Maksumaksja portaal - Euroopa Aasta Kodanik Mall Hellam: ideaalid peavad olema! Koit Luus, Kristina Mändi, Katrin Enno ja Linnar Viigi kommentaar - 2005 > august (nr 8) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2005 > august (nr 8) > Euroopa Aasta Kodanik Mall Hellam: ideaalid peavad olema! Koit Luus, Kristina Mändi, Katrin Enno ja Linnar Viigi kommentaar
Euroopa Aasta Kodanik Mall Hellam: ideaalid peavad olema! Koit Luus, Kristina Mändi, Katrin Enno ja Linnar Viigi kommentaar

Mall Hellam leiab, et ideaalidesse on vaja uskuda

Intervjuu Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellamiga on minu jaoks erakordne seetõttu, et meie talvel kavandatud vestlus lükkus sujuvalt soojemasse aega. 15 aastat fondi juhtinud Mall Hellamile anti sel kevadel Euroopa Liidu Aasta Kodaniku tiitel. Suviselt lämbel maikuu lõpunädalal püüdsime selgitada, miks helistas Avatud Eesti Fondi juhi otsimisel George Sorosi meeskond just temale.

Teie arvamusartikleid lugedes leidsin mõtte, kus võrdlesite Eesti ühiskonda toruga, kus info ei jõua alt üles ega ka vastupidi. Jõuline kujund. Proovime meenutada aega 15 aastat tagasi, kui Avatud Eesti Fond ja teie alustasite. Millise võrdleva kujundiga oleksite iseloomustanud tollast ühiskonda?

Kodanikuühiskonna alane teadlikkus ja arusaam kodanikualgatusest on paranenud. Sedalaadi ühendusi on üle Eesti juba palju ja nende tegevus osutab, et inimesed on valmis oma kogukonna käekäiku mõjutama ja ise midagi ära tegema.

Ühiskonna ülesehituse rangelt hierarhiline struktuur on muutumas. Inimesed teadvustavad oma võimalusi tegutseda ega vaata igal hetkel enam juhtide poole. Seda võib näha nii kohaliku omavalitsuse kui ka riigi tasandil.

Kodanikuaktiivsuse süvenemist võib lausa murranguliseks nimetada – see on uudne suund, mis näitab, et inimesed on hakanud uskuma isetegemise võimalustesse ja tulemustesse. Tuletagem meelde kasvõi liikumist Rahva Raamatu raamatupoe toetuseks, emapalga ümber toimunut või roheliste aktsioone.

Säärane muutus ei toimu ühekorraga. Kas saate tuua esile aktiivsemad saarekesed?

Viljakas tegevus toimub näiteks Viljandimaal ja Kagu-Eestis, kus seltsid on hästi tegusad. On loodud eraalgatuslik Lilli kool, korraldatakse ühistegevust, eneseabi kursusi jne. Üheskoos õpitakse uusi oskusi, et leida tööd või alustada väikeettevõtlust.

Aga muidugi võiksid ka võimulolijad seda rohkem tähele panna ja julgustada. Paraku jäävad need head algatused paljudel juhtudel väärilise tähelepanuta, see tähendab, et avalikkus ei tea neist kuigi palju.

Miks?

Asi on ilmselt selles, et meil puudub selge ülevaade tehtust ning puudulik on ka statistika, näiteks ei tea me, kui palju on loodud töökohti kodanikeühendustes, kui palju on saadud projektide kaudu välisrahastust, milline roll on kodanikeühendustel sotsiaalteenuste osutamisel jne jne. Kui ei ole pilti sellest, seega ülevaadet – numbreid, fakte ja analüüsi –, siis poleks justkui nähtust ennastki.

Kodanikeühenduste tegevust ei ilmesta kasuminumbrid, mida aasta lõpul kodanikuaktiivsuse saavutusena pidulikult välja kuulutada. Seetõttu jäädaksegi tihti kahe silma vahele.

Iga juht peab toetama inimeste sotsiaalset aktiivsust. See aitab ära hoida valitsejate ja rahva vahelise lõhe jätkuva suurenemise.

Kodanikeühenduste aktiivsuse toetamiseks pole vaja mingeid keerulisi abinõusid. Märksõnadeks on parem koostöö, kaasamine ja otsuste võimalikult laiapinnaline ettevalmistamine. Eriti kohaliku omavalitsuse tasandil peaks see olema igapäevane praktika.

Kui tekiks koostöövõrgustik, mille punumine on Eestis tema väikese rahvaarvu tõttu ilmselt palju lihtsam kui suurtes ühiskondades, siis võiksime rääkida uuest kvaliteedist kodanikuühiskonna arengus.

15 aastat tagasi, kui Eesti taasiseseisvus, oli olukord tänasest üsna paljuski erinev. Me olime kõik suhteliselt võrdselt vaesed, hoidsime üksteisel kätest kinni ja olime ühel meelel Eesti tuleviku suhtes.

Olukord muutus siiski üsna kiiresti, sellest peale on riigivara ümberjagamise, erinevate stardivõimaluste ja jõuetu sotsiaalpoliitika tulemusena tekkinud suured lõhed elanike kihtide vahel.

Meie, kodanikuühiskonna eestvõitlejate eesmärk saab olla uue tasandi koostöö ja tasakaalu saavutamine ühiskonna erinevate sektorite vahel. Selle poole liigub kogu demokraatia tingimustes toimiv maailm.

Kui palju mõjutab protsessi tehnoloogia kiire areng?

Uued tehnoloogiad vajavad konveieri taga üha vähem töökäsi. Seepärast on paljud mõtlejad eesotsas Jeremy Rifkiniga rääkinud vajadusest kaasata sotsiaalsete oskustega inimesi erinevate kodanikeühenduste organiseerimisele ja sotsiaalteenuste sfääri.

See oleks ühiskonnamudel, kus nii riigiinstitutsioonid kui ka kohalik omavalitsus delegeerivad osa ülesandeid erasektorile ja selle raames kodanikeühendustele.

Me võime sedamööda jõuda vastuoluni, mida üha rohkem kohtame ka diskussioonides. Soov otsida uut mudelit, mis toob kaasa ka tagasilööke, ja ülim rahulolu senise mudeli edukuse paistel. Kas on võimalik veenda piiritult meie ühiskonna edu imetlevat tegelast muudatuste vajaduses, et niiviisi vastuolu ületada?

See vastuolu tuleb ületada. Ülesanne on muidugi keeruline. Praegu räägime palju Eesti visioonist. Siinjuure võime pöörata pilgu Soome poole, kus horisontaalse suhetevõrgustiku väljakujunemine on olnud üsna edukas. See avaldub isegi igapäevasuhtluses, kus kõnekeeles kohtab harva sõna „Teie” – seda ka pöördumises kõrgemate võimukandjate poole. Minu arvates kajastab see ühiskonnaliikmete lähedasemat suhet üksteisega.

Aga me ei saa ühtki mudelit võtta üks-üheselt üle, ükski ühiskond ei ole teisega identne. Peame olema pidevas liikumises ja otsingutes paremini toimiva ühiselu korralduse suunas. Võib-olla võiks meie märksõna olla riik nagu perekond. Heas peres on igaühel oma loogiline funktsioon. Ja hoolimata hierarhiast töötavad kõik koos. Kui keegi hakkab teisi arvestamata üksi tegutsema, lagundab ta selle väikese maailma.

Nõustun mudeliga. Aga see on tarvis ka tööle saada. Kas näete lahendust olukorras, kus me tunneme detailideni automarke, aga ei pruugi austada hallpead?

Uus võimalus peitub kogukondades, kus on palju omaalgatuslikke gruppe ja otsused vaieldakse läbi avalikult ja võimalikult paljude asjatundjate ja huvigruppidega. Sellisele kodanikuaktiivsusele tuleb anda tugev hariduslik baas koolis. Täna peaksime suunama peatähelepanu sellele, et meie järeltulijates kinnistuks juba koolieas selge väärtussüsteem, kus esikohal on hoolivus, usaldus, aktiivne eluhoiak, initsiatiivikus ja nõrgemate abistamine.

Need on põhimõtted, mis peaksid meis kõigis kinnistuma olenemata sellest, millistest peredest tuleme. Kui inimese üldised humaansed väärtused on paigas, annab ta need edasi ka oma järeltulijatele. See võib kõlada idealistlikuna, aga ilma ideaalideta ei ole edasiliikumist ja muutusi.

Ideaalidel põhineva keskkonna loomine on sõltumata isikutest fondi tegevuse eesmärk. Kui palju me peaksime mõtlema, kes ja millisel eesmärgil meid toetab?

Meie ja paljude teiste sarnaste fondide eesmärk on olnud laiem kui vaid Ida- ja Kesk- Euroopa maade siirdeühiskondade arengu toetamine. See on n-ö globaalne idealism, soov ja tahe aidata võimalikult laialdaselt kaasa tänapäevase demokraatia ja paremate valitsuste tekkimisele.

Räägime palju heast valitsemisest. Kui mingil ajal oli see suunatud kolmanda maailma riikidele või uutele demokraatiatele, siis praegu näib, et see puudutab ka kõrgelt arenenud riike. Kontakt kaasinimestega ja suhtlemine avalikkusega on ka paljudes arenenud riikides probleemiks, millele pole leitud head lahendust. Põhjused on eri piirkondades muidugi erinevad.

Kodanikeühiskonna optimaalse keskkonna loomine tähendab lähtumist ühistest väärtustest otsuste langetamisel. Mida rohkem ühiskonnaliikmeid neid ühiseid väärtusi jagab, seda kergem on leida konsensust, teha koostööd ja jõuda üksteisemõistmiseni. Ühised väärtused pole asi iseeneses, vaid hea koostoimimise alustaladeks.

Kui saite viisteist aastat tagasi ettepaneku asuda juhtima Avatud Eesti Fondi, kas mõtlesite siis nendele küsimustele.

Ma arvan, et ma ei olnud siis isegi kuulnud terminit „kodanikuühiskond”. Hakkasin temaatikaga tutvuma nii heade tuttavate kui ka raamatute abiga. Fondide tegevusest olin kuulnud positiivses võtmes ja peamiselt USA kultuurikontekstis.

Tookord tundus see tööpakkumine äärmiselt põnev ja kuna Soros oli Ungari taustaga (mis on mu hingele eriti lähedane, sest olen ju Ungaris ülikooli lõpetanud), siis ei kõhelnud ma hetkegi.

Uskusin, et saan hakkama.

Kuidas hindate EAFi aastaid oma elus?

Olen õnnelik, et olen saanud teha huvitavat tööd, mis on pakkunud suurt rahuldust.

Fondi tegevuse algaastatel domineeris hariduse ja teaduse vallas projekti- ja sõidutoetuste jagamine kultuur. Hiljem hakkasime ise koos partneritega töötama välja erinevate valdkondade toetusprogramme, nimetada võiks näiteks haridusuuendusliku Omanäolise Kooli liikumise algatamist, lasteaedade arenduskava Hea Algus või raamatukogude internetiseerimist.

Kui suur on kuristik, mis lahutab taolisi fonde finantsmaailma instrumentidest? Raamatus „Abramovitš – miljardär eikuskilt“ kirjeldab kangelane kohtumist George Sorosiga ajal, mil ta otsis mõndakümmet miljonit dollarit Sibnefti erastamiseks ja sai vastuse, et selleks ei anta sentigi.

George Sorosi investeerimisfondide tegevus ei ole mingilgi moel seotud avatud ühiskonna edendamiseks loodud fondide võrgustiku tööga. Need on kaks eri maailma, mis on täiesti rangelt teineteisest eristatud.

Tuleme taas kodaniku mõiste juurde, mida olete defineerinud kui teotahtelist inimest, kes kasutab võimalikult täielikult oma õigusi ja kohustusi. Kas eestlane on hea kodanik või jääb ta oma õiguste-kohustuste teadmisel ja realiseerimisel tagasihoidlikuks?

Eestlane on tagasihoidlik, seda kindlasti. Paljud asjad on tagasi viidavad ühe põhjuseni. See on kodanikuharidus ehk siis täpsemalt madal kodanikuteadlikkus ja vähene kodanikujulgus. Meil on sageli alateadlik hirm põhjustada pahandusi ja probleeme, mis tekivad siis, kui teravamalt välja astuda.

Palju on ka neid, kes on kapseldunud ainult oma isikliku elu raamidesse ja kellele ühiskonna asjad ei lähe korda. Loomulikult on oma elu ja hakkamasaamine tähtis, aga väär on ka seisukoht, et kodanikuühiskond – st kaasalöömine, vabatahtlik tegevus ja hoolivus – on rikaste ühiskondade privileeg, millega tegeldakse siis, kui isiklik heaolu on tagatud.

Valitsev peaks olema vaatepunkt, et ühiskonna asjades osalemine on austusväärne ja täisväärtusliku elu loomulik osa.

Meie arengus on hämmastavalt sarnased probleemid nii rahanduses kui ka poliitikas kahe maailmasõja vahelise Eesti Vabariigi arenguga. Mida see näitab?

Võib-olla on sellised sarnased arengud tingitud Eesti ühiskonna väiksusest?

Aga ühistegevuse olukorda siis ja täna ei saa võrrelda. Ühistegevus ja seltsitegevus oli Eesti Vabariigis kõrgelt hinnatud. Näiteks oli kultuuri toetav heategevus iseenesest mõistetav ja auväärne asi.

Kas meid on muutnud tarbijaühiskonna pealetung või nõukogude aeg, mil kodanikuühiskonna teemadest kodus küll räägiti, aga hoiti rangelt omade vahel?

Meid on kindlasti kujundanud mõlemad. Kodanikuühiskond tähendab inimeste omavahelisi võrgustikke ja koostöösidemeid, mis nõukogude ajal oli eriti taunitav. Praegusel ajal on aga paljude põhimõtteks ükskõik mis hinnaga ise ja üksi hakkama saada.

Et igaüks on oma õnne sepp, on paljuski õige, aga kõikidele inimestele pole looduse poolt ühepalju kaasa antud – ei läbilöögijõudu ega vaimset potentsiaali. Ühiskond peab olema solidaarne nende suhtes, kes on nõrgemal positsioonil.

See mõte muutus ebapopulaarseks eriti just taasiseseisvumise algusperioodil. Loosungina tõsteti esile põhimõte „aita end ise, siis aitab sind ka – heal juhul – riik.” Viidi läbi radikaalsed majandusreformid, mis ei jätnud eriti palju võimalusi sotsiaalsele mõtlemisele.

Täna oleme olukorras, kus tajume ühiskonnas vajadust üksteist toetada, vajame rohkem solidaarsust, aga sotsiaalse toe mehhanismid on veel lapsekingades.

Kuidas suhtute rahasse, mis võib olla nii vahend eesmärkide saavutamiseks kui kõrgeim eesmärk, mida jumaldada?

Raha ülimaks väärtuseks pidamine avaldub just noortes inimestes, kellel on tihti selline suhtumine, et ei otsita mitte huvitavat tööd, vaid töökohta, kus saab palju raha. See on kahjuks väga kõnekas.

Samas on ka palju positiivseid näiteid: Oxfordi haridusega Artur Taevere juhatab Heateo Sihtasutust, Tartu Vabatahtlike Keskust juhivad noored jne, jne.

Kas raha ülima eesmärgina võib mõjuda pärssivalt mingi kogukonna arengule?

Kindlasti. Sel juhul ei nähta avaramat pilti enda ees. Kui hea elu mõõdupuuks ja staatussümboliks on automark või maja, siis jäävad ka noored selle mõtteviisi vangi. Möönan meie ühiskonnas maad võtvat asjadekultust, mis on muidugi kahetsusväärne.

Milline on siin võrdlus Lääne ühiskonnaga?

Tundub, et lääs hakkab sellest üle saama. Kogu maailmas räägitakse üha enam säästvast arengust, loodushoiust ja loodusressursside lõppemisest, mistõttu peame me kõik õppima kokku hoidma ning jõudma arusaamisele, et tegelikult saab elada palju vähem kulutades ja tarbides.

Raamatu „Maailm suurfirmade haardes“ autor võrdleb meid kauboidega kosmoselaevas, kelle tulevik sõltub mõistmisest, et oleme lähenemas nii ressursi kui saastamise kriitilisele piirile.

Säästev areng ei ole vaid roheliste loosung. See on tegelikult elu ja surma küsimus.

Loodus on meid jaganud meesteks ja naisteks, aga ka tegutsejateks ja mõtlejateks. Iga terve ühiskond vajab nii esimesi kui ka teisi. Kas jagate mõtet, et täna on meie ühiskonnas ohtlikult kadunud tasakaal mõtlejate ja sehkendajate vahel?

Ma saan aru, et tegelikult mõtlete te sehkendajate all organiseerijaid. Igas hästi töötavas mudelis peab sehkendajaid olema. Suure mõtte elluviimiseks on vaja kohutavalt palju “sehkendada”. Erinevate osapoolte kokkutoomine ja masinavärgi töölepanek on puhas sehkendamise töö. Sehkendajate all võib mõelda neid, kes aitavad ideel teostuda ehk teevad ära organiseerimistöö, mida tuleb ka osata hästi teha.

Sellega, et mudelis puudub edasiviiv jõud – vaimujõud, kõige suurejoonelisemalt öeldes visioon – võib nõustuda. Kui kujutada situatsiooni mudelina, siis küsimuste lahendamisel tuleb esiteks kaardistada olukord, teiseks mõõta ja tuua välja tugevad ning nõrgad küljed, kolmandaks tuua esile alternatiivsed lahendused, neljandaks valida neist sobilikem, selleks on vaja mõtlejaid – teadureid, mõttekodasid, sõltumatuid uurijate gruppe ja loomulikult aktiivseid kodanikke. Asja viivad ellu tublid korraldajad.

Aga sellise koostöö asemel on meil paraku liiga palju kitsarinnalisi parteipoliitilisi otsustusi, milles ei arvestata tehtud sammude pikaajalist mõju ja rahalisi võimalusi. Kui me ei õpi valima parimaid lahendusi – ka siis, kui need ei meeldi avalikkusele – saame jätkuvalt otsuseid, mille pole kasu ei meie riigile ega ühiskonnale.

Ma tänan väga selle vestluse eest ja palun lõpetuseks öelda mõte, mida väljendaksite siis, kui see oleks teie viimane võimalus.

Selg sirgeks!

Koit Luus

EMLi kommunikatsioonijuht


Mall Hellam

Avatud Eesti Fondi juhataja

sündinud 4. mail 1957 Tallinnas

haridus

alates 2001 Tartu Ülikooli Euroopa õpingute magistrant

1993–1994 Eesti Diplomaatide Kool (rahvusvahelised suhted)

1978–1983 Budapesti Eötvös Lorandi nim Ülikool (ungari keel ja kirjandus ning soome-ugri võrdlev keeleteadus)

1975– 1977 Tartu Riiklik Ülikool (eesti keel ja kirjandus ning soome-ugri keeleteadus)

1964–1975 Tallinna 2. keskkool

töökäik

alates 1990 Avatud Eesti Fondi juhataja

1989–1990 Eesti Kultuurifondi ekspert

1987–1989 Eesti Sõprusühingu referent

1983–1987 Eesti Majandusuuringute ja Informatsiooni Instituudis tõlk-referent

vabatahtlik töö

alates 1994 Ungari Vabariigi aukonsul

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu (EMSL) asutajaliige, EMSLi nõukogu liige

Eesti kodanikuühiskonna arengukontseptsiooni (EKAK) rakendamise komisjoni liige

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige (Brüssel)

Euroopa mittetulundusühenduste õiguskeskuse (European Centre for Not-for-Profit Law – ECNL, Budapest ) nõuandva kogu liige

Euroopa Fondide Keskuse (Brüssel) juhatuse liige

European Citizen Action Service (ECAS, Brüssel) nõukogu liige

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ettevõtlus- ja elukeskkonna arendamise divisjoni nõukoja liige

Eesti Ungari Seltsi asutajaliige, juhatuse liige

Estonia Seltsi liige

autasud

2000 Valgetähe IV klassi orden

2002 Ungari Vabariigi Rüütlirist

2005 EU Lobby (Brüssel) Euroopa Liidu Aasta Kodaniku tiitel

võõrkeeled: ungari, inglise, soome, vene


Kolleeg ja sõber, kellega julgen luurele minna

Mall Hellam on suurepärane inimene. On väga keeruline kirjeldada kedagi, kelle vastu on tohutu lugupidamine, austus ja imetlus.

Teadlikkus ja teadmine on esimesed, millega Malle iseloomustan. Mall on kodanikuühiskonna ja mittetulundusvaldkonna tööd teinud alates 1990. aastast.

Teadmiste hulk, mis Malle peas on, nõuab mitut kõvaketast. Hariduselt soome-ugri filoloog, tööalaselt ühiskonnategelane, oskustelt juht, huvilt eurooplane; millele lisanduvad vajadus end pidevalt harida, uurida ja õppida ning loomupärane suutlikkus teadmisi süsteemi panna ja need vajalikul hetkel avalikes huvides välja tuua – selline on Malle teadlikkus.

Oskused on teine. Olgu see kõnelemine, kuulamine, korraldamine, söögitegemine, pidutsemine või Eesti tutvustamine – Mall elab, tegutseb ja töötab oskuslikult, asjatundlikult ja loogiliselt.

Ta näeb vaeva enda kallal. Ma arvan, et ta ei tee seda aga mitte usinusest, vaid pigem mugavusest – kui oskad midagi hästi, võtab kõik palju vähem aega ja vaeva ning jääb ruumi paljude teiste asjade tarbeks. Malle oskused on kõrgelt hinnatud ka väljapool Eestit – vähesed teavad seda, kuid Mall on tegevuse jooksul olnud nii ülemaailmse kodanikuliikumise Civicus nõukogus kui korraldanud ka Euroopa Fondide Keskuse Euroopa Liidu suunalist tööd.

Ainus asi, mida Mall pole viitsinud selgeks õppida, on tühikute äravõtmine kirjavahemärkide eest tekstitöötluses.

Kolmanda omadusena toon välja motivatsiooni. Meie tööd selleta teha kuidagi ei saa. Mall oskab motiveerida iga oma tegevust ja ettevõtmist. Miks-küsimus on alati enne kuidas-küsimust. Just seetõttu ei kaota Mall kunagi tulevikunägemust ning on suutnud koondada Avatud Eesti Fondi juhina 15-aasta jooksul sadu inimesi, kes samamoodi motiveerituna on veendunud kodanikuühiskonna arendajad ja kodanikualgatuse toetajad. Neid inimesi leiab ühendustest, ministeeriumitest ja ettevõtetest, sotsioloogide ja akadeemikute seast, ajakirjanike ja poliitikute hulgast.

Mall Hellam on olnud eestkõnelejaks teadlike ja tublide kodanike ühiskonnale, kus inimesed tahavad ja oskavad osaleda nende elu ja tulevikku mõjutavates protsessides.

Mina saan Malle mõtetest ja tööst innustust.

Aga kõik saab alguse suhtumisest. Mall on avatud, aus, piisavalt tolerantne, aga ka jonnakas ja kangekaelne. Kui ta vihastab, siis tõsiselt. Mulle need omadused meeldivad ja aegajalt me jonnime koos. Siis liigub Eesti mittetulundussektor eriti edukalt edasi.

Tänu temale on algatatud mitmeid seadusemuudatusi, koolitusi, arendusprojekte, loodud vajalikke ühendusi, arendatud ühendustele mõeldud infrastruktuuri, tehtud parimat Euroopa Liitu tutvustavat tööd ja toetatud Ukraina demokraatia arengut.

Avatud Eesti Fond on üks tugevamaid Sorose fonde, mida Mall on juhtinud 15 aastat. Malle teadmised, oskused, motivatsioon ja suhtumine teevad temast kolleegi ja sõbra, kellega võid iga kell luurele minna. Ta on õige inimene õiges kohas ja juba see on oskus omaette.

Kristina Mänd

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu juhataja


Märkab olulist ja suudab pühenduda

Mallel on kaks lugupidamist väärivat omadust: oluliste asjade äratundmine ja pühendumisvõime.

Mäletan, kui ta 10 aastat tagasi käis ringi ja selgitas igal võimalikul ja võimatul juhul, mis on kodanikuühiskond (tookord kasutati küll sõna tsiviilühiskond) ning miks üks riik ilma selleta edukalt toimida ei saa. See oli aeg, kus sel teemal olid Eestis võimelised kaasa rääkima võib-olla ainult kolm-neli inimest.

Tänaseks on olukord kardinaalselt muutunud, kodanikuühiskond on lausa kohustuslik osa poliitilisest retoorikast, Riigikogu on vastu võtnud Eesti Kodanikuühiskonna Arengu Kontseptsiooni ja tasapisi hakkab ka kogu ühiskond sellest aru saama. Mind ja ka paljusid teisi suutis Mall tol ajal igal juhul selle pisikuga edukalt nakatada.

Teine imetlusväärne omadus Malle juures on pühendumine. Kui ta millessegi usub, siis süüvib ta sellesse põhjalikult. Kui mitmeid aastaid tagasi hakkas meile aina olulisemaks muutuma Euroopa Liiduga seotud temaatika, siis Mall läks lausa nii kaugele, et astus magistrantuuri, et omale kõik otsast lõpuni selgeks teha.

Katrin Enno

kolleeg

Balti-Ameerika Partnerlusprogrammi juht


Kodanikuühiskonna väsimatu ideekandja

Viimase 15 aasta jooksul on mu teed Malle omadega erinevates algatustes ja ühistes huvides korduvalt põimunud. Tema väärtusruum, mis toetub ühiskonna ning inimeste avatusele, arvamuste paljususes ühishuvide leidmisele ja konstruktiivsele kahtlusele lõpliku tõe monopoli võimalikkuses on ikka sama tugev.

Juurde on lisandunud kogemused ja küpsus, selle kõige juures on Mall endiselt üllatav ning käivitub uutele ideedele endise värskusega.

Möödunud jõulude eel tabas teda oranž periood, seda nii riietuse detailide kui ka sisemise põlemise kaudu väljendatuna. Jõulud Kiievi keskväljakul, toetamas ukrainlaste avanemispüüdlusi koos sadade tuhandete inimestega andis Mallele sedavõrd suure emotsionaalse laengu, et veel sel suvel Ukraina oranži revolutsiooni jaoks pühendatud videomontaaži vaadates olid tema silmanurgad niisked.

Mall on suutnud idee kodanikuühiskonna olulisusest ühelt poolt tuua Eesti arenevasse demokraatiasse, kuid teiselt poolt on ta suutnud selle eest aktiivselt seista ka rahvusvaheliselt, viies meie seniseid kogemusi välja riikidesse, kus meie jaoks juba pöördumatult edukad protsessid on alles käivitumas. Euroopa Liidu Aasta Kodaniku tiitel Mallele oli väga õigustatud tunnustus.

Linnar Viik

IT Kolledži õppejõud

Avatud Eesti Fondi nõukogu esimees

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2018 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo