Maksumaksja portaal - Hoiuladude käibemaksu käsitlus Eestis. Tõnis Elling, Marii Reinsalu - 2013 > märts (nr 3) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2013 > märts (nr 3) > Hoiuladude käibemaksu käsitlus Eestis. Tõnis Elling, Marii Reinsalu
Hoiuladude käibemaksu käsitlus Eestis. Tõnis Elling, Marii Reinsalu

Eesti halduspraktikas on üha rohkem olukordi, kus teise Euroopa Liidu liikmesriigi või kolmanda riigi ettevõtja toob oma kauba Eestisse müümiseks. Sellistes olukordades tekib tihti küsimus, kas ja millistel tingimustel peab välismaa ettevõtja ennast Eestis käibemaksukohustuslaseks registreerima.

Käibemaksuseaduse alusel ei teki küsimusi, kui mitteresidendil on siin püsiv tegevuskoht. Sellisel juhul kujuneb tal registreerimiskohustus samadel alustel, mis Eesti residendil. Keerulisemaks läheb olukord siis, kui mitteresident toob oma kauba Eestisse lattu müügiootele.

Kahte tüüpi laod

Eristatakse kahte tüüpi ladu: call-off ja consignment (konsignatsiooniladu), millel kummalgi otsesest eestikeelset vastet käibemaksuseaduses ei leidu. Ladude süsteemi regulatsiooni ei täpsustata ka Euroopa Liidu käibemaksudirektiivis 112/2006/EÜ ega ka komisjoni rakendusmääruses 282/2011, kuid vajadus selleks oleks ilmselgelt olemas, sest kõikidel liikmesriikidel on ladude osas kohaldamisel erinev praktika.

Liikmesriikide erinev praktika hoiuladude käsitlemisel põhjustab segadust ja loomulikult suurendab halduskoormust. See omakorda toob kaasa üleliigse ressursside kulu nii ettevõtjale kui ka maksuhaldurile.

Konsignatsiooniladude ja call-off ladude olemasolu tähendab, et käibemaksukohustuslaseks registreeritud ettevõtjal on võimalus viia oma kaupa teise liikmesriiki hoiule, et sealt hiljem tarneid teha. Vahe nende kahe lao puhul seisneb selles, et konsignatsioonilattu paigutatud kaubal ei ole eelnevalt olemas kindlat ostjat. Kaup tuuakse teise liikmesriiki hoiule ja vajadusel müüakse klientidele edasi, senikaua on kaup omaniku kontrolli all.

Call-off lao puhul viiakse kaup teise liikmesriiki hoiule ja kaubal on juba olemas kindel ostja, kes oma vajadustest lähtuvalt teeb laost soetusi. Asja mõte on selles, et ostjal ei ole vaja kogu kaupa kohe välja võtta. Üldjuhul on ta ise kauba edasimüüja lõpptarbijatele ja teeb laost oste vastavalt sellele, kui palju tema klientidest lõpptarbijad seda kaupa soovivad. Võlaõigusseaduse kohaselt on sellise suhte puhul tegemist komisjonilepinguga (VÕS § 692).

Eesti praktika

Eestis, nagu ka enamikus teistes liikmesriikides, ei ole konsignatsiooniladude ja call-off ladude süsteemi käibemaksuseaduses eraldi reguleeritud. Just selle pärast on mõistlik lahti kirjutada levinumad moodused kauba siia toomisel ning analüüsida, kas ja millal tekib mitteresidendil kauba Eestisse toomisel Eestis käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohustus.

Kõige lihtsam näide on see, kui teise liikmesriigi maksukohustuslane toob oma kauba Eestisse laopidaja kätte ja annab talle kauba üle. Eesti poolt toimub ühendusesisene soetamine ja edasine müük on juba laopidaja deklareerida. Ka ühendusesisese soetamise deklareerib laopidaja.

Keerulisemaks läheb asi siis, kui kauba omanik kaupa laopidajale üle ei anna, mis tähendab, et kauba müüki ei toimu. Kaupa küll hoitakse Eesti laos, kuid see on endiselt teise liikmesriigi maksukohustuslase oma ja tema kontrolli all. Lattu ootele toodud kauba puhul on tänane halduspraktika see, et kui teise liikmesriigi maksukohustuslane toob Eestisse kauba müügiootele, on tegemist vastavalt kauba ühendusesisese soetamisega (KMS § 8 lg 2), kuid tegemist on maksuvaba ühendusesisese soetamisega (KMS § 18 p 3) ja sellest soetamisest ei teki teise liikmesriigi maksukohustuslasel Eestis käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohustust.

Kui järgmisena toimub müügiootel kauba müük kliendile, sõltub kauba ostja käibemaksualasest staatusest, kas teise liikmesriigi maksukohustuslasel tekib Eestis registreerimise kohustus või mitte. Kui kliendiks on Eesti maksukohustuslane, ei teki registreerimise kohustust, sest ostjal on kauba soetamisel pöördmaksustamise kohustus (KMS § 3 lg 4 p 5). Kui kliendiks on Eesti lõpptarbija, tekib teise liikmesriigi maksukohustuslasel registreerimise kohustus ja ta peab kauba müügil lisama selle väärtusele Eesti käibemaksu.

Kui teise liikmesriigi maksukohustuslane toob oma kauba Eestisse call-off lattu ning müüb selle kauba enda nimel ostjale, kes on Eestis registreeritud käibemaksukohustuslane, ei teki välismaa ettevõtjal Eestis tavakorras käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustust (KMS § 19 lg 3). Sarnaselt konsignatsioonilao regulatsioonile tekib teise liikmesriigi maksukohustuslasel Eestis maksuvaba ühendusesisene soetamine ja hiljem müük Eesti maksukohustuslasele, kes selle tehingu pöördmaksustab. Call-off lao puhul ei saa reeglina olla küsimust selles, et kindel ostja oleks lõpptarbija, kes käib vastavalt vajadusel laost endale kaupa ostmas (kuid seda võimalust ei saa ka välistada, näiteks spordiklubide puhul). Sellisel juhul tuleb teise liikmesriigi maksukohustuslasel Eestis siiski ennast kauba müügi korral registreerida ja käibemaks Eestis tasuda.

Kui veel käsitleda põgusalt eelpool kirjeldatud tehingute deklareerimist, näeb praegune halduspraktika ette ka maksuvaba ühendusesisese käibe deklareerimist ainult siis, kui isik juba on Eestis käibemaksukohustuslane. Meie näidete puhul ei ole teise liikmesriigi maksukohustuslane Eestis registreeritud ja seega ei teki tal ka kohustust deklareerida kauba maksuvaba soetamist.


Tõnis Elling

Sisekaitseakadeemia Finantskolledži maksunduse ja tolli õppetooli juhataja-lektor

Grant Thornton Rimess OÜ maksunõustaja

Marii Reinsalu

Grant Thornton Rimess OÜ maksunõustamise osakonna assistent


Vt ka: Marii Reinsalu. Hoiuladude käibemaksu käsitlus Rootsi, Soome, Tšehhi Vabariigi, Hollandi, Iirimaa ja Suurbritannia näitel. - MaksuMaksja, 2013, 12, lk 35-37.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo