Maksumaksja portaal - Tubakaaktsiisi laekumiste ja mõjude analüüs. Mirja Virve - 2011 > mai (nr 5) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2011 > mai (nr 5) > Tubakaaktsiisi laekumiste ja mõjude analüüs. Mirja Virve
Tubakaaktsiisi laekumiste ja mõjude analüüs. Mirja Virve

Alates 01.01.2011 kehtivad Eestis tubakaaktsiisiga maksustatavatele kaupadele uued, 20% kõrgemad maksumäärad (vt allpool olevat tabelit alates 01.01.2011 kehtivate aktsiisimäärade kohta), et järgida Euroopa Liidu riikide rahandusministrite kokkulepet, fiskaalseid eesmärke ning piirata tubakatoodete tarbimist. EL riikide kokkulepe on tõsta 1. jaanuariks 2014 tubakaaktsiisi miinimummäär praeguselt 64 eurolt 90 eurole 1000 sigareti kohta.[1] Eestis laekuks sellise maksutõusu järgselt aktsiisi ühe sigaretipaki kohta minimaalselt 1,79 eurot.

EL üldiseks eesmärgiks on jõuda maksubaaside ja maksumäärade täieliku ühtlustamiseni kõigis liikmesriikides, mis kaotaks küll maksukonkurentsi liikmesriikide vahel, kuid oleks samas liigselt koormav hetkel madalama aktsiisimääraga liikmesriikide tubakatoodete jaehindadele. Sellest tulenevalt on madalama aktsiisimääraga liikmesriikidele, nagu Eesti, Läti, Leedu, Poola, Bulgaaria, Kreeka, Ungari ja Rumeenia, antud üleminekuperiood ning vastav miinimummäära kriteerium peab olema täidetud 2018. aasta alguseks.[2]

EL siseselt maksumäär küll ühtlustatakse, kuid endiselt jääb alles maksukonkurents kolmandate riikidega, mistõttu on võimalik, et illegaalsete sigarettide osakaal Eestis tubakaaktsiisi tõustes tõenäoliselt suureneb veelgi ning tekib kahtlus, kas aktsiisimaksu fiskaalset eesmärki on võimalik oodatud mahus täita. Seega kerkib küsimus, milline on tubakatoodete hinnamuutuste mõju tubakaaktsiisi laekumisele Eestis.

Tubakatoodete aktsiisimaks ja selle rakendamine Euroopa Liidus

Aktsiisimaksu olulisim funktsioon on vajadus piirata sotsiaalselt kahjulike kaupade tarbimist, kuid lisaks on see maks ka hea sissetulekuallikas riikide eelarvetes. Võttes aluseks 2009. aasta juulis ilmunud Eurostati läbi viidud uuringu “Taxation Trends in the European Union“[3], selgub, et Eestis oli aktsiiside osakaal kogu maksutulust 2007. aastal 11,4%, mis on üks kõrgemaid EL-s. Suurim aktsiiside osakaal oli Bulgaarias (17,2%) ning väikseim Prantsusmaal (4,6%).

Tubakatooted on üheks kolmest EL-is enam reguleeritud aktsiisiobjektist. Riigipoolset vajadust reguleerida tubaka tarbimist maksustamise abil põhjendatakse tihtipeale vajadusega mõjutada tarbijate käitumist, vähendades sellega inimestele kahjulikult mõjuvate kaupade tarbimist. Oluliseks on muutunud küsimus, kas kasutada aktsiisimaksu rakendamisel fikseeritud maksumäära, protsentuaalset maksumäära või mõlema aktsiisimäära kombinatsiooni. Üldjuhul on aktsiis väljendatud kaubaühiku kohta, kuid tubakaaktsiisi puhul kasutatakse lisaks ka protsendimäära toote kaubaühiku väärtusest, mistõttu on tegemist kahekomponendilise aktsiisiga.

Põhjaliku analüüsi väärtuselise ehk protsentuaalse ja fikseeritud maksumäära erisuste osas on teinud Michael Keen, kes leidis, et valik protsentuaalse ja fikseeritud maksustamise vahel sõltub sellest, milline on maksustamise poliitika esmane eesmärk.[4] Selguse huvides on järgnevas tabelis toodud erinevate autorite teostatud uurimuste alusel võrdlus selle kohta, milliseid tagajärgi tubakatoodete maksumäära liigid kaasa toovad.

Proportsionaalse ja fikseeritud maksumäära mõju võrdlus[5]

FIKSEERITUD

TUBAKAAKTSIISI MÄÄR

PROPORTSIONAALNE TUBAKAAKTSIISI MÄÄR

Säilitab tubakatoodete kvaliteeti, sest kvaliteetsem tubakatoode ei ole oluliselt kallim vähemkvaliteetsest.

Vähendab kvaliteeti, sest lisandub hinnale ja tootjad püüavad hinda hoida võimalikult madalal ning tarbija hakkab samuti eelistama odavamat, kuid vähemkvaliteetset toodangut.

Vähendab odavamate brändide kättesaadavust ja tootemarkide valikut.

Säilitab enam madala hinnaga ja atraktiivsemate toodete valikuid turul.

Vähendab hinnaerinevusi.

Piirab tootjate võimalusi, tugevam hinnakonkurents. Atraktiivne situatsioonis, kus tootjatel on teatav monopoolne võim ning tootevalik on kitsas.

Sobilik kõrge inflatsiooniga riikidele, kus tubakahinna tõus on väiksem kui üldine hinnatõus. Inflatsiooni tõustes maksutulu langeb, kui just maksumäära ei suurendata käsikäes tarbijahinnaindeksiga.

Säilitab püsiva maksutulu inflatsiooni tingimustes.

Sobilik juhul, kui maksustamise üheks eesmärgiks on muuta välismõju, mis on toote väärtuse asemel pigem seotud kogusega, st ohjeldab tarbimist.

Ei vähenda tarbimist, sest arvestatakse hinna pealt ning tarbija hakkab eelistama odavamat kaupa, kuid kogus ei muutu.

Kergem hallata, võimalik füüsiliselt kontrollida.

Kontroll on keerulisem, nõudes pidevalt muutuva väärtuse hindamist.

Kogutakse tootmis-, importimis- või hulgimüügi staadiumis ning on lihtne ühikutes arvestada.

Tekitab probleeme, kui hulgimüügi tasandil rakendatakse aktsiisi, mille määr on arvestatud jaemüügi hinna põhjal, takistades jaemüüjatel kaubelda kõrgema või madalama hinnaga.

Minimeerib EL liikmesriikide vahelist piiriülest kaubandust.

Eelistatud, kui odavam bränd on kodumaise päritoluga, kaitstes kodumaiseid tootjaid.

Suurendab illegaalset kaubandust.

Piirab illegaalset kaubandust.

Seega kui riigi eesmärk on vähendada eeskätt tubakatoodete tarbimist, peaks eelistama fikseeritud aktsiisimäära. Samas, riigis, kus geograafilisest asukohast tingituna on reaalne oht illegaalse kaubanduse levikuks, suureneb fikseeritud aktsiisimäära rakendamisel illegaalse kaubanduse maht.

Tubakatoodete aktsiisimäär Euroopa Liidus

EL-s on tubakatoodetele kehtestatud aktsiisimaksud maailma kõrgeimad, jäädes vahemikku 51,85% – 79,58% jaehinnast. Vastav näitaja on kõrgeim Poolas ja Slovakkias ning madalaim Rootsis. Seoses sellega, et Rootsi tarbija on piisavalt maksujõuline, on võimalik tubakatoodetele kehtestada suhteliselt kõrged jaehinnad. On iseloomulik, et kõrgemad proportsionaalse aktsiisimäära osakaalud sigarettide jaehinnast on lõunapoolsetes liikmesriikides — Prantsusmaal, Itaalias, Hispaanias ja Kreekas. Fikseeritud määrad on domineerivad Slovakkias, Poolas ja Iirimaal. EL-is keskmiselt on populaarsem siiski proportsionaalne aktsiisimäär. Eestis on proportsionaalse määra osakaal jaehinnast võrdne fikseeritud määraga (alates 01.07.2009 osakaal 31%, alates 01.01.2010 osakaal 33%).

Selguse ja läbipaistvuse huvides oleks minu arvates tunduvalt lihtsam EL siseselt võrrelda ja hallata just fikseeritud aktsiisi. Samas ainult fikseeritud aktsiisi kasutamine vähendab madalama hinnaga toodete osakaalu turul ning kallimad sigaretid asendataks pigem odavamate, naaberriikidest ostetud või illegaalsete sigarettidega. Kuna rahandusministrite eelpool nimetatud kokkuleppe (viide 1) alusel on Eesti riik kohustatud aastaks 2018 tõstma sigaretiaktsiisi vähemalt 40,6%, tuleks sigarettide aktsiisimaksude tõstmisel kaaluda proportsionaalse ja fikseeritud maksumäära osakaalude muutmist aktsiisimääras. Minu arvates on otstarbekam tõsta aktsiisi proportsionaalse aktsiisimäära osas, mis suurendab riigieelarve tulusid ning piirab ühtlasi ka illegaalset kaubandust.

Tulenevalt sigarettide hinna erinevustest turul ei näita aktsiisimaksu osakaal jaehinnast tegeliku aktsiisi suurust, mistõttu on ülevaatlikum võrrelda keskmist tubakaaktsiisi tulu ühe sigaretipaki kohta. Nimetatud näitaja on kõige madalam just hiljem EL-iga liitunud riikides. Iseäranis madal on tubakaaktsiis hetkel Lätis, mis mõjutab vähesel määral ka Eesti tubakaaktsiisi laekumist, samas mitte nii palju kui Venemaal kohaldatav madal aktsiisimäär ja sellega seoses madal sigarettide jaehind. Hinnaerinevused Eesti ja Venemaa turul müüdavate sigarettide keskmiste hindade vahel on ligikaudu viiekordsed.

Kuigi Eestis müüdava sigaretipaki pealt laekuv aktsiis on EL-is üks madalamaid, on see viimase 13 aasta jooksul oluliselt tõusnud. 1997. aastal kehtinud sigareti aktsiisimäära alusel ühelt sigaretipakilt keskmiselt laekuva aktsiisitulu ja 2010. aastal ühelt sigaretipakilt saadava keskmise aktsiisitulu vahe on rohkem kui 18 krooni. Ei saa aga arvestamata jätta, et ka muud tarbijahinnad ning elanikkonna sissetulekud on nimetatud perioodil oluliselt kasvanud, mistõttu pole selline maksutõusu kasv tarbijale koormav olnud.

Tekib põhjendatud küsimus, kas sigarettide hind on tõusnud kiiremini kui üldine hinnatase. Analüüsides tubakatoodete hinnaindeksi suhet tarbijahinnaindeksisse, kus baasaastaks on 2005. aasta, selgub, et 2008. aasta tubakatoodete hinnatõusud on märkimisväärselt ületanud üldist inflatsioonitaset ning tõstnud oluliselt sigarettide suhtelist hinda. Varasemad tubakatoodete hinnatõusud ei ole tarbijale seoses inflatsioonitaseme üldise tõusuga nii tuntavad olnud.

Tubakaaktsiisi laekumine Euroopa Liidus

Tubakaaktsiisi laekumine sõltub eeskätt tubakaaktsiisi määrast ja selle struktuurist ning tubakatoodete tarbimisest, mis omakorda on mõjutatud väga paljudest erinevatest teguritest.

Analüüsides aktsiisilaekumisi 1000 elaniku kohta, on kõige suuremad sigaretiaktsiisi laekumised EL liikmesriikidest Luksemburgis, Iirimaal, Küprosel, Kreekas ja Inglismaal. Madalam maksukoormus ühes liikmesriigis annab konkurentsieelise suure maksukoormusega riigi ees. Näiteks Luksemburgis on aktsiisilaekumine EL kõige suurem, samas tubakaaktsiis sigaretipakilt on väiksem kui 13 teises liikmesriigis, mis on tingitud naaberriikide oluliselt kõrgemast maksumäärast. Juhul kui EL liikmesriikides oleksid aktsiisimäärad ja maksustruktuurid täielikult ühtlustatud, kaoks ära risk, kus ühes liikmesriigis juba aktsiisiga maksustatud kaup müüakse maha teises liikmesriigis. Samas sellest ei piisa, sest lisaks liikmesriikides kehtivatele maksuerinevustele tuleb arvestada kolmandate riikide maksupoliitikaga, mis eelkõige mõjutavad EL piiriäärseid riike.

Merriman, Yurekli ja Chaloupka leidsid 2000. aastal oma uuringu tulemusena, et Euroopa keskmine illegaalse tubaka sissevedu on umbes 3% siseriiklikust tarbimisest.

Tubakatoodete tarbimist mõjutavad tegurid

Tubakatoodete tarbimise mõjutamisel on oluline roll nii tarbijal, tootjal kui valitsusel. Kõige efektiivsem vahend mõjutamaks tubakatoodete tarbimist ja selle kasutamise lõpetamist on tubakatoodete hinna tõstmine olulise maksutõusu kaudu.[8] Hinnatõusu mõju tubakatoodete tarbimisele oleneb eeskätt tubakatoodete hinnaelastsusest turul. Lisaks tubakatoodete jaehinnale mõjutab tubakatoodete tarbimist elanikkonna sissetulek, rahvastiku sotsiaal- ja demograafilised näitajad, tarbijate käitumine ja riigipoolsed piirangud. Pakkumisepoolsetest teguritest avaldab tarbimisele mõju eeskätt illegaalsete tubakatoodete jaehind ja kättesaadavus ning naaberriikides kehtiv tubakatoodete hind.

Tubakatoodete regulatsioonil on oluline roll just tubakatoodete kättesaadavuse ja tarbimise piiramisel. Üheks võimaluseks on suitsetamise keelamine avalikes kohtades, mis vähendab oluliselt ka passiivset suitsetamist. Eestis keelati suitsetamine avalikes kohtades 2005. aastal. See on muutnud suitsetamise küll ebamugavamaks, kuid Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) tarbijauuringute järgi ei ole vähendanud suitsetajate arvu ning samuti ei ole vähenenud vahetult pärast 2005. aastat ka sigarettide tarbimine.

Elanikkonnaga seotud teguritest mõjutavad tubakatoodete tarbimist eeskätt sugu, vanus ja haridustase. Tarbijauuringute küsitluste tulemusena selgus, et mehi on suitsetajate hulgas kaks korda rohkem kui naisi ning naiste suitsetamise levimus on küll käesoleval sajandil suuresti tõusnud, kuid kui vaadata lühiajalist hinnamuutuste mõju, siis võrreldes meestega on hinnamuutuste tagajärjel vähenenud tubakatoodete tarbimine just naiste hulgas. Kõige rohkem on Eestis suitsetajaid 35-44 aastaste inimeste hulgas ning kõige vähem 55-64 aastaste seas. Hinnatõusu tagajärjel väheneb igapäevasuitsetajate arv eeskätt vanusegrupis 16-24 eluaastat.

Analüüsides suitsetamist ja hariduse taset, selgub, et nimetatud näitajad on omavahel pöördvõrdelises seoses. Mida kõrgem on hariduse tase, seda vähem suitsetatakse. Näiteks kõrgharidusega elanike seas on igapäevasuitsetajaid kaks korda vähem kui põhiharidusega inimeste hulgas.[9]

Nagu juba eelpool mainitud, on oluliseks sigarettide nõudlust mõjutavaks teguriks sissetulek. Varasemad nõudluse uuringud leidsid, et sigaretid on justkui tavaline kaup, mille puhul tarbimine sissetuleku tõustes suureneb. Hilisemad uurimused on näidanud, et arenenud riikides on sigarettide puhul tegemist inferioorse kaubaga, mille tarbimine suure tõenäosusega sissetuleku suurenedes langeb[10], ning samuti on leidnud tõendamist, et suitsetajad teenivad vähem kui võrdväärsed mittesuitsetajad.

Statistikaameti ja MTA andmete põhjal minu teostatud ühe elaniku keskmise sissetuleku ja aktsiisilaopidajate poolt tarbimisse lubatud sigarettide, täpsemalt legaalselt turul olevate sigarettide vahelise korrelatsioonanalüüsi tulemusena selgus, et nähtuste vahel esineb väga nõrk pöördvõrdeline seos. Korrelatsioonikordaja väärtus on -0,13, mis näitab, et mida suurem on ostujõud, seda vähem tarbitakse Eestis tubakatooteid. Et hinnata sissetuleku muutuste mõju tarbimisele, leidsin sigarettide nõudluse sissetulekuelastsuse, mille tulemusena selgus, et kui kõik muud tingimused samaks jätta, on keskmine sissetulekuelastsus Eestis -0,32. See tulemus kinnitab taas, et sissetulekute suurenedes sigarettide tarbimine väheneb.

Lisaks nõudlust mõjutavatele meetmetele on oluline roll riigipoolsetel meetmetel, mis mõjutavad tarbimise pakkumispoolseid tegureid. Need meetmed täidavad eeskätt aktsiisipoliitika fiskaalset eesmärki, piirates illegaalset turgu ning maksukonkurentsi. Organiseeritud kuritegevus saab kasu aktsiisimääradest, mis on kõrgemad kui riik valmis ja võimeline haldama ning tarbija valmis maksma. Vähendamaks salakaubaveo riski, on mõjutavateks teguriteks eeskätt kohaliku tarbija ostujõud naaberturgudel ja maksuhalduri tõhus töö.[11]

Selleks et vähendada tubakaaktsiisi tõusuga kaasnevat legaalse kaubanduse langust ning illegaalse kaubanduse suurenemist, oleks vajalik muuta liikmesriikides sigarettide salakaubaveoga seotud karistused karmimaks, tugevdada EL piirikontrolli kolmandate riikidega ning mõjutada tarbijaid ostma legaalseid tubakatooteid. Nimetatud tegevused on tihedalt seotud aktsiisimäära muutusega ja peaksid toimuma vahetult koos aktsiisimäära tõusuga, et muuta maksudest kõrvalehoidumine võimalikult väheatraktiivseks.

Sigarettide tarbimine Eestis

Eestis teostatud tarbijauuringutest selgub, et peamiselt tarbivad Eestis elavad inimesed tubakatoodetest sigarette. Sigaretiturg erineb tavalisest turust seetõttu, et pakkujateks on lisaks legaalsetele ettevõtetele ka illegaalsed müüjad, kes mõjutavad oluliselt tarbija käitumist ning sellega seoses majanduspoliitika efektiivsust. Naaberriikidest tubakatoodete soetamise teeb atraktiivseks just sigaretipaki hinnavahe, mis Venemaaga võrreldes on mitmekordne ning Lätiga võrreldes 2 korda suurem. Samas, riigieelarve tuludes kajastub aktsiis ainult legaalselt tarbimiseks lubatud tubakatoodete pealt, mille on soetanud kas turistid või Eesti elanikkond. Kui alkoholi puhul võib täheldada, et turistide soetatud kogused mõjutavad väga oluliselt aktsiisilaekumist, siis tubakatoodete puhul on see protsent väiksem, jäädes alla 18% legaalsest sigarettide jaemüügist.

Suitsetajate osakaal Eestis on erinevate uuringute alusel perioodi 1996-2009 jooksul jäänud vahemikku 25-33% täiskasvanud elanikkonnast. Analüüsides sigarettide tarbimise mahtu, ei ole see viimase 10 aasta jooksul oluliselt muutunud, hoolimata sellest, et elanikkonna sissetulekud on suurenenud perioodil 1997-2007 enam kui sigarettide keskmine hind ning samuti on tõenäoliselt kasvanud ka inimeste teadlikkus tubakatoodete kahjulikkusest. Põhjuseks on minu arvates asjaolu, et seos elanikkonna sissetulekute ja tarbimise vahel on suhteliselt nõrk.

Sigarettide nõudluse hinnaelastsus

Muutes aktsiisimaksmääraga tubakatoodete hinda, võib legaalne tarbimine kas tõusta või langeda, sõltudes tubakatoodete hinnaelastsusest ja lisaks ka sellest, kui suur on maksu osakaal hinnast. Mida madalam on hinnaelastsus, seda suurem on prognoositav maksutulu.

Chaloupka ja Warner[13] analüüsisid metaandmete põhjal tubakatoodete hinnaelastsusi ja tõid oma artiklis välja, et erinevate teadlaste leitud elastsused jäid vahemikku -0,14 kuni -1,23. Samasugusele tulemusele jõudis metaandmete põhjal teostatud analüüsis ka Gallet[14], kes tõi välja, et sigarettide hinnaelastsus on keskmiselt -0,48. 2004. aastal Eesti kohta teostatud uuringus leiti, et sigarettide hinnaelastsus on -0,34, mille põhjal võib järeldada, et 10% hinnatõus toob kaasa sigarettide tarbimise languse3,4%.[15] 1996.-2006. aasta andmete järgi teostatud uuringus jõudis ka Läänemets[16] sarnasele tulemusele, et sigarettide hinnaelastsuseks on -0,3. Mõlemad uuringud teostati igakuistele leibkonnauuringute andmetele tuginedes.

Samas võib väita, et sigarettide hinna tõustes legaalse müügikoguse muutus ei ole niivõrd seotud sigarettide tarbimise muutumisega, vaid legaalsete sigarettide asendamisega illegaalsete sigarettidega. Minu teostatud analüüsis kasutati igakuiseid näitajaid aktsiisilaopidajate poolt legaalselt tarbimisse lubatud sigarettide mahu kohta. Hinnatud parameetrite kohaselt on legaalsete sigarettide nõudluse hinnaelastsuse koefitsiendi väärtus -1,44, millest tulenevalt võib järeldada, et 1%-line sigarettide hinna kasv põhjustab tarbimisse lubatud koguse vähenemise 1,44%.

Sarnasele tulemusele jõudis Taal[17] leibkonnauuringute põhjal, leides, et kodumaise legaalse tarbimise hinnaelastsus on -1,5. Samas on saadud tulemus oluliselt suurem kui käesolevas töös eelnevalt märgitud L. Läänemetsa ja A. Taal`i poolt leibkonnauuringute alusel varasemate perioodide kohta leitud Eestis tarbitud sigarettide nõudluse hinnaelastsuse hinnangud. Põhjuseks on asjaolu, et legaalne tarbimisse lubamine on hinnamuutustest enam mõjutatud kui kogu tarbimine, sest olulist mõju avaldab illegaalne sigarettide turg ning Eestis turistide soetatud sigarettide maht.

Kokkuvõte

Tuginedes asjaolule, et EL eesmärgiks on sigarettide tarbimise vähendamine, tuleks suurendada sigarettide fikseeritud aktsiisimäära, kuid arvestades hinna mõju tarbimisele, ei pruugi see oodatud tulemust anda. Analüüsides tarbimise mahtu Eestis, jõudsin uurimuses järeldusele, et nii rahalised kui mitterahalised meetmed ei ole sigarettide tarbimise vähendamise seisukohalt oodatavat tulemust taganud.

Nii tarbijate arv kui elanikkonna tarbitud sigarettide maht on püsinud kogu perioodi jooksul praktiliselt samal tasemel. Suuremad kõikumised on illegaalsete sigarettide mahtude osas, mis on ka põhjendatud, sest legaalsete sigarettide nõudlus ja seega ka illegaalsete sigarettide nõudlus on tunduvalt rohkem mõjutatud hinnamuutustest kui kogu elanikkonna tarbimine.

Seega, arvestades eeltoodut ning Eesti geograafilist asendit, on autori hinnangul otstarbekam suurendada proportsionaalset aktsiisimäära, mis vähendab illegaalset kaubandust. Tubakatoodete aktsiisimäära muutusega peaks kaasnema sigarettide salakaubaveoga seotud karistuste karmistamine ning EL piirikontrolli tugevdamine kolmandate riikidega. Lisaks on üheks võimalikuks riigipoolseks meetmeks mõjutada tarbijaid ostma legaalseid tubakatooteid. Nimetatud tegevused on tihedalt seotud aktsiisimäära muutusega ja peaksid toimuma vahetult koos aktsiisimäära tõusuga, et muuta maksudest kõrvalehoidumine võimalikult väheatraktiivseks.

Tubakatoote aktsiisimäär

Sigarettide aktsiisimäär koosneb fikseeritud määrast 1000 sigareti kohta ja sigarettide maksimaalse jaehinna alusel arvutatud proportsionaalsest määrast. Fikseeritud määr on 38.35 eurot ja proportsionaalne määr 33% sigarettide maksimaalsest jaehinnast. Alates 2012. aasta 1. jaanuarist on fikseeritud määr 42.18 eurot ja proportsionaalne määr 33% sigarettide maksimaalsest jaehinnast.

Sigarettidelt makstakse aktsiisi eelnimetatud määra alusel, kuid mitte vähem kui 73 eurot 1000 sigareti kohta ning alates 2012. aasta 1. jaanuarist mitte vähem kui 80 eurot 1000 sigareti kohta.

Sigari ja sigarillo aktsiisimäär on 191.73 eurot 1000 sigari või sigarillo kohta.

Suitsetamistubaka ja närimistubaka aktsiisimäär on 55.79 eurot ühe kilogrammi vastava tubakatoote kohta.

Mirja Virve

Maksundusalaste uurimistööde konkursi III koht

bakalaureuse- ja lõputööde kategoorias



[1] Kokkulepe sigarettide ja muude tubakatoodete aktsiisi reformimise kohta. Euroopa Liidu Nõukogu, Brüssel, 10.11.2009, pressiteave (presse 324). Kättesaadav nõukogu veebilehel www.consilium.europa.eu.

[2] Samas.

[3] Taxation Trends in the European Union 2009. Kättesaadav Euroopa Komisjoni veebilehel http://ec.europa.eu/taxtrends.

[4] M. Keen. The Balance between Specific and Ad Valorem Taxation. Fiscal Studies vol.19, no.1, 1998 pp. 1–37. Arvutivõrgus kättesaadav www.ifs.org.uk/fs/articles/fsmick1.pdf.

[5] Autori koostatud. Aluseks võetud M. Keen. The Balance between Specific and Ad Valorem Taxation (viide 4, lk 24-31); S. Smith. Restraining the golden weed: taxation and regulation of tobacco, Taxation and Regulation of Smoking, Drinking and Gambling in the European Union, 2009, pp 17-42. Kättesaadav CPB Netherlands Bureau of Ecenomic Plicy Analysis veebilehel www.cpb.nl.

[6] S. Cnossen. Theory and practice of excise taxation: smoking, drinking, gambling, polluting and driving, 2005, p 45 vahendusel.

[7] Health Warning Survey. Report TNS Latvia, 2009, lk 11. Allikaga tutvutud MTA intraneti vahendusel.

[8] P. Jha. F. J. Chaloupka. J. Moore. V. Gajalakshmi. P. C. Gupta. R. Peck. S. Asma. W. Zatonski. Disease control priorities in developing countries. Tobacco addiction: The World Bank, 2006, pp 869–885. Arvutivõrgus kättesaadav http://files.dcp2.org/pdf/DCP/DCP46.pdf.

[9] Illegaalsete tubakatoodete tarbimine ja kaubandus Eestis. Eesti Konjunktuuriinstituudi uurimused 1999-2009.

[10] F. J. Chaloupka. K. E. Warner. The Economics of Smoking. Handbook of Health Economics. Vol. 1, 1999, pp. 1539-1627. Mõeldakse seda, et enamasti sissetuleku suurenedes asendatakse vastav kaup hoopis muu (kallima) kaubaga. Nt sissetuleku suurenedes ei hakata rohkem kartulit sööma, vaid asendatakse see osaliselt pigem muu kaubaga. - Õigustoimetaja märkus.

[11] E. M. Sunley. A. Yurekli. F. J. Chaloupka. The design, administration, and potential revenue of tobacco excises. Oxford University Press, 2000, pp. 409-426. Kättesaadav Maailmapanga veebilehel www1.worldbank.org/tobacco/tcdc/407TO426.PDF.

[12] Autori koostatud. Aluseks võetud 1997-2008 andmed Statistikaameti www.stat.ee, Tervisestatistika ja Terviseuuringute andmebaasist http://pxweb.tai.ee/esf/pxweb2008/dialog/statfile2.asp ning Illegaalsete tubakatoodete tarbimine ja kaubandus Eestis, Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringud 1999-2009.

[13] Viide 10, lk 12.

[14] C. A. Gallet. Cigarette demand: a meta-analysis of elasticities. – Health Economics. Vol. 12, 2003, pp. 821-835.

[15] A. Taal. R. Kiivet. T. Hu. Economics of Tobacco in Estonia. Health Nutrition and Populaton Discussion Paper, Economics of Tobacco Control Paper No.19. World Bank, 2004, p. 29.

[16] L. Läänemets. Suitsetamise sotsiaalsed kulud ja regulatsioon Eestis. Magistritöö kokkuvõte. TTÜ Majandusteaduskonna üliõpilaste ja vilistlaste teadustööde konverentsile esitatud tööde kokkuvõtete kogumik, 2008, lk 37. Kättesaadav http://vanamajandus.ttu.ee/public/Konverentsi_kogumik_2008.pdf.

[17] Viide 15, lk 53.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo