Maksumaksja portaal - Kokkuvõte Riigikontrolli aastaülevaatest. Hiie Marrandi - 2011 > detsember (nr 12) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2011 > detsember (nr 12) > Kokkuvõte Riigikontrolli aastaülevaatest. Hiie Marrandi
Kokkuvõte Riigikontrolli aastaülevaatest. Hiie Marrandi

18. oktoobril 2011 tutvustas Riigikontrolör Mihkel Oviir parlamendile oma ülevaadet riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2010. aastal. Riigikontroll on ära teinud suure töö ja koostanud asjaliku aruande[1], mida siinkohal ajakirja lugejatele lühidalt tutvustan.

Tõsine asi piltidega või ilma?

Riigikogu istungi stenogrammist on näha, et riigikogulastes tekitas ülevaade üksjagu elevust, eriti illustratsioonid. Nimelt oli selle aasta ülevaade varustatud lisaks kuivale tekstile ka tabelite ning arvukate värviliste humoorikate illustratsioonidega. Härra Oviir ise lõpetas oma ettekande sõnadega: „Loodan, et Riigikontrolli aastaülevaatest leiate ainet aruteluks küll, ja kes ei viitsi lugeda, see näeb seal ka hulgaliselt pilte.“[2] Tundub siiski, et mõned Riigikogu liikmed vist pidasid seda solvavaks. Näiteks Taavi Rõivas mainis, et oleks eelistanud nii tähtsas aruandes näha piltide asemel diagramme ja võrdlusi teiste riikidega.

Kui aga tõsisemaks minna, siis tõdes riigikontrolör ülevaate saatesõnas, et juba mullu antud soovitused ja hoiatused on asjakohased ka tänavu. Ajal, mil pole veel selge, kuidas laheneb Euroopa võlakriis, mil Eesti on võtnud endale finantsstabiilsuse fondides suuri rahalisi kohustusi, mil meie majanduse kasvutempo võib taas soiku jääda, tuleb veelgi enam pöörata tähelepanu maksumaksja raha targale kasutamisele ja struktuursete reformide elluviimisele.

Valitsus on otsustanud eelarve ülejääki viia. Rahandusministeeriumi hinnangul see nelja aasta pärast sinna ka jõuab. Eelmisel aastal sai Rahandusministeerium pahaseks, et Oviir nende prognoosi liiga tõsiselt oli võtnud. Seetõttu ei tahtnud riigikontrolör sel aastal nende uut ennustust eriti tsiteerida, aga juhtis tähelepanu riskidele, mis juba järgmistel aastatel võivad riigi rahanduse seisu halvendada ja probleeme süvendada.

Teine võimalik riigieelarve lisakoormus on riigi äriühingute rahaküsimised. Kas teie teate, kui palju ja milleks vajavad raha näiteks Eesti Energia ja Estonian Air? Valitsusele esitatud materjalist selgub, et Eesti Energia on küsinud perioodiks 2012–2015 kokku 1,15 miljardit eurot, millest 150 miljoniga on värskes eelarves arvestatud. Mida nad selle 150 miljoniga teevad? Hiljuti ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister, et kui me peame riigi äriühingusse investeerima maksumaksja raha, siis on põhjust küsida, mida ettevõte vastu annab. Riigieelarve seletuskiri ei räägi neist 150 miljonist eurost rohkem, kui et neid kasutatakse äriühingute aktsiakapitali suurendamiseks. Ometi on see sama suur summa, kui kulutati näiteks aastal 2006 Eesti Raudtee riigile tagasiostmiseks, vanas vääringus ligi 2,4 miljardit krooni.

Euroraha

Tänavu läheb riigi investeeringuteks 74% välisrahast. Riigikontrolör juhtis tähelepanu, et riigieelarvelised investeeringud, mis ei põhine välisrahal, on sisuliselt külmutatud. Need suurenevad järgmisel aastal vaid kolme miljoni euro võrra. Kõigist järgmise aasta riigieelarve kuludest tasutakse ligi viiendik välisrahast, näiteks Keskkonnaministeeriumi kuludest kaetakse lausa 80% välisrahast, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kuludest moodustab välisraha 44%. Kuigi me seda avalikult tunnistada ei taha, sõltume eurorahast ja peame ausalt silma vaatama sellest tulenevatele probleemidele. Oviir avaldas kartust, et riik ei käi rahaga ümber nii, nagu see oleks meie enda majanduse raskelt teenitud tulu. Kindlasti on tarvis edaspidigi hoolsalt jälgida, kas me mõtleme oma investeeringud läbi, kas valime välja kõige vajalikumad, kas arvestame ka edaspidiseid ülalpidamiskulusid.

Riigikontrolli audit näitas, et Kultuuriministeeriumi valitsemisalas igatahes pole mõtlemine selline olnud. Umbes 90% Kultuuriministeeriumi viimase nelja aasta eelarve kasvust on läinud investeeringute tõttu lisandunud tegevuskulude ja laenukohustuste katteks. Analüüs näitas, et ainuüksi viimasel viiel aastal ehitatud või renoveeritud kümmekonna suurema objekti finantseerimiskohustused ja täiendavad tegevuskulud, mis tänavu võtavad Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarvest 3,3%, nõuavad 2014. aastal prognooside kohaselt juba 12% eelarvest. Kuna valitsus on riigi eelarvestrateegias näinud ette, et riigiasutuste ülalpidamiskulud aastatel 2011–2014 ei suurene, peab Kultuuriministeerium katma lisanduvad kulud olemasolevate tegevuste rahastamise arvelt.

Riigikontrolöri teeb murelikuks nende valdkondade tulevik, mis väga oluliselt sõltuvad tõukefondidest. Näiteks keskkonnainvesteeringud, täiendus- ja ümberõpe, ettevõtlustoetused ja teaduse rahastamine. Välisraha häda on, et seda ei saa paindlikult kasutada ja välisraha voo jätkumise peale ei saa tulevikus kindel olla. Küsimus on: kas oleme valmis välisraha kadumiseks või vähendamiseks mitmes valdkonnas? Kriisi ajal on tõukefondide raha pugenud ka meie igapäevakulude sekka, millest ei saa nii kergelt loobuda. On ju tõukefondid aastaid aidanud täita näiteks teeseadust, rahastades teehoidu.

Euroopa Komisjon kaalub oma rahastamispõhimõtete muutmist selliselt, et liikmesriik peaks valima vaid vähesed prioriteedid, kuhu raha suunata. Kui süsteem muutub väheste prioriteetide põhiseks, tuleb paljudes valdkondades rahastamist oluliselt vähendada või suunata sinna n-ö oma raha. Kas Eesti on selleks valmis ja suudab tagada, et seni eurorahaga makstud riigi igapäevaülesannete täitmine ei kannata?

Muutused hariduses

Riigikontrolör on oma ülevaates välja toonud valdkonnad, millele sel aastal kontrollimisel keskenduti ning kus riigi raha kasutamine võinuks olla parem. Üheks selliseks valupunktiks on taas haridus. Alates Eesti taasiseseisvumisest on olnud haridusvaldkonna keskseks probleemiks, kuidas muuta koolivõrk optimaalseks ja tagada samal ajal kvaliteetne haridus, kui raha on vähe ja õpilaste arv kahaneb.

Eesti haridussüsteemi iseloomustavad pidevad reformid, samas on reformiplaanid takerdunud, lõpule viimata jäänud. Põhjuseks vajakajäämised ettevalmistuses ning ebaselgus eesmärkides ning nende saavutamise vahendites. Läbi mõtlemata olid täpsed otsustamise ja rahastamise põhimõtted, samuti jäi selgusetuks, kuidas kavandatud muudatused aitavad tõstatatud probleeme lahendada. Kõik Eesti haridussüsteemi tasandid on kimpus probleemiga, et õpilasi jääb järjest vähemaks ning kvalifitseeritud õpetajaid/õppejõude ei ole. Samas on jätkuvat otsustamata, milline on tulevikus Eesti üldhariduskoolide võrgustik ja kas põhikool ning gümnaasium mahuvad ära ühe katuse alla või tuleks need lahutada.

Haridus- ja Teadusministeerium püüdis 2009. aastal algust teha haridussüsteemi ühtse planeerimisega. Kahe aasta töö tulemusel valmis 2011. aasta suvel euroraha toel Eesti haridusstrateegia 2012–2020 eelnõu, mille staatus on aga väga ebaselge. Riigikontrolör märkis, et riik peaks igasugu uurimusi ja analüüse tellima selge eesmärgiga. Kõnealune haridusstrateegia näiteks ei vasta ei sisult ega vormilt Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud strateegiliste arengukavade nõuetele. Ministeeriumil pole ka plaanis selle dokumendi alusel tegelikku strateegiat välja töötada. Kuigi strateegia eelnõule pole ei valitsuse ega Riigikogu ametlikku heakskiitu, on ometi kavandatud laiaulatuslik haridusstrateegia tutvustamine avalikkusele.

Seisak tervishoius

Eelmisel aastal valmis Sotsiaalministeeriumi, Eesti Haigekassa ja Maailma Terviseorganisatsiooni koostöös uuring „Eesti tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkus“, kus tõdetakse, et varem või hiljem ei suuda praegune tervishoiu rahastamise süsteem tervishoiukulusid katta. 2010. aastal avalikustatud Eesti haiglavõrgu jätkusuutlikkust käsitlenud audit näitas, et senise haiglavõrgu säilitamiseks ei ole piisavalt ei patsiente, arste ega raha hoonetesse või seadmetesse investeerimiseks. Kuigi sotsiaalminister tõdes toona, et haiglavõrk ei ole inimressursi ja raha kasutamisel optimaalne ega kestlik, ei ole ta pärast auditi valmimist olulisi samme haiglavõrgu reformimiseks astunud.

Lonkav perearstisüsteem

2011. aastal lõppenud Riigikontrolli audit näitas, et Eesti perearstisüsteem ei suuda täita tervishoiusüsteemis kõiki talle pandud ülesandeid, sest perearstid ei osuta alati kokkulepitud teenuseid, saadavad patsiente sageli põhjendamatult eriarsti konsultatsioonile ning süsteem ei taga kõigis piirkondades perearsti kättesaadavust.

Perearstisüsteemi mittetoimimisel peavad haiglad ja eriarstid osaliselt üle võtma kergemate tervisehädadega patsientide ülevaatamise ja ravimise, mis tekitab ravikindlustusele täiendavat rahakulu ning vähendab eriarstiabi kättesaadavust.

Riigikontrolli ülevaates on märgitud, et enamik probleeme pole Sotsiaalministeeriumile uued. Need on kajastatud ka arengudokumendis „Esmatasandi tervishoiu arengukava 2009–2015“ koos probleemide lahendamiseks vajalike meetmetega. Riigikontrolli hinnangul on arengukava ellu viidud ajakavas ette nähtust oluliselt aeglasemalt, mistõttu ei ole mitmed 2015. aastaks seatud eesmärgid reaalselt saavutatavad ning mitmed 2010. aastaks seatud vahe-eesmärgid ei ole praeguseks veel isegi ellu viidud.

Inimeste tervis ja töökeskkond

Samal ajal kui riik tegeleb tervisesüsteemi efektiivsemaks muutmisega, tõhustades haiglavõrku ja parandades perearstisüsteemi, tuleb kindlasti tegeleda ka nende valdkondadega, mis aitavad inimestel oma tervist hoida. Üheks selliseks valdkonnaks on turvalise töökeskkonna loomine. Riigikontroll leidis 2011. aastal lõppenud järelauditis, kus käsitles turvalise töökeskkonna tagamist, et viimase kolme aasta jooksul ei ole riik astunud mitte ühtegi sammu, et motiveerida tööandjaid ja -võtjaid töökeskkonda parandama.

Kuigi valitsus on kõikides oma viimastes tegevusprogrammides nimetanud ühe tegevusena tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse loomist, on Eesti endiselt üks väheseid Euroopa Liidu riike, kus selline kindlustus puudub. Valitsuse tegevusprogramm 2011–2015 näeb taas kord ette tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse loomise. Enne uue kindlustussüsteemi rakendamist tuleks aga põhjalikult analüüsida teiste riikide süsteeme ja kogemust ning planeeritava süsteemi mõjusid kõikidele huvirühmadele. Riigikontrolli hinnangul vajab Eesti süsteemi, mis motiveeriks tööandjat töökeskkonda parandama ja töötajat oma tervist hoidma. Süsteem peaks tagama tööõnnetuste ja kutsehaiguste ennetuse, tervisekahju kompensatsiooni ja rehabilitatsiooni.

Selle valdkonnaga haakub osaliselt ka tulumaksuteema, mis on EML südameasjaks olnud juba pikki aastaid. Oleme korduvalt teinud ettepanekuid, et tulumaksuseadust võiks täiendada nii, et tööandjal oleks võimalik ilma lisamaksudeta mingil määral motiveerida töötajate tervislikumat käitumist (nt trennikulude hüvitamine). Ettepanekud on paraku läinud kurtidele kõrvadele siiamaani saab tööandja maksu näol üksnes karistuse osaliseks, kui soovib töötajatel oma tervise eest hoolitsemist kuidagi motiveerida. Töötajate tervisekulud on hetkel erisoodustuse tulu- ja sotsiaalmaksust vabastatud üksnes juhul, kui tööandjal on ette näidata töötervishoiuarsti täpne ettekirjutus ühe või teise terviseprotseduuri tarvis (näiteks 10 korda seljamassaa˛i, 15 korda vesivõimlemist kolmekuuse perioodi jooksul).[3] Kui aga spetsialisti soovitus jääb pisut üldisemaks näiteks soovitatakse ujumist või teatud lihaskonda lõõgastavat sportimist, jääb selle kinnimaksmine tööandjale kalliks lõbuks. Tulumaksuvabalt võib ainult likvideerida tagajärgi[4], mitte aga ennetada tervisehädasid.

Probleemid kohalikes omavalitsustes

Riigikontrolör on seisukohal, et sisulist edasiminekut riigi ja omavalitsuste ülesannete jaotamises ning rahastamise korraldamises ei ole toimunud ning oma osa on sellel ka riigi nõrgal toel ja puudulikul koostööl omavalitsustega. 2008. aastal ilmnenud masu mõju jõudis omavalitsusteni tulu vähenemisena 2009. aastal. 2010. aastal jätkus tulude vähenemine, aga väiksemal määral. Kokku vähenesid kahe viimase kriisiaastaga omavalitsuste tulud 13%. See on mõjutanud ka avalike teenuste kättesaadavust.

Lõpetuseks soovitan huvilistel tutvuda täispika aruandega Riigikontrolli kodulehel. Kelle jaoks kirjasõna liig kuiv, vaadaku vähemasti illustratsioone tuju läheb rõõmsamaks kindlasti.


Hiie Marrandi

EML jurist



[1] Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2010. aastal. – Riigikontrolli kodulehel www.riigikontroll.ee.

[2] XII Riigikogu koosseisu 18.10.2011 täiskogu istungi stenogramm. – Riigikogu kodulehel www.riigikogu.ee.

[3] MTA tõlgenduste ja kohtupraktika kohta vt Gaily Kuusik. Raamatupidajate lemmikud jälle kohtuveskis. – MaksuMaksja, 2011, 6/7, lk 28-31.

[4] Vt tulumaksuseaduse § 13 lg 3 p-d 8-10.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo