Maksumaksja portaal - Euro teeb jälle trikke? Lasse Lehis - 2011 > mai (nr 5) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2011 > mai (nr 5) > Euro teeb jälle trikke? Lasse Lehis
Euro teeb jälle trikke? Lasse Lehis

Me oleme juba harjunud kõikvõimalike uudistega sellest, kuidas euro, va marakratt, igasugu pahandusi teeb. Põhiliselt küll tõstab hindu, aga aeg-ajalt saab hakkama ka muude sigadustega, näiteks annab ettevõtjatele õiguse keelduda sularahamaksete vastuvõtmisest või nagu kirjutab 10. mai Äripäev, lubab äriühingutel aktsionäridel maksuvabalt raha välja maksta.[1] „Euro tulek on lubanud ettevõtetel vähendada aktsia nimiväärtust praeguselt minimaalselt 0,64 eurolt (10 kroonilt) 0,1 euroni. Osa börsifirmasid on seda ära kasutanud ning hakanud aktsiakapitali vähendamisega tekkinud summasid investorite kontodele välja maksma. Tulumaksuvabalt.“ Edasi tulevad konkreetsed näited ja mitme asjaosalise seletused selle kohta, et tegemist peaks olema täiesti normaalse nähtusega. Paraku jäi artikli lugejatele ja kommentaatoritele küll mulje, et nüüd on avastatud mingi enneolematu seaduseauk, mille kaudu kõik raha maksuvabalt välja voolab.

Kui nüüd võtaks korraks hoo maha ja mõtleks järele, milles probleem on. Aktsionär pani aktsiaseltsi 10 krooni (0,64 €) ja sai selle eest aktsia. Nüüd on vaja aktsia hind ümber arvutada eurodesse ja üldkoosolek otsustab, et aktsia uus hind on 0,60 € ning 4 senti makstakse aktsionärile tagasi. Palun vabandust, aga kus siin see tulu tekib? Loomulikult maksustatakse aktsiakapitali vähendamise korral ainult see osa väljamaksest, mis ületab sissemakset. Näiteks kui aktsia nimiväärtust oleks vähendatud 4 sendi võrra, aga aktsionärid oleksid 4 sendi asemel saanud iga aktsia pealt 40 senti, siis loomulikult läheks 36 senti tulumaksuseaduse § 50 lõike 2 kohaselt maksustamisele. Aga nii pole huvitav. Peaasi, et oleks seksikas pealkiri. See müüb.

Et kompott oleks täiuslikum, jätkab autor oma suurepäraste maksualaste teadmiste esitlemist Olympic EG näitel. Finantsdirektor selgitab artiklis, et „Olympic EG ei pea aktsiakapitali vähendamisel aktsionäridele väljamakseid tehes tulumaksu maksma, kuna kapitalivähendusena välja makstavate summade katteks on meie teistest tegevusriikidest teenitud ning seal juba maksustatud tulud.“ Kaadritagune tekst aga lisab: Kui dividendide maksmisel oleks maksimaalne tulumaksukulu võinud 15 miljoni eurose summa juures ulatuda maksimaalselt 4 miljoni euroni, siis seekord pääseb kasiinofirma makse maksmata. Autorile võib tunnustust avaldada tulumaksusumma õige arvutamise eest, kuid paraku lubab seadus välismaalt saadud dividendi ulatuses Eestis maksuvabalt välja maksta ühtemoodi nii dividendi kui kapitalivähenduse väljamakseid (vt TuMS § 50 lg 11 ja 21). Maksuvabastuse eesmärk on vältida topeltmaksustamist, sest kui sellist vabastust ei oleks, ei saaks tegutseda ükski rahvusvaheline kontsern. Aga ka see pole oluline, sest see ei müü. Oli ju vaja uudist sellest, et euro teeb vigureid.

Järgmisena ootaks uudiseid sellest, kuidas euro tulekuga algas massiline maksuvaba raha väljavõtmine sularahaautomaatidest ja poekassadest. Ja muide, valuutavahetuspunktides käib lausa topeltpettus, sest seal võetakse maksuvabalt välja nii eurosid kuid muud valuutat. Väga kahtlane värk igatahes. Kas ka sellise uudise peale kiruksid kommentaatorid meie valitsejaid selle eest, et nad teevad saamatuid seadusi, mis võimaldavad rikkuritel raha maksuvabalt välja kantida?

Nüüd natuke asjast ka. Tegelikult on euro tulekuga seotud kapitalimuudatustel maksunduslikke tagajärgi küll ja probleeme, mida oleks vaja teada ja vältida, on siin mitmeid.

Eurole üleminek ja äriregister

Kõigepealt natuke sellest, kuidas üldse äriregistris muudatuste tegemine käib. Sellest sai ka eelmisel aastal MaksuMaksjas kirjutatud ja koolitustel räägitud, aga praktikas on arusaamatusi siiski tekkinud.

Tuleb tunnistada, et kuigi äriseadustikus tehti eurole üleminekuga seotud muudatuste tegemise protseduuri tavapärasest lihtsamaks ja paindlikumaks, jäi siiski mõni asi poolikuks. Pean silmas seda, et ka väga väikeste summade puhul peavad äriühingud läbi tegema täismahus kapitali suurendamise ja vähendamise protseduuri. Nad on küll vabastatud riigilõivust ja kehtib väiksem häälteenamuse nõue otsuste vastuvõtmisel (millest suuremal osal pole ilmselt sooja ega külma), aga näiteks kui osanikud soovivad suurendada osakapitali 2556,47 eurolt 2557 eurole fondiemissiooni korras ja kanda 53 senti kas reservkapitali või kasumi arvelt osakapitali reale, siis tuleb selleks kinnitada aastaaruanne või vahebilanss, sest eelmise aastaaruande kinnitamisest on liiga palju aega möödas. Ilma selleta äriregister muudatust ei registreeri.

Oleme kavalad ja maksame parem selle 53 senti rahas sisse? Vale vastus. Rahalise sissemakse kohta tuleb äriregistrile esitada panga tõend, mille väljastamise eest võtab pank teenustasu 3,20 eurot. Kui osanikke on mitu, siis loomulikult on vaja ka mitut tõendit. Need kohad oleks võinud küll lihtsamaks „siluda“ ja alla teatud summa (näiteks 100 euro) korral loobuda bilansist ja pangatõendist. Aga ju siis jäi ametnike fantaasia piiratuks ja enam pole mõtet hakata muudatusi tegema, paljudel juba eurod registreeritud. Alternatiiv oleks suurendamise asemel kapitali vähendada, sest sel juhul ei kohaldu võlausaldajatele teavitamise nõuded (ÄS § 199). Aga ka vähendamisel võib tekkida probleeme, sest seadus lubab kapitali vähendada kas väljamaksetega või kahjumi katteks, aga mitte kasumi suurendamiseks. Seda tuleb vastavate dokumentide vormistamisel kindlasti arvestada.

Vahemärkusena lisan, et minu „perekonna“ vaieldamatu lemmik euroga seotud muudatustes registreerimisel on olnud riigilõivuga pakett, mis võimaldab ära kasutada hiljutised äriseadustiku muudatused osaühingute tegevuse lihtsustamise kohta. Minu soovituslik menüü tavalisele väikesele osaühingule oleks — uus ja võimalikult lühike põhikiri, juhatus ametisse tähtajatult, kaotada ära reservkapital ja suurendada varasem 40 000 krooni suurune osakapital reservi ja kasumi arvel 3000 euro peale. Kahjumi korral võib reservi kasutada kahju katmiseks ja vähendada osakapitali 2500 euroni. Mitu kärbest ühe hoobiga ja kõike seda ainult 17,89 € eest.

Kuidas kapitali suurendamine mõjutab tulumaksu?

Nüüd maksudest ka. Nii kapitali suurendamisel kui vähendamisel tuleks meeles pidada TuMS § 50 lõiget 2 ja teatud juhtudel ka § 15 lõiget 2. Kui konkreetne toiming ei too praegu kaasa maksukohustusi, võib see mõjutada maksukohustusi tulevikus. Loomulikult kui jutt käib sentidest, ei ole see teema pikka arutamist väärt, aga kindlasti on palju ka selliseid äriühinguid, kus minnakse osa- või aktsiakapitali suurendamise või vähendamisega miinimumpiiridest kaugemale, olgu siis mängu ilu huvides (et saada ka eurodes ümardatud tulemus) või muudest vajadustest tingituna. Vastavalt oma kaasusele saab igaüks minu näidetes toodud arvudele nii palju nulle juurde panna kui vaja.

TuMS § 50 lõike 2 kohaselt maksab äriühing tulumaksu väljamaksete ja sissemaksete vahelt. Fondiemissioon sissemaksena arvesse ei lähe. See tähendab, et näiteks kui osaühingu asutamisel tegid osanikud rahalise sissemakse 40 000 krooni ja nüüd fondiemissiooniga lisatakse sellele olgu 53 senti või suurem summa, siis tulevikus kapitali vähendamisel või osaühingu likvideerimisel võetakse maksude arvutamise aluseks ikka kunagi sisse makstud 40 000 krooni ehk 2556,47 € ja kõik seda ületav osa läheb maksu alla. Et arvutused meelest ei läheks, on mõistlik ära täita vormi TSD lisa 7 tabelis 1 sissemaksete lahter, sest siis jooksevad õiged arvud kuust kuusse, niikaua kuni ükskord hakatakse tegema väljamakseid ja tekib vajadus arvutada tulumaksu kohustust.

Füüsilisest isikust osanik peab ka arvestama, et fondiemissioon ei suurenda osaluse soetamismaksumust. Kui füüsiline isik saab kasu osa võõrandamisest, siis soetamismaksumusena saab ta müügihinnast maha arvata ikka ainult esialgselt sisse makstud 40 000 krooni ehk 2556,47 eurot (või ostuhinna, kui osalus on teiselt isikult ostetud).

Kuidas kapitali vähendamine mõjutab tulumaksu?

Kapitali vähendamise korral tuleb aga uurida, kuidas kapital on moodustatud. Kui tuua sama näide, et asutamisel maksti sisse 40 000 krooni ja nüüd makstakse 47 eurosenti osanikule tagasi, siis maksukohustusi ei teki ja edaspidi võetakse arvestuse aluseks 2556 euro suurune sissemakse. Samuti väheneb füüsilise isiku jaoks 47 sendi võrra soetamismaksumus, mida osa võõrandamisest saadavast kasust saaks tulevikus maha arvata.

Aga oletame, et osakapitali on vahepeal suurendatud fondiemisiooni korras 80 000 kroonini ja nüüd tagastatakse sellest 93 eurosenti. Selle näite puhul saab äriühing ise otsustada, kas 93 senti on makstud sissemaksest (sel juhul on väljamakse maksuvaba ja edaspidi jääb maksuvaba sissemakse suuruseks 5112 eurot) või kasumiosast (sel juhul tuleb 93 sendilt maksta tulumaksu, aga tulevikus on maksuvaba sissemakse osa 5112,93 €). Tegelikult võib valida ka vahepealseid variante.

Millest selline valikuvõimalus? Tulumaksuseaduse § 50 lõige 2 ei täpsusta, millises järjekorras peab maksumaksja omakapitali sissemaksete maksustatavat ja maksuvaba osa arvestama. Seaduse tekst ei piira seda valikut ka vähendatud kapitali nimiväärtusega. Näiteks on võimalik vähendada osakapitali 2556,47 eurolt 2556 euroni ja teha osanikele väljamakse summas 2556,47 eurot. Kuigi selle näite puhul makstaks osakapitalist vaid 47 senti ja ülejäänud 2556 eurot tuleks jaotamata kasumi arvelt, saab kogu väljamakse teha maksuvabalt, kasutades ära kogu varem tehtud sissemakse 2556,47 eurot. „Vastutasuna“ tuleb hilisemate väljamaksete või likvideerimisjaotiste tegemisel kogu väljamakse muidugi maksustada.

Kuigi tulumaksuseadust ei peaks minu arvates nii vabameelselt tõlgendama, on teada, et eelpool kirjeldatud näited on saanud maksuhalduri sooja heakskiidu ja soovituse osaliseks. Selle taga on ilmselt rakendusaktid. Kuna TSD lisa 7 tabelis 1 käib arvestus ainult sissemaksete ja väljamakse kogusumma baasil, siis MTA on tõesti kujundanud seisukoha, et neid muu ei huvita. Kui oleks soov jagada maksuvaba väljamakse proportsionaalselt osa- või aktsiakapitali nimiväärtuse vähenemisega, oleks mõistlik täiustada tabeli 1 täitmist.[2] Samas oleks sellist muudatust nüüd juba väga raske teha, kui osa äriühinguid on juba kogu sissemakse ära kasutanud.

Iseenesest võib sellist sõbralikku tõlgendust vaid tervitada, kuid siin on üks „aga“. Praegu, eurole üleminekul seda probleemi ei ole, aga kui toimub selline osakapitali vähendamine, mille käigus näiteks üks osanik lahkub ühingust ja teistele osanikele väljamakseid ei tehta, siis võib lahkuja teiste osanike maksuvabastuse omale saada ja ebavõrdselt rikastuda. Toon näite. Osaühingu asutamisel tegid kaks osanikku võrdselt 50 000-kroonise sissemakse. Osakapitali suurus on 100 000 krooni, reservkapital 10 000 krooni ja jaotamata kasum 890 000 krooni, omakapital kokku seega miljon krooni. Nüüd otsustatakse, et üks osanik lahkub ühingust. Osakapitali vähendatakse 50 000 kroonile ja lahkuvale osanikule makstakse nii-öelda likvideerimisväärtuse alusel 50% omakapitalist ehk 500 000 krooni. Kui võtta aluseks MTA sõbralik tõlgendus, saaks praegu 500 000 kroonist maha lahutada kogu varasema sissemakse 100 000 krooni ning tulumaksuga maksustatav oleks vaid 400 000 krooni. Hiljem osaühingu likvideerimisel enam maksuvaba sissemakset ei ole ja teisele osanikule jäänud 500 000 krooni (ja sellele lisanduvad uued kasumid) läheks täies ulatuses tulumaksuga maksustamisele. Võrdse kohtlemise tagamiseks tuleks selle näite puhul deklareerida sissemakseks 50 000 krooni ja maksustatavaks väljamakseks 450 000 krooni, nii jääks ülejäänud 50 000 krooni maksuvaba osa teisele osanikule kasutada. Kui pooled sellises valikus kokku lepivad, siis tehniliselt selle lahenduse teostamiseks mingeid takistusi ei ole.

Tegelikult on selle näite puhul lahkuval osanikul võimalik saada allesjääva osaniku arvelt veel topeltboonus. Kui unustada ära pisiasi, et tulumaksuks vajalik raha tuleb leida samast omakapitalist, mida praegu vennalikult jagatakse, saaks lahkuv osanik puhtalt kätte 500 000 krooni ja äriühing maksaks oma arvelt juurde tulumaksu 106 329 krooni (400 000*21/79). Pärast seda jääks osaühingu omakapitali suuruseks 393 671 krooni. Kui nüüd osaühing selle seisuga likvideerida, tuleks kogu omakapital täies ulatuses maksustada ja tulumaks väljamaksest maha arvata, sest raha tulumaksu jaoks enam kusagilt juurde ei tule. Sel juhul tuleks tulumaksu maksta 82 671 krooni ja osanikule saaks välja maksta 311 000 krooni. Tänu sellele, et tulumaksu kohustus lükati tervikuna teise osaniku osaluse kanda, juhtubki nii, et alguses panid mõlemad sisse 50, aga lõpuks on ühel 311 ja teisel 500. Kõik on kusjuures täiesti seaduslik. „Võitev“ pool ei pea sellise tulemuse saavutamiseks ilmutama mitte mingit pahatahtlikkust ega pettuslikke kavatsusi teise poole suhtes. Kõik otsused on paberil kirjas ja allkirjadega kinnitatud. Selline skoor tekib täiesti loomulikul teel. Piisab vaid sellest, et asjaosalised ei konsulteeri õigel ajal raamatupidajaga. Või et raamatupidaja ei ole teemaga kursis. Sest sellistest asjadest Äripäev ei kirjuta. Ja mis kõige hullem — selle jama eest ei saa isegi eurot süüdistada.


Lasse Lehis

EML juhatuse liige


[1] Raivo Sormunen. Raha välja maksuvabalt. – Äripäev, 10.05.2011.

[2] Õigete proportsioonide jälgimist võib raskendada ka see, et sissemaksed võivad teatud juhtudel olla osakapitali nimiväärtusest väiksemad (näiteks fondiemissiooni korral) ja teatud juhtudel suuremad (kui sissemaksed tehti ülekursiga või rakendati „muid netovara taastamise meetmeid“).

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo