Maksumaksja portaal - Kui tehnika veab alt. Martin Huberg - 2011 > juuni/juuli (nr 6/7) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2011 > juuni/juuli (nr 6/7) > Kui tehnika veab alt. Martin Huberg
Kui tehnika veab alt. Martin Huberg

Kes ei ole vihastanud oma arvuti, printeri, meiliprogrammi või internetiühenduse peale? Mina olen tänase päeva jooksul kogenud korduvalt näiteks arvuti hangumist, WIFI-võrgust „väljaloopimist“, vihastanud arvuti heliväljundi peale, mis keeldub koostööst, v.a kui arvuti on dokis. Peale selle on mul õnnestunud printida tühje lehti, kuigi ekraanil oli ju tekst olemas, siis on MSN jukerdanud, ID-kaardi tarkvara keeldunud koostööst jne. Ja muidugi, nii nagu iga asja peale ekraanile ilmuv veateade ka soovitab, olen pöördunud ka oma itimehe poole, kuid arusaadavalt ei ole ma ainus, kel täna mingeid probleeme oli ja vastav asjaolu määrab ära ka nende lahendamise kiiruse. Kusjuures tavaliselt on probleemid itimehe saabumise ajaks iseenesest kadunud, justkui arvutid kardaksid teda. Äkki kardavadki?

Aga mis siis, kui ma oleks täna neil hetkedel pidanud midagi tähtsat allkirjastama ja edastama? Ah et ise olen loll, et kirjutusmasinat arvuti asemel ei kasuta? Võib nii olla, kuid ka kirjutusmasinal võis lint tühjaks saada või kopeerpaber lõppeda.

Paraku võivad ülaltoodud näited elu kriitilistel hetkedel hakata olulist rolli mängima, sellest räägibki lühike ülevaade Riigikohtu värskest tsiviilkolleegiumi lahendist.

Tähtajast kinnipidamine

Riigikohtu tsiviilkolleegium pidi olude sunnil lahendama kirjalikult (arvuteid kasutades) määruskaebuse[1], mis puudutas kohtumenetluse tähtaegade järgimist olukorras, kus masinad olid advokaadibüroos „mässama hakanud“.

Nimelt oli ühel vaidluse poolel tarvis esitada apellatsioonkaebus ringkonnakohtule. Esindaja tegigi vajaliku dokumendi valmis ning hakkas seda tähtaja viimasel päeval umbes 23:30 paiku digitaalselt allkirjastama. Paraku tekkis salvestamise ajal ootamatult tehniline tõrge, mille tagajärjel ei olnud dokumendi fail kasutatav. Salvestusprotsess jäi kestma, seda ei olnud võimalik lõpetada ja faili ei saanud ka printida. Arvuti käsklustele ei reageerinud. Ka teise arvuti kaudu ei saanud isik oma süsteemiprofiililt sisse logida. Arvutisüsteemi taastudes salvestas isik kohe faili, allkirjastas selle ja saatis kohtusse. Kaebuse digitaalselt allkirjastamise hetkeks oli apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ületatud 59 sekundi võrra, kaebus saadeti kohtu poole teele neli minutit pärast südaööd ja kohtu automaatselt saadetav kättesaamiskinnitus laekus üheksa minutit pärast kaebuse esitamise tähtaja möödumist.

Nagu nähtub kohtuotsusest, võis arvutifirma kirja kohaselt (mis oli kohtule esitatud) tõrke põhjustada see, et advokaadibüroo arvuti failidest tehakse igal õhtul varukoopiad (back-up) ning südaöö ajal tegelevad tagavarakoopiate tegemisega mõlemad serverid. Ühes serveris kestab see kellast 18-st kuni kella 2-ni öösel, teises serveris kella 19-st kuni 8-ni hommikul. Varundamise ajal muutuvad failid ajutiselt serverist kättesaamatuks. Püüd faili lõppversiooni failiserverisse salvestada samal ajal, kui toimus serveris faili varukoopia tegemine, tähendas, et fail ei olnud ajutiselt kasutatav ühegi süsteemi ühendatud arvuti abil.

Niisiis igati ontlikud põhjendused ja tõesti, kes meist ei oleks võrreldavas olukorras olnud? Aga kuidas seda tõestada? Miks peaks kohus end veenda laskma, et just nii oligi?

Tähtaja möödalaskmine

Kohus selgitas, et elektrooniline dokument loetakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 336 lõike 2 järgi kohtule esitatuks, kui see on salvestatud kohtudokumentide vastuvõtmiseks ette nähtud andmebaasi, st e-kiri peab menetlustähtaja kestel jõudma kohtuni, oluline ei ole saatmise aeg. Dokumendi saatjale edastatakse selle kohta elektrooniline kinnitus, kuid kinnituse saatmise ajal ei ole iseenesest kaebuse kohtuni jõudmise aja määramisel tähendust.

Apellatsioonkaebus jõudis ringkonnakohtu menetlusposti aadressile digitaalallkirjastatuna 7. detsembril 2010, e-kirja saatmisaeg oli kirja järgi 7. detsembril 2010 kell 00:04, st neli minutit pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Kaebuse vastuvõtmise kohta edastati hageja esindajale vastuvõtukinnitus 7. detsembril 2010 kell 00:09. Kaebusele lisatud digitaalallkirjade kinnituslehest nähtub, et kaebuse dokument allkirjastati digitaalselt 7. detsembril 2010 kell 00:01:06. Seega esitati apellatsioon hilinenult.

Tähtaja ennistamise alus

Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje.

Mõjuv põhjus eeldab seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa.

Mõjuva põhjuse olemasolu analüüsides selgitab kohus, et serverites sisalduvast teabest varukoopiate tegemise korraldamine iga päev ajavahemikus kell 18–08 on advokaadibüroo korraldada selliselt, et see ei häiriks ega takistaks büroo tööd. Seega ei ole iseenesest tegemist sündmusega, mille toimumist ja kulgemist ei saa isik ette näha või mõjutada.

Kohus selgitas ka, et arvutisüsteemi ei saa pidada selliseks, milles ette tulevad tõrked ei võiks üldse olla mõjuvaks põhjuseks tähtaja järgimata jätmisel ja seega tähtaja ennistamise aluseks. Arvutisüsteemis esinev tõrge peab tähtaja ennistamiseks olema aga selline, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa, st see peab olema ootamatu ja oodatavat hoolsust järgides ettenähtamatu ning vältimatu või ületamatu. Eelkõige tuleb siin kõne alla ootamatu elektrikatkestus või küberrünnak.

Kolleegium ei välista, et hageja kirjeldatud olukord, st faili salvestamise tõrge, võib põhimõtteliselt olla hinnatav mõjuva põhjusena, kui see on tõepoolest erakordne ja ettenähtamatu. Samas ei ole hageja oma väiteid kolleegiumi arvates piisavalt usutavaks teinud, st põhistanud.

Väljajuhatus

Hoolimata sellest, kuidas asja tegelikult otsustati, võib arvata, et tegelikult selline 4-minutiline eksimine tähtaja suhtes võiks tekitada ühelt poolt advokaadis pimedat viha ja teiselt poolt kohtunikus ehk soovi kaasa tunda, kuid samas ka soovi „lasketiirus täpsuslaskmist demonstreerida“.

Kuidas kohtule arvuti hangumist tõendada? Teha mobiiliga videoklipp, kus advokaat püüab meeleheitlikult tulemusetult klaviatuuri muljuda? Aga kui telefon hangub samuti või on ajast ja arust ega suudagi salvestada videot otse YouTube`i? Küsimused jäävad, nii nagu vastusedki.

Muide, minu netiühendus aegus jälle, nagu Mozilla Firefox mulle teatas, tegin WIFI-ühendusele repair’i ja nüüd töötab jälle.

Tahtsin veel öelda, et 12.-13. mail toimus Tartus kohtunike foorum „Ausalt ja avameelselt kohtuvõimust“. Ma ise seal küll ei käinud, kuid sain mitu lugemissoovitust ürituse ettekannete osas[2] ning ühe neist, mis on ka käesoleva teemaga seotud, avaldame järgnevalt.

Kuigi konkreetses asjas, mis otsustati mõned päevad pärast foorumit, ei andnud kaasus ehk inimlikku mõõdet välja, oleks kaunis lõpetada Harju Maakohtu kohtunik Kai Härmandi ilusa ettekande lõpulausetega: Kes meist ei oleks leidnud oma postkastist valele aadressile toodud arveid. Ja kellel ei oleks kadunud just tähtaja viimasel päeval internetiühendus kogu päevaks. Meie ülesanne on selliseid inimlikke faktoreid teada ja arvestada ning teha oma tööd südamega, iga kord. Suur süda peab meil olema.


Martin Huberg

EML vanemjurist

MaksuMaksja õigustoimetaja


Vt ka Kai Härmandi ettekannet Riigikohtus "Kohtunik kui otsustaja".




[1] Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16.05.2011 lahend asjas nr 3-2-1-40-11. Kättesaadav kohtu kodulehel www.riigikohus.ee.

[2] Ettekanded on avaldatud Riigikohtu kodulehel www.riigikohus.ee/?id=63.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo