samal ajal tegelikult väga paljude erinevate organisatsioonide kirju, mis on tulnud nii fraktsioonidele kui ka rahanduskomisjonile — Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Maksumaksjate Liit, Audiitorkogu, EVEA, Teenusmajanduse Koda, Eesti Kaupmeeste Liit jne.

Küsimused, mis on olnud üleval, on erinevad. Ma võtaks selle kokku nii, et kiites täna heaks selle eelnõu, ma näen, ja mitte ainult mina, vaid IRL fraktsioon, kellel on viimaste nädalate jooksul olnud väga tugevad diskussioonid selle eelnõu vajalikkuse üle ja küsimustele vastuste leidmisel, meile tundub, et ka täna selle eelnõu vastuvõtmisel jäävad tegelikult mitmed teemad üles. Rahandusministeeriumi ja ka Maksu- ja Tolliametiga rääkides on nenditud, et arvata võib, et peaksime tagasi tulema nii Eesti Kaupmeeste Liidu ettepaneku juurde tehingupartneritepõhisuse osas, mis praegu on isikupõhisusel üles seatud, peaksime üle vaatama advokaatidega seonduva ja sealsed konfidentsiaalsusnõuded. Tahan öelda, et täna seda eelnõu kinnitades oleme tegelikult läbinud selles protsessis mingi osa ja järgmine aasta tuleb see teema uuesti lauale võtta. Aitäh!

Eiki Nestor

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! See eelnõu on pälvinud avalikkuses nii palju tähelepanu, et enne lõpphääletust oma seisukohta selles välja öelda oleks ilmselt ebaviisakas, seetõttu lubage lühidalt. Eelnõus oli kaks poolt. Esiteks, ettevõttes kasutusel olevate sõiduautode sisendkäibemaksu teema, mis nüüd on eelnõust kadunud ja millega Rahandusministeerium tegeleb edasi. Selle kohta võib öelda, et esitatud kujul ei oleks see ilmselt riigile toonud sellisel määral tulu, aga mul on hea meel tõdeda, et avalik arutelu on viinud peale meie fraktsiooni ka teisi ühiskonnas veendumusele, et kui jutt on autode maksustamisest, siis kas moodus, mida välja pakuti, on ikka kõige lihtsam ja otstarbekam, mida kasutada võiks. Ma saan aru, et poliitiliselt võib selline sõnaühend nagu „autode maks“ iseenesest tunduda kellegi identiteedi vargusena või jõukuse mahategemisena või ma ei tea, millena. Aga on ju teada, et suurem jagu arenenud riike seda täiesti mõistlikul ja vajalikul moel kasutab ning teeb seda ka tulevikus. Riigi tulude suurendamise mõttes tegeleda mingite sõidupäevikute, mingite arvutuste ja selle kontrollimise ja muu sellisega on tõesti küsitava väärtusega. Loodame, et ministeerium suudab sellele õigele mõttele anda ka nüüd avaliku arutelu käigus õige sisu.

Palju keerukam teema on tegelikult see, mis meil on praegu lõpphääletusel, ehk siis üle 1000 euro suuruste arvete deklareerimine. Siin on üles tõstetud kaks teemat. Esiteks küsimus, kas võitlus maksupetturlusega sellisel moel on proportsionaalne meede või mitte. Siinkohal on ju arusaadav, et need maksumaksjad, kes täna ausalt maksu maksavad, kindlasti leiavad, et see on neile tülikas ja ebameeldiv, põhjustab täiendavaid kulutusi. Nende protest on mõnes mõttes arusaadav, aga peab ka arvestama, et Eesti arvestamisväärsed mittetulundusühingud, kes vastavaid huve esindavad, on maksupetturluse vastu võitlemise komisjonis oma selge sõna selle meetme kohta öelnud ja leidnud, et võiks ju proovida. Teisest küljest ärge ka unustage, et käibemaksuauk, mis on praegu suurusjärgus 250–300 miljonit eurot, ei ole ju „poisikene“, ka tal on omad huvid, seetõttu on ka need ilmselt kuskil selgelt välja öeldud. Ma usun, et proportsionaalsuse küsimuses on pigem tegemist eelnõuga, mis vääriks toetamist.

Hoopis keerukam on aga lugu selle poolega eelnõust, mis meil lõpphääletusel on ja mis on seotud Euroopas kokku lepitud kohustuste täitmisega. Käibemaksudirektiiv, mida meil täita tuleb, ei näe nimelt ette, et arvetele kirjutatakse ka ettevõtete registrikood. Meie siin, saades aru, et kogu see süsteem ei lähegi muidu tööle, seda ei olegi võimalik muidu tööle rakendada, teeme sellesuunalise muudatuse raamatupidamise seaduses. Ja andke mulle andeks, väga küsitav on, kas siis meie raamatupidamise seadus võib olla midagi muud kui üle Euroopa kokku lepitud käibemaksureeglid. Ma väga kahtlen, et see on võimalik. Teisest küljest tekitab see ka vastuolu käibemaksuseaduse ja raamatupidamise seaduse vahel ja võib põhjustada selle, et maksuametnik, kui ta ettevõttes antud teemat kontrollib, jääb väga lolli olukorda. Nimelt on ettevõte täitnud käibemaksuseadust, aga mitte raamatupidamise seadust.

Teisisõnu võib tekkida pilt, kus see vastuolu kahe seaduse vahel paneb riigi ja temapoolse kontrollija hoopis lolli olukorda ning seda tulemust, mida me oleme tahtnud saada, me ei saagi. Lõppkokkuvõttes võib maksupraktikat vaadates pilada, et mis olukorra see siis kaasa toob, et teatud juhtudel arve koostaja küsib arve saajalt, kas ta soovib arvet aadressi ja ettevõtte nime järgi, nagu käibemaksuseadus ütleb, või registrikoodi järgi, nii nagu raamatupidamise seadus ütleb. Sellist õiguslikku lünka olla ei tohiks. Nii et suur küsimärk selles, kas meie vastu võetav seadus vastab ka normidele, milles oleme käibemaksuseadustes üle Euroopa kokku leppinud. Selle alusel käitume ka lõpphääletusel, loodame, et kõik teised fraktsioonid ütlevad ka oma seisukoha siin välja, ja jääme jätkuvalt kahtlevale seisukohale, kas see seadus võimuliidu poolt vastu võetuna riigile mingit tulu toob või mitte.

Aivar Riisalu

Aitäh, proua esimees! Head kolleegid! Antud seaduseelnõu on oma olemuselt väga tarvilik, sest riigil on raha vaja. Küsimus on selles, et nii selle kui veel mõningate viimase aja seaduseelnõude menetlemisel, mis puudutavad riigieelarve täitmise vajadust, on ühiskonnas esile kerkinud üks arvestatav probleem, mida mina loen ohumärgiks. See on see, et ettevõtjad on hakanud rääkima ettevõtluskeskkonna halvenemisest. Ettevõtluskeskkond ja liberaalne majandus ja tegelikult ka liberaalne maksusüsteem on olnud Eesti eduloo üks olulisi mootoreid.

Mulle meenub siin Riigikogu saalis umbes kaheaastane periood, kui mina ja veel mitmed minu kolleegid proovisime rääkida parlamendile sellest, kuidas toimuvad kütuseettevõtluses käibemaksupettused. Meil kulus regulatsioonide vastuvõtmiseks kaks aastat ja mul ei lähe surmatunnini meelest ära see, kui täna ministriametit pidav endine kolleeg rahanduskomisjoni esimehena siitsamast puldist hõiskas, kui meie sisse viidud kaheaastase viivitusega muudatused olid toonud riigieelarvesse sisse 1,5 miljardit krooni ehk siis jämedalt öeldes 100 miljonit eurot. Mis tähendas tegelikult, et kaks aastat räägiti Riigikogus õigest asjast, aga mitte midagi ei tehtud. Tegemist oli puhtalt kütusekäibemaksu teemaga.

Täna on mitmed ettevõtete grupid sektorite kaupa rääkinud lugusid, kuidas maksupettused edasi toimuvad. Nendega tuleks tegeleda, sest me ju isegi teame, kus probleemid aset leiavad. Üks olulisemaid ja levinumaid võtteid on see, et käibemaksuvabalt ostetakse tollitsoonist ühe hinnaga, aga turule siseneb see kaup hoopis oluliselt madalama hinnaga. Ja sealt edasi liigub ta normaalset teed pidi, üks ettevõte kaob vahelt ära. Vahelt ära kadumine on väga lihtne, sellepärast et meil on liberaalne ettevõtete asutamise mehhanism, seda on tõesti võimalik teha arvuti juurest lahkumata. Ja ka see edu hakkab nüüd ühel hetkel pöörama meie jaoks miinuseks, sellepärast et normaalsed inimesed said endale ettevõtted tehtud ka siis, kui see oli natuke keerulisem, aga täna on võimalik pahategude jaoks seda teha hästi ruttu, ja keegi midagi ei küsi.

Miks see pikk jutt siin? Ma ei taha mitte kedagi konkreetset nimetada ja Keskerakonna seisukoht ei ole ka, et me peaks kellelegi konkreetselt näpuga näitama või süüdistama, et üks või teine seadus on tehtud halvasti, ja meie erakond on ju ka ümberjagamise pooldaja teatud mõttes kogu aeg olnud ehk arvanud, et aidata tuleb neid, keda me saame aidata või peame aitama. Aga pahatihti aidata ei saa. Mu mure on sügav. Te teate küll, kuhu ma oma kolme minuti lõpus välja jõuan. Ma jõuan välja vasakpoolsuse võimuletuleku ohuni. Aga ma tahan teile, head kolleegid eelkõige valitsuskoalitsioonist, öelda seda, et meetodid, millega te praegu proovite anda järgmise valitsuse moodustavatele Keskerakonnale ja sotsidele lisaraha riigieelarvesse, need meetodid tekitavad olukorra, et raha jagatakse ka hästi kiiresti laiali, aga majanduse jätkusuutlikkust sellest ei teki.

Vaadake, käibemaksuseaduse juurde nüüd tulles, te saate ju ise ka hiilgavalt hästi aru, et kes saab aru, mis asi on raamatupidamine, see teeb raamatupidamist ja selle käest te saate neid arveid. Aga kellel raamatupidamine puudub ja kogu majandamine käib kilekotis, on see siis kas erakonnakontoris või kus iganes, siis te peate ju aru saama, et tal ei ole neid pabereid, mida maksuametile esitada. Eile üks koalitsioonisaadik ütles mulle, mitu töötajat on maksuametis. Ma ei mäleta, aga neid oli kõvasti üle 1000, võib-olla 1500, võib-olla 1300. Ja kui me teeme lihtsa arvutuse, et meil on 50 000 ettevõtet, kes aastaaruande sisuliselt esitavad ja kus on käivete koha peal mingid numbrid, ja kui me jagame selle tööpäevade arvuga ja selle maksuameti töötajate arvuga, siis me jõuame äratundmisele. Me tegime arvutuse, et juhul kui maksuametis on X arv töötajaid, siis oleks võimalik ühte ettevõtet ühel töötajal — 50 000 ettevõttest käis jutt — kontrollida 6,6 päeva. Ja kui me tõstsime ettevõtete arvu 100 000 peale, jäi ka veel ligi kolm päeva alles. Kolme päeva jooksul on ju väga selgesti võimalik aru saada, mis selles ettevõttes tegelikult tehakse.

Kas see tähendab siis, et me tõepoolest selle asemel et käituda loogiliselt ja käituda nii, nagu on käitunud normaalses kapitalismis aastasadade jooksul mõistlike riikide erinevad jõustruktuurid, nagu on mõistlikes riikides arendatud majandust, hakkame täna tegelema asjadega, mis pehmelt öeldes meile endalegi siseringis tunduvad kummalised. Veel piinlikum on minna sellest rääkima inimesega, kes on juhuslikult ka tööandja ehk tegelikult selle riigi eksistentsi tagaja majanduse jätkusuutlikkuse kaudu.

See on see mure, mille pärast Keskerakond valutab südant. Oleks ilmselt õige aeg, kui te hakkaksite natukene kuulama, mida räägivad teile inimesed, kes võib-olla alati kõige paremini ettevõtlusest aru ei saa, sellel lihtsal põhjusel, et mitte kõik Riigikogu liikmed ei ole ettevõtlusega igapäevaselt seotud. Aga proovige mõista, et tark inimene ei sae ära selle tooli jalgu, kus ta ise istub, aga seda te ju täna proovite teha. Autode käibemaksu sisu on väga õige. Esimest korda elus kuulen ma keskerakondlast Jürgen Ligi rääkimas mõistlikku juttu sellest, et...

Esimees Ene Ergma

Misasja?!

Aivar Riisalu

Jajaa, ma vastutan oma sõnade eest! Ärge segage, proua juhataja! Keskerakondlane Jürgen Ligi räägib, et töövõtja isiklikus bilansis on alati auto ostetud, ettevõtja isiklikus tarbimises ta sõiduautot ei näe. Kõik on õige! Jürgen, sul on õigus! See on keskerakondlik mõtteviis. Me tahaksime seda igati toetada, aga meetodid, millega sa seda ellu viid, ärritavad ühiskonna sinu enda vastu, ärritavad ühiskonna liberaalse majandamise vastu. Ja see on see dialoogi puudumine, mis tekitabki olukorra, et järjest rohkem ja rohkem suhteliselt suure meediakampaania saatel teatavad väga suured ja lugupeetud ettevõtted: "Ma lähen Eestist ära, kuna mulle siin ei meeldi." Skanska, Tartu Mill — loetelu võiks jätkata. See on meie jaoks ohu märk, see on roosa tuli valgusfooris. Ma ei saa öelda, mida teevad minu lugupeetud erakonnakaaslased tervikuna. Mina isiklikult sellisel kujul seda seaduseelnõu ei näe ega pea õigeks toetada, sellepärast et meie asi on ehitada riiki sellisena, et ta näeks välja ilus ja mõistlik!

Esimees Ene Ergma

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised ja me võime minna lõpphääletuse juurde. Vabandust! Eiki Nestor, palun!

Eiki Nestor

Aitäh! Mul on protseduuriline küsimus. Miks te Reformierakonna fraktsioonile sõna ei andnud?

Esimees Ene Ergma

Sellepärast, et nad ei tahtnud. Alustan uuesti saalikutsungiga. Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 493. Palun hääletada! Hääletustulemused: poolt hääletas 48 Riigikogu liiget, vastu oli 23, erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


Kiiruskaameraga ei saa maksupettuste vastu

EML ja EVEA pressiteade

10.12.2013

Ettevõtlusorganisatsioonid leiavad, et arvete deklareerimise nõue ei ole sobiv vahend maksupettuste tõkestamiseks

9. detsembril toimunud ettevõtlusühenduste ümarlaual leiti, et Riigikogus kavandatav käibemaksuseaduse muudatus (eelnõu 493 SE), mille kohaselt peavad ettevõtjad hakkama deklareerima ükshaaval kõiki omavahelisi vähemalt 1000 euro suuruseid tehinguid, ei ole sobiv ega kohane meede maksupettuste tõkestamiseks.

Uus kohustus lisab vaid halduskoormust ausatele ettevõtjatele, kuid kurjategijad leiavad uue võimaluse, kuidas oma musti tegusid maksuameti eest varjata. Ei maksa loota, et Eestis õnnestuks luua maailmas unikaalne arvutiprogramm, mis suudaks võidelda organiseeritud kuritegevusega.

Me kardame, et „superandmebaasi“ loomine koormab ka liigselt maksuametit, sest suurem osa kogutavast infost on maksukontrolli seisukohast täiesti ebavajalik. Tulenevalt ettevõtete erinevast töökorraldusest ja raamatupidamise praktikast võib tekkida suur hulk vigaseid ja lahknevaid kandeid, mille puhul müüja ja ostja andmed ei lähe kokku või satuvad erinevatesse ajaperioodidesse. Seega võib juhtuda olukord, et kogu maksuhalduri ressurss kulub „valehäiretele“ reageerimiseks ning tegelike maksupettuste avastamiseks ja uurimiseks jääb veel vähem aega.

Ettevõtlus- ning kutseorganisatsioonide arvukates pöördumistes Riigikogu poole oleme juhtinud tähelepanu ka sellele, et kavandatav muudatus võib nii oma vormilt kui sisult minna vastuollu Euroopa Liidu käibemaksudirektiiviga. Mitte ükski EL liige peale Läti ei nõua kõikide arvete sellisel kujul deklareerimist, samas on Läti maksuauk Euroopa Komisjoni uuringute andmetel Eesti omast suurem ja viimastel aastatel pidevalt kasvanud, seetõttu võib järeldada, et arvete registreerimine ei ole maksupettuste tõkestamisel efektiivne vahend. Oleme ka viidanud võimalikule vastuolule Eesti Vabariigi põhiseadusega ning Riigikogule on saadetud ka endise õiguskantsleri vastavasisuline analüüs. Kavandatav meede on ebaproportsionaalne ega täida püstitatud eesmärki.

Seadusemuudatus läheb ka vastuollu teatud tegevusaladel kehtiva kutsesaladuse hoidmise kohustusega. Kuigi deklaratsioonivormi kavandi selgitustesse on kirjutatud, et eriseadustest tuleneva konfidentsiaalsuskohustuse korral ei kajasta advokaadid, notarid, patendivolinikud, arstid ja audiitorid käibedeklaratsiooni lisal andmeid, mis on neile teatavaks saanud seoses ameti- ja kutsetegevusega, ei ole konfidentsiaalsuskohustus siiski reaalselt tagatud, sest kuigi advokaadibüroo ei pea kliendile esitatud arvet oma müügiarvete hulgas deklareerima, peab klient oma ostuarvete hulgas seda siiski tegema ning seega on konfidentsiaalsusekohustus hoitud vaid ühesuunaliselt.

Oleme ka mures kogutud andmete turvalisuse pärast. Võrreldes praegu MTA käsutuses olevate andmetega on uue korra järgi kogutavate andmete maht oluliselt suurem — ainuüksi suuremad jaekaubandusettevõtted peaksid igakuiselt deklareerima miljoneid kirjeid. Me küll tahaksime väga uskuda, et maksusaladus on kindlalt tagatud ja MTA andmeturbe tase on kõrge, kuid kui isegi maailma kõige võimsama riigi luureteenistuse salajane info lekib avalikkusele, siis me ei saa kuidagi välistada, et mõni tubli noor inimene, kes on otsustanud lõpetada karjääri maksuametnikuna ja otsida uusi väljakutseid erasektoris, „varustab“ ennast olulise intellektuaalse algkapitaliga tulevaste konkurentide tehingute info kohta. Seetõttu näeme ülimalt suurt riski ettevõtete ärisaladusele, ning seni, kui ei ole lahendatud intellektuaalse omandi kaitse, ei saa me nõustuda arvete registreerimisega.

Teatud valdkondades (näiteks metsandus ja kütuseturg) kehtib juba praegu eriseadustest tulenev kohustus esitada MTA-le regulaarselt tehinguinfot, kuid valdkonna ettevõtjate hinnangul ei ole sellest infost olnud reaalset abi maksupettuste mahu vähendamiseks nimetatud sektorites, kuna sektorid on endiselt kõrgete maksupettuste riskigrupis.

Ettevõtlusorganisatsioonid on igati valmis toetama mõistlikke ettepanekuid, mis ka tegelikult aitaksid maksuauku vähendada ja ausat konkurentsi turul parandada, kuid ettevõtjad ei soovi teha tühja tööd ja kanda sellest tekkivaid kulusid.

Ümarlaual arutasime võimalikke alternatiive kavandatavale käibedeklaratsiooni lisale ja pakume Riigikogule, Rahandusministeeriumile ning Maksu- ja Tolliametile arutamiseks järgmised meetmed:

1. laiendada pöördmaksustamist, mille korral arvestab käibemaksu kauba või teenuse ostja. Praegu kehtib siseriiklik pöördmaksustamine kinnisvaratehingutele, vanametalli ja kullamaterjali käivetele, kuid teiste riikide praktikas kasutatakse seda ka ehitussektoris, puidu, põllumajandussaaduste, elektroonikaseadmete jt kaupade puhul, samuti pankroti- ja täitemenetluses. Euroopa Liidu tasandil leitakse, et kuigi pöördmaksustamine on piiratud vaid teatud kauba või teenuse gruppidega, on see siiski olnud kõige efektiivsem meede pettuste tõkestamiseks. Ettevõtjate organisatsioonid on korduvalt teinud ettepanekuid laiendada pöördmaksustamise kasutusala, kuid Rahandusministeerium on vastanud eitavalt;

2. vedelkütuste käitlejatele kehtestati 2011. aastal tagatise nõue. Selle tulemusena vähenes oluliselt ettevõtjate arv selles valdkonnas ning maksupettused saadi kontrolli alla. Soovitame kaaluda sarnaste meetmete kohaldamist ka muudes probleemsetes sektorites;

3. ehitusvaldkonnas on suur maksupettuste risk seotud eraisikutele osutatavate ehitusteenustega. Väga paljudel juhtudel arveldatakse kliendiga sularahas ega deklareerita tekkivat käivet. Sel teel saadud „mustast“ rahast makstakse ümbrikupalka ka muudel objektidel töötavatele ehitajatele, mis annab võimaluse teha riigihangetel odavamaid pakkumisi, millega ausalt makse maksvad ettevõtjad ei suuda konkureerida. Teeme ettepaneku kehtestada ehitusteenustele 9% maksumäär ning samal ajal tugevdada kontrolli eraklientide objektidel. Ehitusseaduse kohaselt peab igal ehitusel olema ehitusluba ning ehitustegevuse alustamisest tuleb ehitusloa väljastajat teavitada. Seega on olemas andmebaas, mille abil MTA saaks läbi viia kohapealseid kontrolle. Madalama käibemaksumäära kehtestamine leevendaks hinnatõusu nende klientide jaoks, kes praegu arvestavad „mustalt“ maksmisega;

4. teatud tegevusaladel on võimalik kehtestada täiendavaid tegevuspiiranguid, näiteks registreeringu kohustus, kõrgemad kapitalinõuded, kõrvaltegevusaladel tegutsemise keelud jne. Samuti on võimalik üksikjuhtudel nõuda, et kauba ostja tasuks käibemaksu mitte müüjale, vaid MTA-le müüja ettemaksukontole (seda on väga edukalt viimasel ajal praktiseeritud kasutatud autode müügil);

5. praegu kasutusel olevat käibedeklaratsiooni vormi on võimalik täiendada lisalahtritega, mis võimaldaksid maksuarvestust paremini kontrollida. Maksumaksjate liit esitas juba 2005. aastal MTA-le ettepaneku, et deklaratsioonis oleks eraldi välja toodud kõik omatarbe ja erinevat liiki pöördmaksustamise käibed (kauba soetamine, teenuse saamine, siseriiklik pöördmaksustamine), sisendkäibemaksu osaline mahaarvamine, aasta lõpus tehtavad korrigeerimised jt erisused. Tookord leidis MTA, et nende tööks ei ole mingit täiendavat informatsiooni vaja koguda;

6. samuti oleme välja pakkunud, et ostu- ja müügitehingute info edastamist võiks nõuda küll kindla elektroonilise vormi abil, aga mitte valimatult kõikidelt maksumaksjatelt, vaid ainult riskigruppi kuuluvatelt (näiteks teatud tegevusaladel või nendelt, kes deklareerivad tagastusnõuet või kelle suhtes on otsustatud läbi viia kontrolli). Viidatud vormi väljatöötamisel oleme valmis kaasa aitama.

Kokkuvõttes leiame, et praegu kavandatavat seadusemuudatust ei tuleks vastu võtta ning selle asemel tuleks arutada meie pakutud alternatiive.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2018 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo