Maksumaksja portaal - Inglise keel algajatele. Lasse Lehis, Rahandusministeerium - 2011 > mai (nr 5) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2011 > mai (nr 5) > Inglise keel algajatele. Lasse Lehis, Rahandusministeerium
Inglise keel algajatele. Lasse Lehis, Rahandusministeerium

Sellest, milliseid veidrusi võib kohata eestikeelsetes tõlgetes, mis on valminud „hulgakaupa ja suurtel kiirustel“, oleme MaksuMaksjas varemgi kirjutanud.[1] Kui mõnikord võib sõnavalik olla puhtalt stiili ja maitse küsimus, tehakse tõlkimisel häirivalt palju siiski ka sisulisi vigu, näiteks valitakse sõnaraamatust vale tähendusega vaste. Sageli on vale valiku taga lihtsalt ajapuudus, sest tõlkijal ei ole aega konteksti välja selgitada või ennast valdkonnaga kurssi viia. Kui ikka tuleb tõlkida kohe ja kiiresti direktiiv mesilaste haigustest ja samal ajal teine direktiiv investeerimisfondide raamatupidamisest, siis ei pane tähelegi, kuidas eesti keel võib rikastuda meeoptsiooni või deebetviirusega.

Google Translator’iga tõlgitud Nigeeria petukirju on lihtsalt naljakas lugeda, aga kui vale sõna satub maksuseaduse teksti, siis ei pruugi asi enam üldse naerma ajada, vaid võib sõna otseses mõttes kalliks maksma minna. Selleks, et hoida maksumaksjat reha otsa astumast, otsustasingi avada MaksuMaksja veergudel väikese keelekooli.

Harjutust alga

Õppetöö metoodika on lihtne. Otsime direktiivi tõlkest või maksuseadusest üles „kahtlase“ sõna, uurime välja, kust see on tõlgitud ja püüame leida õige vaste. Kõige raskem osa selles protsessis on kahtlase sõna leidmine, sest mida rohkem valed tõlked levivad, seda vähem osatakse nende tõlgete õigsuses kahelda. Mis kord juba on laulu sisse pandud, ei see enam sealt välja saa.

Täna harjutame sõna „läbirääkimisteenus“. Sõna on pärit käibemaksuseaduse § 16 lõike 21 punktist 10. Tegemist on maksuvabade finantsteenuste loeteluga, kus esimeses üheksas punktis on loetletud rida tehinguid, nagu hoiustamine, laenud, liisingud, arveldused, maksevahendite haldamine, tagatistehingud, väärtpaberi- ja valuutatehingud jne, ja lõpuks tuleb selline teenus nagu „käesoleva lõike punktides 1–9 nimetatud teenustega seotud läbirääkimisteenus“.

Viimasel ajal on minu poole pöördunud mitu inimest ja küsinud, kas ma oskan selgitada, mis imeloom see läbirääkimisteenus on. Sest õigest vastusest sellele küsimusele sõltub, kas teenust maksustatakse käibemaksuga. Kuna „läbiräägitav teenus“ ise on maksuvaba, siis „läbirääkija“ arvele käibemaksu lisamine tähendab kliendi jaoks lisakulu.

Igas korralikus näidisõppetunnis osaleb alati ka musterõpilane, kes publiku ees ülesannet lahendama hakkab. Kuidas meiegi kool ilma läbi saab. Klassi ette vastama kutsusime Rahandusministeeriumi kolmanda korruse meeskonna ning õppetöö viidi läbi kirjavahetuse vormis.



EML selgitustaotlus Rahandusministeeriumile

31.12.2010 nr 91

Soovime saada selgitust käibemaksuseaduse § 16 lõike 21 punktis 10 nimetatud teenuse „käesoleva lõike punktides 1–9 nimetatud teenustega seotud läbirääkimisteenus“ kohta. Soovime teada, mida kujutab endast „läbirääkimisteenus“. Millised on selle teenuse põhilised tunnused? Mida peab sellise teenuse osutaja kindlasti tegema või mida ei tohi sellise teenuse osutaja kindlasti teha, et ta saaks osutada seda teenust maksuvabalt? Milliste õigusaktide nõudeid tuleb „läbirääkimisteenuse“ osutamisel järgida?


Rahandusministeeriumi vastus

24.01.2011 nr 5-1/18480

Käibemaksuseaduse § 16 lõike 21 punktis 10 nimetatud finantsteenusega seotud läbirääkimisteenus on eraldiseisev teenus, mida osutab läbiräägitava lepingu osapooltest erinev kolmas isik, kelle eesmärk on teha kõik vajalik selleks, et pooled sõlmiksid seaduse § 16 lõike 21 punktides 1-9 nimetatud finantstehinguid käsitleva lepingu, pikendaksid ja muudaksid seda lepingut või lõpetaksid sellise lepingu.


EML selgitustaotlus Rahandusministeeriumile

28.02.2011 nr 3

Täname Teid vastuse eest meie selgitustaotlusele käibemaksuseaduse § 16 lõike 21 punktis 10 nimetatud läbirääkimisteenuse mõiste kohta. Täiendavalt sooviksime saada selgitust, kas ja mille poolest erineb „läbirääkimisteenus“ käibemaksuseaduse § 2 lõikes 11 defineeritud vahendamisteenusest.


Rahandusministeeriumi vastus

23.03.2011 nr 5-1/18480

Vahendamisteenuseks käibemaksuseaduse (KMS) § 2 lg 11 tähenduses on maksukohustuslase tegutsemine teise isiku nimel ja arvel, kui on täidetud KMS § 2 lõikes 11 sätestatud tingimused.

KMS § 16 lõike 21 punktis 10 nimetatud maksuvaba läbirääkimisteenuse puhul on määravaks seos KMS § 16 lõike 21 punktides 1-9 nimetatud finantsteenustega. Euroopa Kohus on 21. juuni 2007. aasta otsuses kohtuasjas C-453/05 (Volker Ludwig vs Finanzamt Luckenwalde) leidnud, et lisaks peab selline finantsteenustega seotud läbirääkimisteenus olema eraldiseisev teenus, mille osutaja ei ole finantsteenuse lepingu osapool ega oma lepingu sisu suhtes omapoolset huvi. Teenuse osutaja eesmärk on teha kõik vajalik selleks, et pooled sõlmiksid vastava lepingu. Oluline on teenuse osutamise laad.


ˇürii loeb punktid kokku

Nüüd on aeg siis välja öelda õige vastus. Loomulikult käib jutt kõige tavalisemast vahendamisest. KMS vastav tekst pärineb käibemaksudirektiivi (2006/112/EÜ) eestikeelsest tekstist. Direktiivi artikli 135 lõike 1 punktis b on näiteks selline teenus nagu „krediidi andmine ja läbirääkimine ning krediidi haldamine krediidiandja poolt“. Sõna „läbirääkimine“ kordub ka mitmes järgmises punktis.

Nagu me kõik teame, räägib kogu maailm inglise keelt ja loomulikult inglise keelest ja ainult inglise keelest tõlgitakse ka kõik direktiivid. Ingliskeelses tekstis on selle koha peal sõna negotiation, mis tõesti võib tähendada nii läbirääkimist kui vahendamist. Nii nagu prantsuse keeles négociation või itaalia keeles negoziazione. Isegi Google Translator suutis the granting and the negotiaton vasteks anda „andmine ja vahendamine“.

Kuid Euroopas räägitakse siiski veel ka muid keeli. Saksakeelses direktiivis on vastavas sättes sõna Vermittlung, mis tähendab ainult vahendamist („läbirääkimine“ on saksa keeles Verhandlung). Vaevalt et hollandi keeles bemiddeling, taani keeles formidling või rootsi keeles förmedling võiks tähendada midagi muud kui saksakeelne Vermittlung. Vanemad inimesed, kes pole veel ära unustanud „rahvastevahelise suhtlemise keelt“, tunnevad kindlasti midagi tuttavat poolakeelses sõnas pośrednictwo. Ja üks keel on meil veel varuks — soomekeelses direktiivis on selle koha peal sõna välitys.

Kindlasti võib nendel sõnadel olla igas keeles veel mitmeid variatsioone, tähendades lepitusmenetlust, vahekohut, kauplemist, väärtpaberi lunastamist, telefonikeskjaama ja mida kõike veel, kuid üks ühine tähendus nendel sõnadel on „vahendamine“. Täpselt see sõna peaks olema nii käibemaksuseaduses kui ka eestikeelses direktiivis. Võib-olla kunagi on ka. Ja võib-olla kunagi asendatakse ka käibemaksuseaduse § 2 lõikes 11 defineeritud vahendusteenus viidetega agendi- ja maaklerilepingule vastavalt võlaõigusseaduse §-dele 658 ja 670. Igatahes minu arvates on nendes paragrahvides asi ära seletatud väga lihtsalt ja arusaadavalt: maakler või agent kohustub vahendama käsundiandjale lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele ning saab selle eest tasu. Mõnikord võib selle teenuse sisse kuuluda ka läbirääkimiste pidamine, miks mitte. Aga saab ka ilma. Finantsteenuse vahendamine võib seisneda ka lihtsalt selles, et otsitakse välja laenu saamiseks sobiv pank ja edastatakse kliendile panga aadress. Või ma annan maaklerile korralduse osta mulle väärtpabereid ja tema ilma kisa ja kärata lihtsalt ostabki teiselt samasuguselt maaklerilt, kelle klient on andnud korralduse müüa. See ongi siis see moodne ja seksikas „läbirääkimisteenus“.

Ongi selleks korraks kõik. Nüüd ma päästan toimiku ja sulgen arvuti alla.



Lasse Lehis

EML juhatuse liige



[1] Vt Lasse Lehis. Kaunid kunstid ja taimede tervise kaitse ehk Kuidas õigusakte rööbiti rakendada. – MaksuMaksja, 2005, 5, lk 40-42; Lasse Lehis. Limiteeritud obligatsioonidega partnerlus ehk Kuidas mängida tõlketelefonimängu? – MaksuMaksja, 2005, 6/7, lk 80-81; Lasse Lehis. Müügimaks — tõlkes kaduma läinud. – MaksuMaksja, 2009, 12, lk 28-31.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo