Maksumaksja portaal - Pole sellel määrusel viga midagi? EML - 2011 > mai (nr 5) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2011 > mai (nr 5) > Pole sellel määrusel viga midagi? EML
Pole sellel määrusel viga midagi? EML

Kui 2009. aastal hakkas koos uue töölepingu seadusega kehtima ka uus lähetuskulude hüvitamise määrus, siis oli põhjust Rahandusministeeriumi kiita selle eest, et nii mõnigi nõukogudeaegne relikt või ametnike elukaugusest tingitud jaburdus oli uuest määrusest välja jäetud. Näiteks ei pea me enam tutvuma sihtkoha geograafiga, et eristada „linnasiseseid“ sõite muudest või juurelda, miks mobiiltelefoniga rääkimist lähetuse ajal võib maksuvabalt hüvitada ainult 35% ulatuses päevarahast. Siiski sisaldab ka praegune määrus mitmeid meie arvates veidi mõttetuid piiranguid või vähemalt on nende piirangute sõnastus veidi ebakvaliteetne.

Kuna Rahandusministeerium ei reageerinud meie ettepanekutele vastavaid sätteid täpsustada või need üldse välja jätta[1], pöördusime MTA poole selgitustaotlusega, et uurida, kui lihtne nendest vahvatest punktidest arusaamine nende jaoks on. Hakatuseks (detsembris 2009) teatati, et kuna meie küsimustest ei selgu, et jutt käiks EML enda töötajate lähetustega seotud probleemidest, nad lihtsalt ei vasta meie küsimustele, kuid meid tänati viisakalt ja lubati meie küsimusi arvesse võtta ning avaldada vastused nendele küsimustele MTA kodulehel.

Nii ka tehti. Juba märtsist 2010 ilutsevadki MTA kodulehel rubriigis „erisoodustused“ 41 küsimust ja vastust lähetuste maksustamise teemal, millest küsimused 33-41 ongi need meie „müksud“. Lugege ise ja otsustage, kas nüüd on asi selge või äkki oleks ikka vaja määrust muuta.


Erisoodustus — lähetused alates 1. juulist 2009 (täiendatud märtsis 2010)

www.emta.ee/erisoodustus

33. Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määrus nr 110 Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord (edaspidi määrus) § 4 lõige 1 sätestab, et teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest makstakse töötajale välislähetuse päevaraha, kui välisriigis asuv lähetuskoht asub vähemalt 50 km kaugusel asula piirist, kus paikneb töökoht.

Millisest vahemaast kahe asustatud punkti vahel tuleb lähtuda? Kas tuleb lähtuda lühimast vahemaast kahe asustatud punkti vahel või tuleb arvestada tegelikult läbitud teekonda?

Määruse §-s 4 lõikes 1 sätestatud lähetuskoha minimaalne kaugus asula piirist, kus asub töökoht, on kehtestatud eelkõige põhjusel, et määratleda teatud minimaalne vahemaa töökoha ja lähetuse sihtkoha vahel, mille olemasolul on töötajal õigus nõuda ning tööandjal kohustus maksta päevaraha. Vastasel juhul annaks töökohast kas või mõne kilomeetri kaugusele sõit õiguse päevaraha taotlemiseks. Tulenevalt nimetatud sätte eesmärgist lähtub maksuhaldur viidatud sätte rakendamisel vahemaast tavapärase, mõistliku ja enimkasutatava tee kaudu.

34. Määruse § 4 lõige 2 sätestab, et välislähetusse väljasõidu päeva eest makstakse päevaraha, kui välisriiki suunduv sõiduk väljub hiljemalt kell 21.00. Välisriigist saabumise päeva eest makstakse päevaraha, kui sõiduk saabub pärast kella 3.00.

Milliste tõenditega tõendatakse sõiduki väljumise või saabumise aeg, kui tegemist on töötaja isikliku või renditud sõiduautoga või kui ühissõiduki tegeliku väljumise või saabumise aeg erineb sõiduplaanis märgitust?

Kui tööandja maksab töötajale maksuvabalt päevaraha välislähetuse väljasõidu päeva eest olukorras, kus välisriiki suunduv sõiduk väljub hiljemalt kell 21.00 või välislähetusest saabumise päeva eest kui sõiduk saabub pärast kella 3.00, saavad maksukontrollis sellisteks tõenditeks olla erinevad maksumenetluses aktsepteeritavad tõendid.

35. Kuidas määratakse laeva või lennuki väljumise ja saabumise aeg? Kas lennuki puhul tuleks lähtuda ajast, mil reisijad lubatakse lennukisse siseneda (väljuda); ajast, mil lennuk hakkab liikuma väravast või parkimiskohalt (saabub sinna); või lennuki õhkutõusmise (maandumise) hetkest?

Määruse § 4 lõikes 2 seatakse päevaraha maksmine sõltuvusse sõiduki väljumise või saabumise ajast. Seega tuleb lähtuda sõiduki tegelikust väljumise või saabumise ajast. Üldjuhul on laeva või lennuki saabumise või väljumise aeg kattuv sõidupiletil (mis on käsitletav ühe võimaliku tõendina) märgituga. Kui sõidupiletil märgitud väljumise või saabumise aeg erineb tegelikust väljumise või saabumise ajast, on maksumaksjal võimalik maksukontrollis nimetatut tõendada erinevate maksumenetluses aktsepteeritavate tõenditega.

36. Kas viidatud kellaaja piirangud (välislähetusse väljasõidu päeva eest makstakse päevaraha, kui välisriiki suunduv sõiduk väljub hiljemalt kell 21.00 ja välislähetusest saabumise päeva eest makstakse päevaraha, kui sõiduk saabub pärast kella 3.00) kehtivad ka siis, kui lähetusse saadetud töötaja ületab riigipiiri mitte sõidukis olles, vaid jalgsi — näiteks sõidab bussiga Tartust Valka, ületab piiri ja sõidab Valkast bussiga Riiga?

Määruse teleoloogilisel ning süstemaatilisel tõlgendamisel ei tohiks minimaalsed kõrvalekalded (nt piiri ületamine jalgsi või enne piiri sõiduki vahetamine nt kell 21.05) tuua kaasa päevaraha maksmise võimatuse. Maksuhaldur hindab eraldi igat olukorda, lähtudes sätte eesmärgist ning mõttest.

37. Kas juhul, kui töötaja viibib ühepäevases välislähetuses ning viibib välismaal kokku vähem kui 3 tundi, aga pärast kella 3.00 ja enne kella 21.00, on maksuvaba päevaraha maksmine lubatud?

Lähetuse päevaraha on ette nähtud eelkõige lähetuse ja lähetuses tööülesannete täitmise eest. Tööõiguslike põhimõtete kaitseks on määruses kehtestatud kokkuleppelised kellaajad, millest lähtuvalt makstakse töötajale välislähetuse päevaraha ka siis, kui ta faktiliselt ei täida lähetuses tööülesannet, vaid tõenäolisemalt üksnes sõidab lähetuskohta või sealt tagasi. Määruse § 4 lõike 2 eelduseks on mitmepäevane lähetus. Määruses kasutatavad ”väljasõidu päev” ja ”saabumise päev” saavad olla võimalikud ainult mitmepäevase lähetuse korral. Ühepäevase lähetuse korral satuvad ”väljasõidu päev” ja ”saabumise päev” kokku nn ”lähetuse päevaga” ning lähetuse kellaajad tähtsust ei oma.

38. Määruse § 4 lõige 4 sätestab, et tööandja võib päevaraha määra vähendada kuni 70%, kui lähetuskohas viibimise ajal tagatakse lähetatule tasuta toitlustamine. Kas tööandja kantud toitlustuskulud on sel juhul maksuvabad? Kas päevaraha on maksuvaba ka siis, kui tööandja kannab toitlustamise kulud ja otsustab päevaraha mitte vähendada?

Määruse § 7 lg 3 punkt 3 sätestab välislähetuse maksimaalse maksuvaba päevaraha piirmäärana 500 krooni ööpäevas. Määruse § 4 lõikes 4 sätestatud päevaraha määra vähendamise võimalus ei ole seotud päevaraha maksustamisega ning on oma olemuselt tööõiguslik säte, mis võimaldab tööandjal vähendada päevaraha määra juhul, kui töötajale tagatakse toitlustamine kas tööandja või muu isiku poolt. Välislähetuses viibiva töötaja toidukulu kandmine tööandja poolt on maksustatav erisoodustusena ja töötaja toidukulu kandmine muu isiku (nt töötajat vastu võttev isik) poolt on maksustatav välisriigis kehtivate maksuseaduste alusel.

39. Kes on “kolmas isik” määruse § 5 tähenduses, kes võib maksta maksuvaba päevaraha töösuhtes mitteolevale isikule?

Kolmas isik on isik, kes ei ole tööandja.

40. Kui töötajal on rohkem kui üks tööandja, siis kuidas tuvastatakse, milline tööandja on teinud lähetusse saatmise otsuse esimesena, kui kõik otsused on tehtud samal päeval ning puuduvad andmed otsuse tegemise kellaaja kohta? Kas tuleb lähtuda otsuse vormistamise, allakirjutamise või töötajale teatavaks tegemise ajast? Kuidas käituda, kui lähetusse mineku otsuse tegi töötajale esimesena teatavaks suuliselt tööandja nr 1, aga kirjaliku otsuse vormistas varem tööandja nr 2? Kuidas käituda juhul, kui lähetusse saadetud isik on kõikide teda lähetavate juriidiliste isikute juhatuse liige ja teeb otsuse oma lähetusse saatmise kohta korraga kõikide isikute nimel?

Määruse § 6 toodud lause konstruktsioon ei kvalifitseeri tööandjaid esmaseks ning teiseseks. Tegemist on tööõigusliku sättega, millega seatakse töötajale kohustus teavitada tööandjat tema lähetusse saatmisest samal ajal mõne teise tööandja poolt.

Kui tööandjal on teave, et teine tööandja maksab töötajale päevaraha, puudub sellel tööandjal sama perioodi eest päevaraha maksmise kohustus.

Kui teavitatud tööandja otsustab siiski maksta töötajale päevaraha, tuleb arvestada asjaoluga, et mitme tööandja makstud välislähetuse päevaraha maksimaalne maksuvaba määr kokku on 500 krooni päevas.

Kuna määruse § 6 kohaselt peab töötaja teavitama tööandjat ka teise tööandja poolt talle määratud päevaraha suurusest, on teavitatud tööandjal päevaraha maksmise korral võimalik arvutada välja päevaraha maksimaalset maksuvaba määra ületav osa. Selline ületav osa kuulub teavitatud tööandja poolt maksustamisele erisoodustusena tulumaksuseaduse § 48 lg 4 punkti 4 ja sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 1 punkti 7 alusel.

Kui lähetusse saadetud isik on kõikide teda lähetavate juriidiliste isikute juhatuse liige ja teeb lähetusse saatmise kohta otsuse korraga kõikide isikute nimel, siis on sellel juhatuse liikmel otsustuspädevus selle üle, milline äriühing vormistab lähetuse esimesena ja saab maksta maksuvaba piirmäära ulatuses päevaraha. Juhatuse liikmele makstav päevaraha maksuvaba määr mitme äriühingu peale kokku on 500 krooni päevas.

41. Kas juhul, kui lähetatud töötaja ööbib Ameerika Ühendriikides, tuleb ööpäeva arvutamisel lähtuda kogu lähetuse aja jooksul Eesti vööndiajast või tuleb arvestada ööpäeva algust ja lõppu vastavalt sellele kohale, kus lähetatu konkreetsel hetkel viibis? Kuidas toimub tundide ümardamine täisööpäevadeks? Kui töötaja viibib lähetuskohas kokku 25 tundi, kas seda võib lugeda üheks ööpäevaks, kaheks ööpäevaks või tuleb majutuskulu piirmäära jagada vastavalt tundide arvule?

Kuna ööpäev koosneb 24 tunnist ning maksimaalne maksuvaba majutuskulu piirmäär kehtib ööpäeva kohta, ei ole ümardamine tarvilik. 24 tundi on käsitletav ühe ööpäevana ning 48 tundi 2 ööpäevana.



[1] Vt Uus lähetuste määrus — vanad hädad kummitavad. – MaksuMaksja, 2009, 10, lk 21-25.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo