Maksumaksja portaal - Riigikogus toimus rahanduspoliitika arutelu. EML - 2011 > mai (nr 5) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2011 > mai (nr 5) > Riigikogus toimus rahanduspoliitika arutelu. EML
Riigikogus toimus rahanduspoliitika arutelu. EML

3. mail arutati Riigikogus oluliselt tähtsa riikliku küsimusena riigi rahanduspoliitikat. Ettekannetega esinesid rahandusminister Jürgen Ligi, Eesti Panga asepresident Märten Ross ja Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Sven Sester. Kõikidele ettekandjatele sai esitada küsimusi ning pärast avati ka läbirääkimised. Arutelu kestis kokku ligi kaks ja pool tundi, mistõttu valime avaldamiseks välja vaid mõned eelkõige maksupoliitikat puudutavad lõigud.


Väljavõte rahandusministri ettekandest

Neli olulist lubadust Eesti eelarvepoliitika kohta:

1) valitsussektori eelarve viiakse 2013. aastaks ülejääki ning 2015. aastaks suureneb ülejääk 1%-ni SKT-st. Seejuures on valitsussektor kogu perioodi vältel struktuurses ülejäägis. Majanduslikult arvestades on riigi tulud ja kulud juba praegu tasakaalustatud. Ülejääk on eriti oluline ka rahanduspoliitika pikema perspektiivi väljakutsete taustal, millest peamine on elanikkonna vananemisega seotud kulude rahastamine lähematel aastakümnetel. Eelarve struktuurse ülejäägi üldeesmärk on kooskõlas euroala raamistikuga;

2) kogu programmiperioodi jooksul hoitakse valitsussektori netovarade taset ehk likviidsed varad ületavad võlakoormuse. Lähiaastatel varade ja kohustuste vahe küll väheneb, ent 2015. aastast alates alustatakse nende kasvatamist, et tagada Eesti stabiilne areng ka tulevikus;


3) maksukoormus alaneb majanduslanguseelsele tasemele ning eelkõige vähenevad tööjõuga seotud maksud. Maksukoormust vähendavad nii kohustusliku kogumispensioni maksete taastumine 2012. aastaks kui ka kompensatsioonid maksetega jätkanuile. Et tõsta töö tasuvust, langetab valitsus tulumaksu määra 20%-ni ja vähendab töötuskindlustusmakse määrasid. Kokkuvõttena alaneb maksude ja SKT suhe 2015. aastaks 31,1%-ni. 2010. aastal oli see 33,5% SKT-st;


4) kergemale maksukoormusele vaatamata riigi tulud kasvavad. Maksutulud suurenevad aastatel 2012–2015 keskmiselt 6% aastas. Maksulaekumisi tõstavad kiirenev majanduskasv ja kasvav tööhõive. Lisaks sellele toetavad riigi tulusid ka äriühingute dividendid, lisanduv tubakaaktsiisi tõus 2013. aastal ning tulumaksusoodustuse ülempiiri alandamine. Riigiasutuste tegevuskulude kasvu ei planeerita ning investeeringute maht eelarves kasvab igal aastal.


Küsimused rahandusministrile


Jaak Allik
Lugupeetud härra rahandusminister! Me kuulsime, et planeerite 2013. aastaks maksukoormuse alanemist 31,3%-ni. Ilmselt nõustute, et sellise maksukoormusega ei jõua riik ülal pidada praeguses mahus avalikku sektorit, korrakaitsjaid, kaitseväge, meditsiini- ja sotsiaalsfääri, haridust, kultuuri, välisteenistust. Millistes sfäärides on sel juhul planeeritud edasised kärped ja mis te arvate sellest, et esmalt tuleks määrata rahvuse ja riigi, keele ja kultuuri püsimajäämiseks vajalikud avaliku sektori kulutused ning vastavalt sellele leida maksukoormus ning sobiv maksusüsteem?


Rahandusminister Jürgen Ligi
Aitäh! Kui te märkasite, siis ma rääkisin rohkem maksukoormuse alanemisest kui alandamisest. Ta alaneb suuresti struktuuriliste nihete tõttu ja selgelt ka teise samba maksete taastumise tõttu. See on statistiline muutus, see ei ole valitsuse tehtud algatus. Tegelikult on maksualandused, mida valitsus teeb, väga mõõdukad. Näiteks tulumaksusoodustuse ülempiiri alandamine, mida opositsioon, näiteks vasakopositsioon, võiks tuliselt tervitada, puudutab ainult kõige jõukamaid ja enamikku peresid üldse mitte. See omakorda tõstab ju maksukoormust. Neid samme on mitmesuguseid. Me kohendame maksusüsteemi suhteliselt vähe, aga püüame tööjõult koormust ära võtta. Tööjõu kõrge maksustamine on olnud kõigi eksperdihinnangute järgi meie probleem, üks tööpuuduse soodustaja.


Mis puudutab neid suuri rahastamiseesmärke, siis ärme üle dramatiseerime. Eesti on nii hariduse kui ka kultuuri rahastamise poolest, võrreldes SKT-ga, üks esimesi riike Euroopas, hariduse poolest kolme-nelja hulgas, kultuuri poolest OECD esimene. Nii et lahendus ei ole see, et me aina suurendame, rahuldame aina kasvavaid vajadusi aina rohkem. Ma olen rääkinud, et riik hoiab oma tegevuskulud stabiilsena või minimaalses kasvus. See ei tähenda mingisugust dramaatilist probleemi. Arusaamisi, kui suureks meie riigisektor või, ütleme, riigiaparaat saab paisuda, on ju kõvasti korrigeeritud. Olen ka ise buumiaastatel minister olnud ja mäletan, kui lihtsalt loodi siis uusi ametikohti ja kujutati ette uusi struktuure. Jäi mulje, et me oleme kasvava rahvastikuga ja lõputult kiireneva majanduskasvuga riik.

Neeme Suur
Lugupeetud härra rahandusminister! Ma tahaksin küsida ka kohalike omavalitsuste kohta. Kuidas on maamaksu vähenemise kompenseerimisega kohalikele omavalitsustele? Kõige esimene teema oli seotud euro kasutuselevõtu seadusega. Mõnele omavalitsusele läks see muudatus maksma võib-olla 1000, mõnele võib-olla 10 000 eurot. Maamaksu teadet enam ei väljastata, kui enne oli 50 krooni, siis nüüd on 5 eurot — seal on vahe vahel. Teine asi on see, et nagu valitsuse tegevuskavas kirjas on, kaotatakse koduomanike maksukoormuse vähendamiseks alates 1. jaanuarist 2013 maamaks kodualusele maale. Siit ka küsimus: milline on kohalike omavalitsuste maksutulude vähenemise kompenseerimise mehhanism?

Rahandusminister Jürgen Ligi
Aitäh! See on õige küsimus. Praegu veel ühest vastust ei ole. Mina olen ise kaitsnud tuliselt seisukohta, et jutt, nagu piisaks sellest, kui me ütleme varakult ette, on naiivne. Selles mõttes on ka koalitsioon võtnud hoiaku, et tõepoolest ei piisa ütlemisest, vaid kompenseerimine või kompenseerimise eelduse loomine on hädavajalik, et sellist soodustust kehtestada. Omavalitsused kindlasti ei peaks jääma ilma maamaksust, mis iseenesest on üks stabiilne ja loomulik tuluallikas. Aga võimalusi on siin mitmeid. On võimalus seda ülejäänud maa osas diferentseerida. Meil on kavas maa korraline hindamine. Meile on ka rahvusvaheliselt korduvalt soovitatud, et maamaks tuleks ikkagi seada tulupõhiseks, et 2001. aasta hinnad on tänasel päeval kindlasti ebatäpsed. Selle kallal me töötame ja minu arvates tähtaeg, millal peaksime hakkama vastuseid andma, on juba sel aastal.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo