Maksumaksja portaal - Kokkuvõte uurimusest „Elanike harjumine ja kohanemine euroga“. Piret Suitsu - 2011 > mai (nr 5) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2011 > mai (nr 5) > Kokkuvõte uurimusest „Elanike harjumine ja kohanemine euroga“. Piret Suitsu
Kokkuvõte uurimusest „Elanike harjumine ja kohanemine euroga“. Piret Suitsu

Swedbanki Eraisikute Teabekeskuse värskeima uurimuse kohaselt on enamik Eesti inimesi uue rahaga kohanenud, ent siiski on 37% ka neid, kellele harjumine raskusi valmistab. Eurorahaga on tänaseks enam harjunud kõrgema sissetulekuga inimesed, linnarahvas, eriti tallinlased, ja meesterahvad. Kohanemisraskusi kogevad enam aga töötud, maainimesed ja naised, samuti tööealised keskmise sissetulekuga inimesed.

Küsitluse andmetel on suurem osa (62%) Eesti elanikest kolme kuuga hindadega eurodes täiesti või üldiselt kohanenud, kuid enam kui kolmandik on ka neid, kes pole üldse (9%) või eriti kohanenud (28%).

Kohanemisraskusi kogevad enam naisterahvad, töötud, maainimesed ja elanikud, kelle sissetulek on 767–894 eurot ehk 12 001–14 000 krooni. Samuti on keskmisest vähem euroga harjunud inimesi eagrupis 30–49 aastat. Võimalikuks põhjuseks on tööealiste keskmise sissetulekuga inimeste keskmisest suurem koormatus finantskohustustega, millest tuleneb vajadus oma kulutusi täpselt jälgida.

Inimesed on kohanemisel kasutanud erinevaid abivahendeid, ent 23% vastanuist leidis ka, et on uue vääringuga kohanenud ilma abita. Kohanemisel on inimesi kõige enam abistanud hindade näitamine mõlemas vääringus (65% vastanutest), eurohindade ümberarvestamine kroonidesse (49%) ja eurokalkulaatori või muu koju saadetud abivahendi kasutamine (32%). Inimesed ei looda eriti mälule, eurohindade meeldejätmist või üleskirjutamist kasutas abivahendina vaid 13% vastanutest.

Enam kui pool inimestest usub, et euro kasutuselevõtmine ei ole nende tarbimisharjumusi muutnud, ent 42% tunnistas, et muutus on siiski toimunud. Kõrgharidusega vastanud, mehed ja jõukamad elanikud märkisid sagedamini, et nende tarbijakäitumist euro mõjutanud ei ole.

Tarbimiskäitumise muutumine väljendub peamiselt hoolikamas hindade jälgimises (64% vastanutest, kelle harjumused muutusid), odavamate toodete ostmises (57%) ja kaardimaksete elavamas kasutuses (50%). Euro kasutuselevõtt muutis poeskäimise sagedust harvemaks ja pani kulude üle arvestust pidama pea kolmandiku neist, kes tunnistasid käitumise muutusi. 24% neist hakkas aga päevast kululimiiti järgima, et mitte ületada teatud summat eurodes.

Kaardiga maksavad varasemast enam jõukamad inimesed, hindu ja kulutusi jälgivad keskmisest rohkem inimesed, kelle pere sissetulek jääb alla 639 euro ehk alla 10 000 krooni. Samuti on madalama sissetulekuga inimeste seas ootuspäraselt enam neid, kes on sisse seadnud päevase kululimiidi ning arvestavad ja planeerivad kulutusi täpsemalt.

Oluline on välja tuua, et paljud vastanutest märkisid sentidega arveldamise ebamugavust ja sentide alahindamist, mis toob aga kaasa suuremad kulutused.

Hinnad arvutab kroonidesse mõnikord või alati 86% inimestest, sagedamini tööealised ja harvemini seeniorid.

Naised olid võrreldes meestega tunduvalt alalhoidlikumad — kui meestest oli eurorahaga tänaseks täiesti kohanenud 26%, siis naistest 19%. Naised kasutavad innukamalt kõiki kohanemise abivahendeid. Ka neid, kes kohanemisel abi ei vaja, on naiste seas vähem – vastavalt 27% mehi ja 19% naisi. Eurohindu tavatseb kroonidesse arvutada 83% meestest ja 89% naistest. Naiste seas on enam ka neid, kes on muutnud tarbimisharjumusi ja peavad silmas hindu. Mehed aga maksavad varasemast enam ostude eest kaardiga.

Kohanemine on kergemini läinud ka alla 30-aastastel noortel, kes kasutavad keskmisest vähem kohanemise abivahendeid.

Kolmandiku elanike arvates on hinnad eurodes alati korrektselt ja õigesti arvutatud, 39% leiab aga, et ehkki enamasti on hinnad korrektselt arvutatud, esineb ka eksimusi. 11% vastanutest andis negatiivse hinnangu, öeldes, et hinnad ei ole olnud korrektselt arvutatud. Kriitilisemalt on meelestatud nooremad kuni 29 aasta vanused inimesed, kellest koguni 68% tõi välja, et hinnad ei ole alati korrektselt ja õiglaselt arvutatud.


Piret Suitsu

Swedbanki Eraisikute Teabekeskuse juht

Uuring valmis Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel koostöös Eesti Konjunktuuriinstituudiga. Uuringu raames 01.–10.04.2011 küsitleti telefoni teel 800 16-aastast ja vanemat Eesti elanikku, mis on esinduslik valim Eesti elanike suhtes.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo