10 aastat maksumaksjate huvide ja õiguste kaitsel

 

Lühiülevaade EMLi ajaloost ja tänapäevast

 

Eesti Maksumaksjate Liit asutati maksunõunik Enn Roose eestvedamisel 46 juriidilise ja 4 füüsilise isiku poolt 1995. a 30. septembril. Maksumaksjad ühinesid, et kaitsta end üheskoos maksuhalduri omavoli, vähese õiguskindluse, kõrge maksukoormuse ja maksuraha raiskamise eest.

 

EMLi 10. aastapäeva künnisel anname lühikese ülevaate liidu senisest tegevusest.

 

EMLi eesmärgid

 

EML on laiapõhjalise liikmeskonnaga mittetulundusühing. Lisaks liikmete kvaliteetsele teenindamisele soovime öelda oma sõna sekka kõiki maksumaksjaid puudutavates küsimustes.

 

EMLi eesmärk on kaitsta Eesti maksumaksjate huve ja õigusi, taotleda optimaalset maksukoormust ning jälgida kogutud maksuraha efektiivset kasutamist.

 

EMLi eesmärk on saavutada selge, lihtne ja stabiilne maksusüsteem. EML osaleb maksuõigusloomes ja jälgib maksuõiguse arengut. Liit taotleb õigusaktidesse enam tasakaalu maksumaksja ja maksuhalduri õiguste ning kohustuste vahel.

 

EMLi eesmärk on alandada maksukoormuse taset ja tõsta avaliku sektori vastutust maksuraha kulutamisel. Koostöös Riigikontrolliga jälgime, et maksumaksja raha kasutataks efektiivselt ja õiguspäraselt.

 

EML nõuab, et maksumaksjaid koheldakse demokraatliku õigusriigi põhimõtete kohaselt. Jälgime, et maksuhaldur rakendaks maksuseadusi ühetaoliselt ja tagaks maksumaksjate võrdse kohtlemise ning peaks kinni hea halduse põhimõtetest.

 

EML arendab maksumaksjate teadlikkust. Koolitame ja nõustame maksumaksjaid. Koostöös maksuhalduriga anname maksumaksjatele praktilist nõu igapäevaste maksuprobleemide lahendamiseks.

 

EML soovib olla asjatundja ja arvamusliider maksuõiguse alal. Süstematiseerime ja levitame kogutud teadmisi maksunduse alal, algatame ja toetame maksundusalaseid uurimistöid.

 

EML on poliitiliselt sõltumatu kodanikeühendus. Liit soovib teha konstruktiivset koostööd parlamendi ja valitsusasutustega, sidumata end ühegi erakonnaga.

 

Oma eesmärkide saavutamiseks teeb EML koostööd mitmete riigiasutustega ja kolmanda sektori esindajatega. Selleks, et tagada liikmete kvaliteetne teenindamine ning hoida ajakirja kõrget taset, teeb EML koostööd maksuteadlaste ja teiste tunnustatud erialaspetsialistidega.

 

EML on Maailma Maksumaksjate Ühenduse (WTA), Euroopa Maksumaksjate Ühenduse (TAE) ja Rahvusvahelise Maksuõiguse Ühingu (IFA) liige.

 

EMLi teenused liikmetele

 

EML tegeleb igapäevaselt maksualase nõustamise ja koolitamisega. Vajadusel anname oma liikmetele õigusabi ja kaitseme neid kohtus. Tutvustame regulaarselt oma veebilehel, ajakirjas ja teabepäevadel maksuseadustes aset leidnud muudatusi, maksupoliitika üldisi trende, maksuasjade haldus- ja kohtupraktikat ning avaldame arvamust maksuvaldkonna probleemide kohta.

EMLi liige saab kaasa rääkida maksumaksjatele olulistel teemadel ning kasutada liidu poolt oma liikmetele pakutavaid tooteid ja soodustusi.

 

EMLi liige saab:

• tasuta maksunõuandeid telefoni, e-posti, kirja teel, internetis kodulehe liikmekeskkonnas ja liidu kontoris
• tasuta esinduse (sh kohtutes) maksuhalduri vaieldavates otsustes
• tasuta ajakirja MaksuMaksja aastatellimuse ja 20%-lise hinnasoodustuse täiendavate eksemplaride tellimisel
• tasuta iga-aastase kommenteeritud maksuseaduste kogumiku ja hinnasoodustuse täiendavate eksemplaride tellimisel
• tasuta osa võtta EMLi teabepäevadest
• 30%-lise hinnasoodustuse EMLi seminaridel, vastne liituja saab ühel seminaril ühele osalejale 50% hinnasoodustust
• hinnasoodustusi EMLi koostööpartnerite üritustel ja ühisüritustel
• hinnasoodustusi EMLi tasuliste teenuste kasutamisel (nt õigusabi ja nõustamine maksudega mitteseotud valdkondades)

 

EMLi olulised verstapostid

 

 

Liikmelisus

 

Põhikirja järgi võib EMLi liikmeks olla iga Eestis elav vähemalt 18-aastane füüsiline isik või Eestis asuv juriidiline isik, kes tunnistab liidu põhikirja ja soovib kaasa aidata liidu eesmärkide saavutamisele.

Riigi- ja omavalitsusasutustel on võimalus osaleda liidu tegevuses ja saada teenuseid infoteenuse kasutajana, sest kuna nad ei ole juriidilised isikud, ei saa nad ka olla liidu liikmed.

 

EML ühendab ligi 2400 liiget, kellest kolmveerand on äriühingud ja viiendik füüsilised isikud, vähesel määral on ka infoteenuse kasutajaid ja mittetulundusühinguid.

 

EMLi liikmelisus 1995–2005

aasta	liikmeid
1995	14
1996	99
1997	296
1998	551
1999	887
2000	2203
2001	2639
2002	2806
2003	2608
2004	2459
2005*	2376
* 2005. a 18. septembri seisuga

 

Liikmed liikmelisuse kestuse järgi*
liige alates	liikmeid	osakaal (%)
1995	9	0,4
1996	56	2,3
1997	117	4,9
1998	154	6,4
1999	183	7,6
2000	825	34,4
2001	490	20,5
2002	191	8,0
2003	107	4,5
2004	141	5,9
2005	122	5,1
KOKKU	2395	100,0

* 2005. a 18. septembri seisuga

 

EMLi asutajaliikmed ja pikaajalised liikmed

Asutajaliikmed, kes liitusid 1995

Eesti Gaas AS

Estonian Air AS

Kardis OÜ

Mainor AS

Saku Õlletehas AS

Vallaste ja Partnerid OÜ (end Mainor Konsultant)

Asutajaliikmed, kes liitusid 1996

Sangar AS

Flora Kommerts AS

KPMG Estonia AS

Mivar AS

1995. a liitunud, kes ei olnud asutajaliikmed

BDO Eesti AS

Johanna Kõva

Standard AS

 

Juhatus ja töötajad

 

Algaastatel juhtis EMLi peamiselt vabatahtlikkusele tuginevat tegevust kolmeliikmeline juhatus: Enn Roose (10. V 1939 – 10. X 2001), Vello Vallaste ja Anne Nuut ning peasekretär Kersti Kägi. Tormilisel kasvuperioodil 1997–2003 ohjas liidu tegevust peasekretär Kalle Kägi. 2001–2005 olid tegevjuhtidena ametis Kalev Stoicescu ja juhatuse endine liige Kersti Kurre.

Alates 2005. a aprillist juhib liitu juhatus koosseisus Jüri Allikalt, Ivo Raudjärv, Erki Uustalu ja Ain Veide. EMLil on üheksa töötajat, tegevjuhina on ametis Õnneli Varend.

 

Nõukoda

 

Koostöö tõhustamiseks erinevate institutsioonidega ning liidu algatustele laiema kandepinna ja suurema autoriteedi tagamiseks moodustati EMLi juhatuse juurde nõuandva organina nõukoda.

Nõukoja tegevust juhib Tartu Ülikooli finantsõiguse dotsent ja Eesti Maksuteadlaste Seltsi juhatuse esimees Lasse Lehis ning sinna kuuluvad eri elualade asjatundjad, teoreetikud ja praktikud, ettevõtjad ja riigiametnikud:

Maksu- ja tolliameti uurimisosakonna juhataja Enriko Aav;

Audentese Ülikooli majandusteooria õppetooli juhataja Andres Arrak;

õiguskantsleri nõunik ja EMLi juhatuse endine liige Martin Huberg;

ASi Dimela juhataja Kadri Kullman;

PricewaterhouseCoopers ASi maksuosakonna juhataja Aare Kurist;

advokaadibüroo Kraavi & Partnerid vandeadvokaadi abi ja Eesti Maksuteadlaste Seltsi juhatuse liige Kaspar Lind;

OÜ Vallaste ja Partnerid maksukonsultant, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees, EMLi asutajaliige juhatuse endine liige Anne Nuut;

rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna riikidevaheliste maksulepingute talituse juhataja Helen Pahapill;

OÜ Kardis juhatuse liige Vladimir Vaingort;

OÜ Vallaste ja Partnerid maksukonsultant, EMLi asutajaliige ja juhatuse endine liige Vello Vallaste.

 

Ülevaade olulisematest tegevustest

 

Maksumaksja sõber ja Rehepapp

EML annab alates 1999. aastast välja Maksumaksja sõbra ja Rehepapi tiitleid.

Aasta Maksumaksja sõbra tiitliga ja sellega kaasneva auhinnaga pärjatakse isikud, kes on aasta jooksul oma tegude ja/või sõnadega avaldanud kõige positiivsemat mõju maksumaksja õigustele, teadlikkusele ja rahakotile.

Aasta Rehepapi (varem Maksumaksja vaenlane) tiitli ja sellega kaasneva meene saavad isikud, kelle sõna ja tegu või tegevusetus on aasta jooksul muserdanud maksumaksjat ja laastanud tema rahakotti.

Maksumaksja sõbrad

1999 Eesti Reformierakond

2000 Mart Laar

2001 Äripäev

2002 Allar Jõks

2003 Eesti Ekspress

2004 Taavi Veskimägi

Maksumaksja vaenlased

1999 Rahvaerakond Mõõdukad (nüüd SDE)

2001 Eiki Nestor

2002 Riigikogu rahanduskomisjon

2003 Maksuamet

2004 Marko Pomerants (REHEPAPP)

 

Maksupööripäev

EML tähistab igal aastal maksupööripäeva. Maksupööripäev ehk maksuvabaduse päev arvutatakse jooksva aasta maksukoormuse (maksutulude ja sisemajanduse koguprodukti suhe) prognoosi alusel. Maksukoormuse määra alusel jagatakse kalendriaasta kaheks osaks. Aasta alguses on päevad, mille jooksul maksumaksjad sümboolselt töötavad riigi heaks ja maksupööripäevast algab see osa aastast, mille jooksul teenitud tulu jääb maksumaksjale. Traditsiooniliselt kohtub EMLi delegatsioon maksupööripäeval rahandusministriga ja annab üle sümboolse meene.

Maksupööripäevad

2005 2. mai

2004 9. mai

2003 7. mai

2002 5. mai

2001 6. mai

2000 11. mai

1999 14. mai

 

Maksundusalaste uurimistööde konkurss

Alates 2000. aastast korraldab EML maksuteemaliste uurimistööde konkursse, millest osavõtt kasvab iga aastaga. Kui esimesel konkursil oli žüriil valida 5 töö vahel, siis viis aastat hiljem oli neid juba 18.

Konkursil on osalenud paljude Eesti kõrgkoolide üliõpilased, esitatud on teoreetilise ja praktilise sisuga töid nii õigusteaduse, majandusteaduse kui muude sotsiaalteaduste valdkondadest. Parimate tööde autorid saavad rahalisi preemiaid ja võidutööd publitseeritakse ajakirjas MaksuMaksja.

 

Kommenteeritud maksuseaduste kogumik

Alates 1996. aastast jagab EML oma liikmetele iga-aastast maksuseaduste kommenteeritud kogumikku. Kuni 2001. aastani koostas neid nimetuse „Eesti maksude aktuaaltekstid“ all maksunõunik Enn Roose.

2002. a koostasid samalaadse kogumiku „Kommenteeritud maksuseadused“ EMLi peasekretär Kalle Kägi ja jurist Martin Huberg.

Alates 2003. a ostab EML oma liikmete jaoks kogumikku „Kommenteeritud maksuseadused ehk Eesti maksuseadused koos rakendusaktidega“ sisse koostööpartnerilt Eesti Maksuteadlaste Seltsilt. Õigusaktid on varustatud Tartu Ülikooli finantsõiguse dotsendi, EMSi juhatuse esimehe Lasse Lehise kommentaaridega.

 

Ajakiri MaksuMaksja

EML annab alates 1997. aastast välja ajakirja MaksuMaksja. Ajakiri ilmub kord kuus ja kõik liidu liikmed saavad seda tasuta. Aja jooksul on ajakirjast kujunenud tunnustatud professionaalne maksualane väljaanne.

Lisaks oma ala asjatundjate õpetlikele ja harivatele lugudele ning praktilise sisuga infole ja nõuannetele sisaldab ajakiri intervjuusid ja arvamuslugusid üldhuvitavatel teemadel, omal kohal on ka naljanurk.

Ajakirja kaudu edastab EML oma liikmetele infot liidu tegevuse ja saavutuste kohta.

Lisaks liidu liikmetele, kes saavad ajakirja tasuta, on MaksuMaksjal lisaks 250 tellijat.

TNS Emori kevadine otsustajate meediauuring näitas, et üht ajakirjanumbrit loeb keskmiselt viis inimest ja et esmakordselt edestas MaksuMaksja ajakirja lugejate hulgas tööks kasulikkuse hinnangus ajalehte Äripäev.

 

Veebileht

EMLi interneti koduleht www.maksumaksjad.ee edastab infot liidu tegemiste kohta, saate lugeda EMLi seisukohti ja arvamusi aktuaalsetes maksuküsimustes, samuti ise küsimusi esitada ja avaldada arvamust foorumis.

Veebilehel on kättesaadavad ka ajakirjas MaksuMaksja ilmunud numbrite sisukorrad ja osa artikleid.

 

Nõustamine

Kümne tegevusaasta jooksul on EML maksumaksjatele pakkunud põhimõttekindlat õiguskaitset mitmesajas maksuvaidluses, sh kohtumenetluses maksuhalduri ees. Liidu juristid nõustavad liikmeid igal aastal ligi 3000 maksuküsimuses.

 

Töö seadustega

EMLi maksueksperdid on esitanud maksuseadustesse sadu pädevaid parandusettepanekuid.

Kehtivat maksukorralduses seadust (MKS § 75 lg 3) täiendati EMLi ettepanekul sättega, mis näeb ette, et revisjoni alustamisel peab revident oma revisjonikorralduses muu hulgas ära märkima ka revisjoni kestuse. Varem tuli revisjonikorralduses märkida revisjoni alustamise aeg, revideeritav maks, revisjoni ulatus, aga revisjoni kestusele mingisuguseid piire ei olnud kehtestatud. Selline olukord tõi kaasa mitmete maksukohustuslaste õiguste rikkumist, revisjon võis ilma selge põhjuseta venida aastaid.

MKSi muutmise eelnõust õnnestus EMLi aegsa reageerimise tõttu välja jätta säte, mis oleks maksukohustuslast mõttetult koormanud. Eelnõus oli algatus, et kui maksukohustuslane võtab endale maksumenetluses esindaja, saab maksuhaldur nõuda, et esindus toimuks notariaalse volikirja alusel. Selline nõue oleks maksumenetlust asjatult pidurdanud.

Käibemaksuseaduse (KMS) muutmise eelnõusse (mis on plaanitud jõustuma 2006. a 1. jaanuarist) on EMLi ettepanekul lisatud käibemaksuvaba koolitusteenuse sõnastus nii, et see oleks kooskõlas ELi 6., nn käibemaksudirektiiviga. Praeguses KMSis on mittetulundusühenduse koolitusteenuse maksuvabastus vägagi vaieldav.

Samuti on mainitud käibemaksuseaduse eelnõusse sisse kirjutatud KMS § 34 muudatus, mille eesmärk on muuta pikemaks perioodi, mille võrra maksuhalduril on õigus pikendada enammakstud käibemaksu tagastamise tähtaega. Seni on tähtaeg 30 päeva (KMS § 34 lg 2), pikendamise tulemusel oleks maksuhalduril õigus 30 päeva kaupa pikendada tagastamist kuni 90 päeva võrra. EML arutas seda teemat nii rahandusministeeriumi kui ka maksuameti esindajatega. Eelnõu esialgses sõnastuses oli maksuhalduril enammakse tagastamise tähtaja pikendamisel väga avar diskretsiooniõigus[1], mida maksukohustuslase huvide kaitse seisukohast ei saa õigeks pidada. Koostöö tulemusena valmib tõenäoliselt nii maksuhaldurit kui ka maksumaksjaid rahuldav seadusemuudatus.

 

Olulisi kohtulahendeid

Mõningad edusammud on EMLi töö tulemusel maksumaksjateni jõudnud läbi riigikohtu. Nt oli vanas käibemaksuseaduses (kehtis enne 2002. a) säte, mis keelas – juhul kui müüjale tasuti kauba eest sularahas ning summa ületas 50 000 krooni – arvel näidatud sisendkäibemaksu ostjal tagasi küsida.

Maamaksuseadus sai täienduse tänu EMLi liikme kohtuvaidlusele. Nimelt praktiseeris maksuhaldur maamaksuteadete väljasaatmist ilma vajaliku eelhaldusakti saatmiseta omanikule. Riigikohus märkis, et maamaksuteade, mis on koostatud ilma, et omanikule oleks saadetud maa maksustamishinna määramise otsus, on õigusvastane.

Eesti haigekassa seaduses kohaselt oli haigekassal õigus sotsiaalmaksuvõlglaselt töötajate ravikulud sisse nõuda tsiviilkohtu korras. See aga ei vabastanud tööandjat sotsiaalmaksukohustusest ega vastavatest maksuintressidest. Riigikohus leidis, et selline abinõu sotsiaalmaksukohustuslase maksukuulekusele sundimiseks on ebasobiv, sest riigil on ravi rahastamiseks ja sotsiaalmaksu sissenõudmiseks võimalik valida muud vahendid.

Kõigis kolmes seaduses tunnistati ebaõiglane säte põhiseadusevastaseks.

 

Koolitus

EML korraldab alates 1996. aastast maksumaksjatele maksu-, õigus- ja raamatupidamisalast koolitust. Liidu maksu- või raamatupidamisalasel koolitusel on osalenud ligi 12 000 inimest. Liidu liikmed saavad koolitusel 30% hinnasoodustust. Tulevikus püüame laiendada koolitusteemade ja lektorite ringi ning korraldada rohkem ühiseid seminare ja konverentse koostöös teiste tunnustatud tegijatega.

Oma liikmete parema teenindamise huvides püüame korraldada koolitusi Eesti erinevates kohtades väljaspool Tallinna ja Tartut.

 

EMLi lektorid 1996–2005
1	Enn Roose
2	Vello Vallaste
3	Anne Nuut
4	Kalle Kägi
5	Jüri Kalda
6	Lasse Lehis
7	Olavi Kärsna
8	Martin Huberg
9	Kadri Arula
10	Priit Möldre
11	Kristi Lahesoo
12	Elle Märitz
13	Eva Metsaots
14	Aidi Kallavus
15	Hiie Marrandi (end Õunpuu)
16	Ilmar Tälli
17	Kersti Kägi
18	Heli Raidve
19	Mati Nõmmiste

 

EMLi maksukoolitus 1996–2004[2]
aasta	koolitusi	osavõtjaid	sh liikmeid	liikmete osakaal (%)
1996	5	213	20	9
1997	19	685	172	25
1998	20	771	435	56
1999	35	1174	371	32
2000	54	2185	1173	54
2001	62	2617	1850	71
2002	45	1058	707	67
2003	45	1107	862	78
2004	49	1418	1156	82
2005*	25	691	521	75

* I poolaasta