Maksumaksja portaal - Kas FIE või palgaline, selles on küsimus. EML, Hiie Marrandi kommentaar - 2013 > oktoober (nr 10) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2013 > oktoober (nr 10) > Kas FIE või palgaline, selles on küsimus. EML, Hiie Marrandi kommentaar
Kas FIE või palgaline, selles on küsimus. EML, Hiie Marrandi kommentaar

Mõnda aega tagasi tõstatas maksumaksjate liit õiguskantsleri ees küsimuse füüsilisest isikust ettevõtja ja palgatöötaja (ning avaliku teenistuja) võrdsest kohtlemisest teatud sotsiaalmaksuseaduse erandite rakendamisel.[1]

Sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 2 lõike 4 kolm erandit (punktid 3–5) näevad ette, et teatud isikutele palga maksmisel ei ole tööandjal vaja tasuda sotsiaalmaksu kuumääralt, vaid piisab, kui maksu tasutakse üksnes tegeliku tasu pealt. Inimene saab ikkagi ravikindlustuskaitse ja muud sotsiaalsed hüved, mis on seotud sotsiaalmaksu kuumääraga. Need kolm isikute gruppi on:

- lapsevanemad (kes kasvatab vanema või eestkostjana alla kolmeaastast last või kolme või enamat alla 19-aastast last) — SMS § 2 lg 4 p 3;

- õppurid (haridust omandav töötaja: põhihariduse omandaja kuni 21 aasta vanuseni, üldkeskhariduse omandaja kuni 24 aasta vanuseni, kutseõppe tasemeõppes õppija ning Eesti alalisest elanikust üliõpilane) — SMS § 2 lg 4 p 4;

- pikaaegsed töötud, kes naasevad tööturule (töötaja, kes 12 kuu jooksul enne tööle asumist on olnud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 alusel töötuna arvel vähemalt kuus kuud) — SMS § 2 lg 4 p 5. Õigus sotsiaalmaksu tasuda tegeliku väljamakse järgi on tööandjal esimese 12 kuu jooksul tööleasumisest alates.

Õiguskantsleri vastus EML pöördumisele saabus septembri lõpus, alljärgnevalt toome selle ka MaksuMaksja lugejateni.[2]

Täiendavalt viitame, et EML märgukirjale antud vastuse põhjendustele viidates on õiguskantsler avaldanud ka seisukoha, et põhiseadusega ei ole vastuolus FIE kohustus maksta avansilist sotsiaalmaksu ka FIE-na registreerimise kuu eest sõltumata registreeritud päevade arvust.[3]


Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta

Töötajale võimaldatud sotsiaalmaksusoodustuste laiendamata jätmine füüsilisest isikust ettevõtjale

Austatud härra Allikalt

Tõstatasite minu ees küsimuse füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) ning töölepingu alusel töötava või avalikus teenistuses oleva isiku (edaspidi koos nimetatud töötaja) erinevustest sotsiaalmaksuga maksustamisel sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 2 lg 4 punktides 3–5 nimetatud erijuhtudel. Palusite mul hinnata, kas olukord, kus seadusandja on otsustanud anda mõningaid sotsiaalmaksusoodustusi üksnes töötajatele ja mitte FIE-dele, on põhiseadusega kooskõlas.

Selgitasite, et ülalpool viidatud normidega on seadusandja sätestanud meetmed, mis soodustavad inimeste toomist tööturule olukorras, kus nad kasvatavad lapsi, omandavad hariduse või on olnud pikaajaliselt töötud. Nimelt on SMS § 2 lg 4 punktide 3–5 mõju selline, et tööandja ei pea sätetes nimetatud tunnustele vastavate töötajate tööle võtmisel arvutama ja maksma sotsiaalmaksu vähemalt nn sotsiaalmaksu kuumääralt, nagu see on tavapäraselt nõutav, vaid sotsiaalmaksu tuleb tasuda üksnes summalt, mida töötajale reaalselt töötasuna makstakse. Selle meetmega soodustatakse lastevanemate, õppurite ning endiste töötute tööle asumist osalise tööajaga, mis muidu ei oleks suure sotsiaalmaksukoormuse tõttu tööandjale majanduslikult kasulik. Samas aga rakenduvad kirjeldatud sotsiaalmaksusoodustused üksnes juhul, kui inimene astub töölepingulisesse suhtesse või kui ta võetakse avalikku teenistusse. Kui inimene soovib oma õpingutele või laste kasvatamisele lisaks olla majanduslikult aktiivne või väljuda pikaajaliste töötute rühmast, kuid teha seda FIE vormis, siis ei näe sotsiaalmaksuseadus talle ette võimalust saada sotsiaalmaksusoodustusi töötajatega sarnastel alustel.

Alustasin selles küsimuses menetlust ning pöördusin seisukoha kujundamiseks vajaliku teabe saamiseks rahandusministri poole. Rahandusminister ei näinud selles, et sotsiaalmaksuseadus ei sätesta FIE-le SMS § 2 lg 4 punktidega 3–5 sarnaseid soodustusi, probleemi. Rahandusminister asus minule saadetud kirjas[4] seisukohale, et sotsiaalmaksu maksjatena ei ole FIE ja töötaja analoogilises olukorras, mistõttu ei peaks neid sotsiaalmaksuga maksustamisel sarnaselt kohtlema.

Kaalusin väga pikalt, milline seisukoht küsimuses kujundada, kuivõrd mul oli raske rahandusministri seisukohtadega nõustuda. Lõpuks aga pidin tõdema, et töötaja puhul kehtivate sotsiaalmaksusoodustuste mittelaiendamine FIE-le ei ole tõenäoliselt täiesti põhjendamatu ja seega põhiseadusvastane. Alljärgnevalt selgitan, kuidas olen sellele seisukohale jõudnud.

Põhiküsimus

1. Teie avalduses esitatud väited taanduvad kahele põhiküsimusele: esiteks, kas kirjeldatud eristamine töötaja ja FIE vahel on kooskõlas põhiseaduse (PS) §-st 12 tuleneva võrdse kohtlemise põhimõttega; ning teiseks, kas asjaolu, et FIE ei saa teatud sotsiaalmaksusoodustusi, võib tähendada, et tema ettevõtlusvabadust on rikutud. Et nendele küsimustele vastata, selgitan kõigepealt lühidalt võrdse kohtlemise ja ettevõtlusvabaduse põhimõtte sisu, sh nende riive lubatavuse tingimusi. Seejärel toon avalduse pinnalt esile põhiõiguste riived. Lõpuks hindan võrdse kohtlemise põhimõtte ja ettevõtlusvabaduse riive põhiseaduspärasust.

Põhiseadusest tulenevad nõuded

2. PS § 12 lg 1 esimene lause sätestab üldise võrdsuspõhiõiguse, mille esemeline kaitseala hõlmab kõiki eluvaldkondi ning isikuline kaitseala igaüht. PS § 12 lg 1 lause 1 hõlmab ka õigusloome võrdsuse põhimõtet, mis nõuab, et ka seadused kohtleks kõiki sarnases olukorras olevaid isikuid ühtemoodi. Võrdsuspõhiõiguse kaitseala riivega on tegemist siis, kui leiab aset võrreldavate isikutegruppide erinev kohtlemine. Samas ei tähenda võrdsuspõhiõiguse riive esinemine alati, et võrdse kohtlemise põhimõtet oleks rikutud. Õigusloome võrdsuse põhimõtet võib lugeda rikutuks üksnes siis, kui erinevat kohtlemist ei ole võimalik õigustada, st kui sellel puudub legitiimne eesmärk ja kui riivet põhjustav abinõu ei ole proportsionaalne selle eesmärgi suhtes.

3. PS § 31 sätestab, et inimesel on õigus tegeleda ettevõtlusega. Ettevõtlus on tegevus, mille eesmärk on üldjuhul tulu saamine kauba tootmisest, müümisest, teenuste osutamisest, vara realiseerimisest. Ettevõtlusvabadus on õiguslik vabadus, millele vastab riigi kohustus mitte teha põhjendamatuid takistusi ettevõtluseks. Ettevõtlusvabadust riivab seega iga abinõu, mis takistab, kahjustab või kõrvaldab mõne ettevõtlusega seotud tegevuse. Samas lubab PS § 31 teine lause kehtestada piiranguid ettevõtlusvabadusele. Ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjusest, mis johtub avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, mis on kaalukas ja õiguspärane.

Põhiõiguste riive esinemine vaidlusalusel juhul

Võrdsuspõhiõiguse riive

4. SMS § 2 lõige 2 sätestab, et sotsiaalmaksu makstakse töötajale või ametnikule kuu eest makstud tasult, kuid mitte vähem kui SMS §-s 21 nimetatud kuumääralt. Sarnaselt ütleb SMS § 2 lõige 5, et FIE peab maksma sotsiaalmaksu aastas mitte vähem kui käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud kuumäära 12-kordselt summalt. See tähendab, et aasta lõikes tuleb tööandjal üldjuhul maksta sotsiaalmaksu töötaja eest vähemalt samas summas, mis on FIE minimaalne sotsiaalmaksukohustus aastas, ning vastupidi, kuudesse ümberarvutatult, on FIE sotsiaalmaksu miinimumkohustus iga kuu kohta sama, mis on töötaja puhulgi.

5. Samas sätestab sotsiaalmaksuseadus rea erandeid sellest reeglist. Osa erandeid kohaldub aga ainult töötajale, FIE-le sarnaseid soodustusi ette nähtud ei ole. Nii annab SMS § 2 lg 4 punkt 3 tööandjale võimaluse maksta sotsiaalmaksu töötajale vastava kuu eest tegelikult makstud töötasult, mitte SMS § 2 lõikes 2 nimetatud summalt siis, kui töötaja kasvatab vanema või eestkostjana alla kolmeaastast last või kolme või enamat alla 19-aastast last. SMS § 2 lg 4 punktist 4 tuleneb samasugune õigus ka haridust omandavava töötaja puhul ning SMS § 2 lg 4 punktist 5 sellise töötaja puhul, kes 12 kuu jooksul enne tööle asumist on olnud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 alusel töötuna arvel vähemalt kuus kuud. See annab tööandjale olulise eelise olukorras, kus nimetatud tunnustega töötajale makstav töötasu jääb allapoole SMS § 2 lõikes 2 nimetatud sotsiaalmaksu arvutamise aluseks olevat kuumäära.

6. FIE-le analoogilisi erandeid ette nähtud ei ole, kuigi FIE võib oma olemuselt vastata SMS § 2 lg 4 punktides 3–5 nimetatud tunnustele, st tegeleda ettevõtlusega, olles samal ajal ka lapsevanem, õpilane või endine pikaajaline töötu.[5]

7. Eelnevat arvestades kohtleb sotsiaalmaksuseadus FIE-t ja töötajat maksusoodustuste andmisel erinevalt. Esineb võrdsuspõhiõiguse riive.

Ettevõtlusvabaduse riive

8. Kui isik, kes kasvatab lapsi, omandab haridust või on olnud pikka aega töötu, soovib hakata tegema tööd ning ühel või teisel põhjusel valib selleks FIE vormi, peab ta FIE-ks registreerumisest alates maksma riigile tema ravi- ja pensionikindlustussüsteemis osalemist katvat sotsiaalmaksu nn sotsiaalmaksu avansiliste maksete vormis. Kuna lapsi kasvatav, haridust omandav või pikaajaliselt töötu olnud inimene ei pruugi olla võimeline panustama ettevõtlusesse kogu oma aega ja energiat teiste kohustuste täitmise (laste kasvatamine, õppimine) või tööharjumuse kadumise tõttu, võib sotsiaalmaksu avansiliste maksete tasumine osutuda talle üle jõu käivaks. Kuivõrd sotsiaalmaksuseadus ei võimalda maksusoodustusi sellistele isikutele, kes vastavad SMS § 2 lg 4 punktides 3–5 nimetatud tunnustele ja kes sooviksid tegeleda individuaalse ettevõtlusega ainult n-ö piiratud ajalises ulatuses, ei pruugi ettevõtlusega alustamine olla sellega kaasnevate suurte sotsiaalmaksukulude tõttu kõnealuste inimeste jaoks enam majanduslikult mõttekas ega atraktiivne. Järelikult võib kehtiv sotsiaalmaksuseaduse regulatsioon mõjutada negatiivselt inimeste otsust teha algust ettevõtlusega ja riivata sellega nende ettevõtlusvabadust.

Riive õigustus

9. Järgnevalt kontrollin, kas tuvastatud võrdsuspõhiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riived on õigustatavad, st kas neil on olemas legitiimne eesmärk ning kas need on proportsionaalsed selle eesmärgi suhtes.

Legitiimne eesmärk

10. Rahandusministri selgitusest saan aru, et SMS § 2 lg 4 punktides 3–5 sätestatud soodustuste seaduses sätestamise eesmärk oli kaasata tööjõuturule mittetöötavaid, kuid tööjõuturule siseneda soovivaid isikuid, kelle puhul on töö leidmine raskendatud osalise tööaja eelistamise või pikemaajalisest töötusest tingitud tööviljakuse võimaliku langemise tõttu.

11. Nagu eespool märkisin, FIE-dele analoogseid soodustusi ette nähtud ei ole. Seega mõjuvad SMS § 2 lg 4 punktid 3–5 nii, et nendes sätetes nimetatud olukorras osutub tööjõuturule sisenemine töölepingulisse suhtesse või avalikku teenistusesse astumise kaudu oluliselt soodsamaks võrreldes FIE-na tegutsema asumisega. Sellest võib järeldada, et seadusandja tegelikuks eesmärgiks SMS § 2 lg 4 punktide 3–5 kehtestamisel võis olla suunata majanduslikult mitteaktiivseid või tööd pikalt otsinud isikuid eelistama tööturule naasmisel töölepingulist suhet või avalikku teenistust individuaalse ettevõtlusega tegelemisele. Selle taga oli tõenäoliselt soov tagada tööjõuturule sisenejatele parem kaitse, kuivõrd töölepingulises suhtes või avalikus teenistuses olemine on individuaalse ettevõtlusega võrreldes palju turvalisem ehk isikule paremat kaitset tagav töö tegemise ja tulu teenimise vorm.

12. Minu arvamusel on see eesmärk legitiimne. Järgnevalt tuleb kontrollida, kas selle saavutamiseks valitud abinõu on ka proportsionaalne.

Proportsionaalsus

13. Seadusandjal on lai diskretsiooniruum selle otsustamisel, milliseks ta kujundab oma tööhõivepoliitika ning selle kaudu ka Eesti tööjõuturu. Seadusandja seisukoht, et just töötaja vormis on tööturult mõnda aega eemal olnud isikul kõige parem tööturule naasta, ei ole ilmselgelt põhjendamatu, sest tõepoolest pakub see vorm inimesele palju paremaid tagatisi.

14. Ebaõiglase ja ebamõistlikuna võib tunduda olukord, kus seadusandja soov suunata osalise koormusega töötada soovivaid inimesi just rohkem kaitset pakkuvasse töölepingulisesse suhtesse või avalikku teenistusse viib selleni, et osa inimestest — need, kes sooviksid tööd teha, kuid kelle värbamisest ei ole ükski tööandja huvitatud — ei saa FIE staatusega kaasneva kõrge maksukoormuse tõttu üldse tulu teenima asuda, sest majanduslikult ei tasu see ära. Samas, õiguslikult ei saa sellist seadusandja valikut hukka mõista. Nimelt on FIE väga spetsiifiline tegevusvorm, mille kujundamisel on seadusandja tõenäoliselt arvestanud, et FIE panustabki kogu oma aja ja energia ettevõtlusesse, st seadusandja eeldas, et FIE ettevõtlusel peab olema mingisugune minimaalne maht, mille täitmisel õigustavad ennast kõik ettevõtlustegevusega kaasnevad (rahalised) kulud. Selle järelduse kasuks räägib näiteks asjaolu, et äriseadustiku § 78 järgi vastutab FIE oma kohustuste eest kogu oma varaga — kui inimene ei ole valmis ettevõtlusesse piisavalt panustama, on sellise vastutuse võtmine ja kandmine ebaratsionaalne. Samuti viitab FIE ettevõtlustegevuse n-ö minimaalse mahu eeldusele asjaolu, et FIE-l ei ole võimalik selgelt rakendada osalist või lühendatud ettevõtlusaega (vrd osaline tööaeg töötaja puhul).

15. Omaette küsimus on, kas FIE tegevusvorm on sellisel kujul, kui ta taasiseseisvunud Eestis on eksisteerinud, ennast õigustanud: Eestis on väga palju inimesi, kes on sunnitud FIE-ks hakkama, sest vastasel juhul ei ole neil üldse võimalik (ametlikku) tulu teenida.[6] Selle hindamiseks, kas FIE tegevusvorm on olemasoleval kujul põhjendatud ja ratsionaalne, ei ole aga minul pädevust. Seda põhjusel, et selliste valikute tegemisel on seadusandjal avar kaalutlusruum.

Kokkuvõte

Ülaltoodud kaalutlustel ei saa ma asuda seisukohale, et SMS § 2 lg 4 punktidest 3–5 tulenevate soodustuste laiendamata jätmine FIE-dele oleks põhiseadusvastane.

Selle tõdemusega lõpetan Teie avalduse põhjal alustatud menetluse. Vabandan, et minu seisukoha kujundamine nii palju aega võttis. Tänan Teid probleemile tähelepanu juhtimise eest.


Kommentaar

Hiie Marrandi

EML jurist

Niisiis leidis õiguskantsler, et sotsiaalmaksuseaduse erandid kuumäära rakendamisel ei ole FIE-de ja palgatööliste erineva kohtlemise kontekstis põhiseadusega vastuolus. Mida sellest järeldada?

Tahakski maksumaksjatele, nõustajatele, potentsiaalsetele FIE-dele südamele panna, et kuna isegi õiguskantsler ei andnud FIE-dele selles küsimuses erilist lootust, siis mõelgu igaüks enne FIE-na registreerimist kolm korda hoolega, kas ikka tasub. Otstarbekam on olla palgatööline, ja kui tööandjat silma ei hakka, aga enda ettevõtlikkusest puudu ei tule, on mõistlik alternatiiv ise OÜ luua[7], ennast selle palgale võtta ja saabki hõlpsasti kasutada kõiki sotsiaalmaksu soodustusi, mida seadus töötajatele ette näeb.

Tähelepanelik tasub olla siiski neil, kelle jaoks on väga oluline võimalus ennast aeg-ajalt töötuks registreerida. Nimelt on Sotsiaalministeeriumis suve lõpus algatatud seaduseelnõu, mis võtab tasuta tegutsevatelt äriühingu juhatuse liikmetelt võimaluse end töötuna arvele võtta.[8] Osaühingu asutamise kontekstis võib see tähendada, et kui inimene on oma asutatud äriühingus ka juhatuse liige ning soovib mingil põhjusel end töötuks registreerida, siis tööturuteenuste seaduse kohaselt on võimalused suhteliselt piiratud. Juba praegu kehtivate reeglite kohaselt ei võeta töötuna arvele isikut, kes on äriühingu juhtimis- või kontrollorgani liige ja saab selle eest tasu, samuti isikut, kes on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana.[9] Tulevikus on riigiisadel kavatsus piirata äriühingu juhatuse liikmel enda töötuna registreerimist sõltumata sellest, kas talle juhatuse liikme tasu maksti või mitte. Erandi moodustavad vaid mittetulundusühingute ja sihtasutuste juhatuse liikmed ning äriühingutes muudel ametikohtadel kui juhatuse liige olevad isikud (nt nõukogu või revisjonikomisjoni liige, likvideerija jne), kui nad ei saa oma töö eest tasu.



[1] EML 26.10.2010 kiri nr 74.

[2] Õiguskantsleri 30.09.2013 kirja nr 6-1/101952/1304170 täisteksti (viidete ja põhjalike joonealuste märkustega) saab lugeda Õiguskantsleri Kantselei kodulehel rubriigis „Seisukohad“.

[3] Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta. Sotsiaalmaksu avansiline makse FIE-ks registreerimise kuu eest. Õiguskantsleri 14.10.2013 kiri nr 6-1/120702/1304375. Kättesaadav Õiguskantsleri Kantselei kodulehel rubriigis „Seisukohad“.

[4] Rahandusministri 25.03.2011 kiri nr 1.1-13/2845. Kättesaadav Õiguskantsleri Kantselei avalikust dokumendiregistrist.

[5] Seejuures tulenevalt SMS § 6 lg 1 p-dest 1 ja 10, § 6 lg-st 2 ning § 2 lg-st 7 ei saa FIE ka üldjoontes sarnast sotsiaalmaksusoodustust, nagu võimaldatakse töötajale SMS § 2 lg 4 p 3 alusel. Seda põhjusel, et töötaja puhul saab maksta sotsiaalmaksu tegelikkuses välja teenitud tasu pealt siis, kui töötaja kasvatab kolme või enamat alla 19-aastast last, kuid FIE puhul tekib selline võimalus ainult siis, kui ta kasvatab seitset või enamat alla 19-aastast last. Ka SMS § 2 lg 4 p-des 4 ja 5 sisalduva töötajale suunatud sotsiaalmaksusoodustusele puudub FIE-l analoog.

[6] Nii näiteks ei ole isikutel sageli võimalik asuda töölepingu alusel tööle taksojuhina, sest taksofirmad seavad õigussuhte astumise eelduseks taksoveoloa olemasolu, mis omakorda eeldab aga ühistranspordiseaduse § 2 p 1 järgi koostoimes § 31 lg-ga 3 ja § 2 p-ga 2 ettevõtjaks olemist, või ütlevad otse välja, et koostööd tehakse üksnes FIE-dega. Ka paljud kirjakandjad, kelle jaoks on oma elukoha piirkonnas muu töö leidmine keeruline, on pidanud otsustama ettevõtjaks hakkamise kasuks.

[7] Kuna kehtiv seadus annab võimaluse luua osaühingu ilma osakapitali sissemakseta, on ka esialgne asutamiskulu minimaalne (paarsada eurot riigilõivu).

[8] Vt Kristiina Viiron. Ettevõtjad taunivad seaduseelnõu, mis võtab äriühingu juhatuse liikmelt õiguse olla töötu. – EPL.ee, 27.08.2013.

[9] Vt tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lg 5.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo