Maksumaksja portaal - Kas riigiasutuste jaoks on vaja ka nimeseadust? Lasse Lehis - 2005 > august (nr 8) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2005 > august (nr 8) > Kas riigiasutuste jaoks on vaja ka nimeseadust? Lasse Lehis
Kas riigiasutuste jaoks on vaja ka nimeseadust? Lasse Lehis

Vähem kui kaks aastat tagasi ühendati Maksuamet ja Tolliamet üheks asutuseks. Kahe asutuse kohalikud struktuurid jäid aga tookord ühendamata, kandes vastavalt maksukeskuste ja tolliinspektuuride nime. Selle aasta 1. juulist tehti korralagedusele lõpp ja ühendati ka piirkondlikud üksused, mis nüüdsest kannavad maksu- ja tollikeskuste nime.

Selle sündmuse kohta võime lugeda MTA 2005. a 29. juuni pressiteatest[1] järgmist: „Piirkondlike struktuuriüksuste ühendamise eesmärgiks on sarnaseid funktsioone või teenuseid täitvate üksuste liitmine, mis võimaldab viia operatiivtööga tegelemise klientidele lähemale. Maksuhalduri klienditeenindus muutub seeläbi kliendile lihtsamaks ja kiiremaks ning eesmärgiks on tulevikus anda kõikidele maksu- ja tollialastele küsimustele vastuse ühest kohast. Alates Maksu- ja Tolliameti ühendamisest on struktuuri ja juhtimisüksuste arvu vähendatud algselt 21-lt 4-ni. Lihtne ja läbipaistev struktuur võimaldab kogu maksuhalduri organisatsioonis tagada süsteemse ja ühetaolise lähenemise kõikide klientide teenindamisele ning asutuse tööle tervikuna.”

Käesolevas artiklis ei taha ma arutleda sellest, kuidas on ligi kaks aastat kestnud pidev kolimine, ametikohtade ja -nimetuste vahetamine, tööülesannete ja alluvussuhete muutmine jne mõjunud maksu- ja tolliametnike töövõimele ja töötahtele, millist segadust on struktuurireformid põhjustanud maksumaksjatele ja kui palju kulusid on pidevad ümberkorraldamised ja sildivahetused endaga kaasa toonud. Kindlasti oleks Maksumaksjate liidul põhjust ka nende teemade vastu sügavamat huvi tunda.

Seekord tahan ma juhtida lugeja tähelepanu ainult ühele pisikesele, kuid silmatorkavalt häirivale asjale – asutuste nimedele. Öeldakse küll, et nimi meest ei riku, kuid kui nimi hakkab muutuma nii pikaks ja arusaamatuks, et selle väljaütlemine ja meelespidamine on tõeline vägitegu, siis on põhjust veidi nuriseda.

Aeg-ajalt hurjutatakse edevaid lapsevanemaid, kes on suutnud oma võsukesele välja mõelda nime Gaantha Gurlšhan, Sereny-Kareta või Kevad-Belle[2]. Õnneks on uus nimeseadus lapsevanemate fantaasiat kammitsema asunud[3]. Lugedes aga Maksu- ja Tolliameti uute struktuuriüksuste nimetusi, tekib vägisi mõte, et ka riigiasutuste jaoks on vaja nimeseadust.

Enne struktuurireformi olid kohalikud maksuametid iseseisva asutuse staatuses, mistõttu olid nende nimed lihtsad ja arusaadavad – Tartu Maksuamet, Pärnu Maksuamet jne. Erandi moodustas Tallinn, kus asusid mitte eriti suupäraste nimedega Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuamet ja Tallinna Füüsiliste Isikute Maksuamet. Alates 2004. aastast kaotasid piirkondlikud asutused oma iseseisvuse ja muutusid keskasutuse struktuuriüksuseks sarnaselt näiteks osakonnaga.

Siinkohal ei ole paslik lähemalt seletada iseseisva asutuse ja asutuse piirkondliku struktuuriüksuse õiguslikke erinevusi (nt seda, et Põlvas töötava koristaja puhkusekäskkirjale peab praegu alla kirjutama Maksu- ja Tolliameti peadirektor jmt), piirdugem vaid nimedega.

Asutuse staatuse kaotamine tõi endaga kaasa pikema nime. Nii sai Tartu Maksuametist esmalt Maksu- ja Tolliameti Tartu maksukeskus, kuu aega hiljem asus samas kohas Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksukeskuse[4] Tartu teenindusbüroo. Võin oma kogemustest kinnitada, et kasvõi näiteks halduskohtutele esitatud kaebustest on selgelt näha, et inimestele käib sellises tempos nimemänguga kaasajooksmine ilmselgelt üle jõu[5].

Alates 1. juulist 2005 on kõik nimetused varasemaga võrreldes veel poole pikemad ning sellevõrra ka kohmakamad ja arusaamatumad. Näiteks kui füüsilisest isikust ettevõtja, kes registreeris ennast kaks aastat tagasi Pärnu Maksuametis, soovib täna registreerida tegevusala muudatust, leiab ta samast majast asutuse, mille nimi on: “Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse Pärnu maksu- ja tollibüroo”.

Sarnaste nimetustega asutusi võime leida peaaegu igast maakonnakeskusest. Täpselt sellist nimetust peaks iga korralik maksumaksja edaspidi kasutama, kui ta soovib kirjalikult maksuhalduri poole pöörduda. Loomulikult peab seadusekuulekas ja korrektne maksumaksja hoolikalt ka meeles, kus on õige koht sidekriipsu jaoks ja kus on suured, kus väikesed algustähed. Võib oletada, millist rõõmu võivad sellistest nimedest tunda näiteks Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse Narva maksu- ja tollibüroo kliendid[6].

Vajadus ühendada maksu- ja tolliala asutusi ning elimineerida paralleelseid struktuure võib olla iseenesest õige, kuid see ei ole vabandus nii pikkade ja totrate nimede väljamõtlemiseks. Jääb mulje, et mõne „ühendaja” arvates näitab kahe maksuhalduri ühendamise edukust kõige paremini justkui see, mitu korda suudetakse ühte nimetusse kokku pressida sõnaühend “maksu- ja tolli-”.

Kui see tõesti nii on, siis jääb üle vaid hirmuga mõelda selle peale, et piirkondlik keskus ei ole teps mitte kõige madalam struktuuriüksus. Veel on kasutamata võimalus moodustada maksu- ja tolliosakondi, maksu- ja tollitalitusi, maksu- ja tollipunkte. Samuti on tänuväärne ressurss ametnike ametinimetused. „Maksu- ja tollirevident”, „maksu- ja tolliinspektor”, „maksu- ja tollipeaspetsialist” jne kõlab ju ka päris uhkelt.

Näiteks eksisteerivad Eesti Vabariigi piiridel veel tollipunktid. Siin on „ratsionaliseerimiseks” veel küllaga arenguruumi, sest mine tea, äkki tekib Narvas piiriületust ootaval veokijuhil ühel igaval märtsipäeval mõte hakata tuludeklaratsiooni täitma. Selleks juhuks peaks tulevase Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse Narva maantee maksu- ja tollipunkti abivalmis maksu- ja tolliinspektor olema valmis andma autojuhile hüva nõu näiteks eluasemelaenu intresside mahaarvamise küsimuses, pidades vajadusel operatiivselt telefoni teel nõu näiteks Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse Jõhvi maksu- ja tollibüroo maksu- ja tolliõiguse osakonna maksu- ja tollijuristiga.

Kui Maksumaksjate liit kavatseks sellise lollusega kaasas käia, siis hakkakski lugeja MaksuMaksja edaspidistes numbrites nägema autorite nimede all selliseid ametinimetusi nagu käesoleva artikli puhul. Kas sellest muutuks liidu töö paremaks ja kasvaks liikmete rahuolu? Kui see tõesti Eesti elu edendaks ja inimesi õnnelikumaks teeks, siis me oleks valmis panema Eesti Maksumaksjate Liidu nimesse kasvõi sada sõna.

 

Lasse Lehis

Eesti Maksukohustuslaste ja Tollivõlgnike Liidu maksu- ja tollinõukoja esimees

Eesti Maksu- ja Tolliteadlaste Seltsi maksu- ja tollijuhatuse esimees

Tartu Ülikooli maksu- ja tolliõiguse dotsent

 



[2] Nimestatistikaga on võimalik tutvuda siseministeeriumi veebilehel.

[3] Nimeseadus (RT I 2005, 1, 1) kehtib alates 31. märtsist 2005. Selle seaduse § 7 sätestab eesnimele esitatavad nõuded. Eesnimi võib koosneda andmisel mitte rohkem kui kolmest lahku kirjutatud nimest või sidekriipsuga seotud kahest nimest. Eesnimeks ei või anda nime, mis sisaldab numbreid või mittesõnalisi tähiseid või mis eraldi või koos perekonnanimega ei ole kooskõlas heade kommetega. Eesnimeks ei või ilma mõjuva põhjuseta anda tavatut eesnime, mis oma keeruka või üldisele keelekasutusele mittevastava kirjapildi või häälduse tõttu või üldkeelelise tähenduse tõttu ei ole eesnimena kasutamiseks sobiv, samuti isiku soole mittevastavat nime, üldtuntud isikunimena kasutatavat nime või selle lühendatud kuju, üldtuntud autori nime või teenistusnime. Toodud reeglitest lubatakse erandeid vaid siis, kui lapsel või vanematel on oma kodakondsuse, peresuhete, rahvuskuuluvuse või muude asjaolude tõttu isiklik seos muukeelse nimetraditsiooniga ja taotletav nimi on sellele vastav.

[4] Soovitan tähelepanelikult jälgida ka suure ja väikese algustähe kasutust. See tuleneb samuti ametlikest eeskirjadest. Iseseisval Maksuametil oli oma nimi ja suur algustäht, maksukeskusel pole enam midagi.

[5] Selle illustreerimiseks refereerin ühte Riigikohtu lahendit 2004. aastast. Kohtuotsuse kirjeldavast osast võime lugeda, et maksumaksja registreeris ennast 1998. aastal Tallinna Maksuametis füüsilisest isikust ettevõtjana. Vaidlustatud maksuettekirjutuse oli aga teinud 2002. aastal juba Tallinna Füüsiliste Isikute Maksuamet. Halduskohtu otsuse tegemise ajal 2003. aastal oli maksumaksja vastaspoole nimi samuti Tallinna Füüsiliste Isikute Maksuamet, kuid 2004. aasta kevadel istus ringkonnakohtu saalis tema vastas juba Maksu- ja Tolliameti esindaja.

[6] Loomulikult ei kõla asutuste vene- ja inglisekeelsed nimed vähem vahvalt kui eestikeelsed. Maksu- ja tollikeskuste põhimäärustest võime leida keskuste inglisekeelsed nimed Northern (Southern, Eastern, Western) Tax and Customs Centre of the Estonian Tax and Customs Board. Büroode nimetused on osutunud nii keerukaks või eemaletõukavaks, et MTA inglise- ja venekeelsetel veebilehtedel neid ei leia.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo