Maksumaksja portaal - Eesti tulumaksureform kogub maailmas kuulsust. Robert Żukowski - 2005 > august (nr 8) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2005 > august (nr 8) > Eesti tulumaksureform kogub maailmas kuulsust. Robert Żukowski
Eesti tulumaksureform kogub maailmas kuulsust. Robert Żukowski

Tulusid maksustades peaksid Kesk- ja Ida-Euroopa riigid Eestist eeskuju võtma ning ettevõtete jaotamata kasumi maksuvabaks jätma

Eesti maksualased lahendused on mujal Euroopas vähetuntud, kuid need võiksid olla vägagi atraktiivsed eriti Kesk- ja Ida-Euroopa riikide jaoks. Eestis rakendatud põhimõte, mille kohaselt on ettevõttesse akumuleeritud tulu maksuvaba, on parim kaitse vältimaks tulude äravoolu maksuparadiisidesse, mida Ida-Euroopa riigid pole siiani suutnud ohjata.

Isegi siis, kui langetada ettevõtluse kasumilt võetavat maksu näiteks 40%-lt 20% või 15%-le, ei ole kaugeltki tegemist perfektse lahendusega. Põhjus on eelkõige selles, et turumajanduse arengut finantseeritakse esmajärjekorras ettevõtete kasumist. Kui ettevõtte kasumist võetakse ära 20% või 40%, siis selle võrra piiratumaks jäävad selle ettevõtte arenguvõimalused.

Kasumimaksul, eriti kui see on kõrge, on ka teisi negatiivseid mõjusid. Maks on seda madalam, mida suuremad on ettevõtlustulust mahaarvatavad kulud. Seega on tihti palju kasulikum „produtseerida“ kõikvõimalikke kulusid – ka selliseid, mis ei ole kõige otsesemalt ettevõtluseks vajalikud, nt esinduskulud – selle asemel, et kogu energia suunata sissetulekute suurendamisele, mis kokkuvõttes suurendaksid ka maksustatavat kasumit.

Rahvusvaheliselt tegutsevatel ettevõtetel on täiendavalt võimalus vähendada kõrgemate maksudega riikides tekkivaid kasumeid, kasutades selleks nn maksuparadiiside abi. Tulusid suunatakse kõrgema maksumääraga riikidest madalama maksumääraga riikidesse. See on üsna lihtne, sest praegusel ajal toimub umbes 55% kogu maailma kaubavahetusest suurtesse piiriülestesse kontsernidesse kuuluvate äriühingute vahel. Selliste omavahel seotud äriühingute vaheliste tehingute hindade kaudu toimubki edukalt kasumi siirdamine kõrge maksutasemega riikidest nendesse riikidesse, kus maksustatakse ettevõtteid oluliselt soodsamalt.

Laienenud Euroopa Liidus võivad selles protsessis kasu lõigata näiteks Slovakkia ja Poola, kus on suhteliselt madalad kasumimaksu määrad (19%), kuid need riigi jäävad siiski maha Küprosest (maksumäärad 10% ja 15%) ja Iirimaast (maksumäär 12,5%).

Kuidas toimub asi Eestis

Enamik riike maksustab majandustegevusest saadud tulu tulumaksuga, kuid maksu kogumise mehhanismi püütakse aeg-ajalt siiski muuta. Üks taoline katse tehti Eestis. Äriühingu tulumaks on Eestis üles ehitatud hoopis teisiti kui kogu ülejäänud Euroopas.

Traditsioonilise kasumimaksuga maksustatakse äriühingu kasumit, st tulude ja kulude vahet. Maksuseaduses määratletakse (muuhulgas maksupettuste takistamise eesmärgil) tulust mahaarvatavad kulud ja loetletakse kulud, mida maha arvata ei tohi. Selle tagajärjel on maksumaksjad tihti sunnitud pidama täiendavat maksuraamatupidamist, see aga tekitab ettevõtjale täiendavaid kulusid.

Eestis ei maksustata kasumimaksuga mitte äriühingu tulu, vaid ainult kodumaistele osanikele (ainult füüsilised isikud)[1] või välismaistele osanikele (nii füüsilised kui ka juriidilised isikud) jaotatud kasumit. Seega ei maksustata kasumit mitte selle teenimise, vaid jaotamise hetkel.

Mis on Eestis ühingumaksu objekt? Eelkõige Eesti äriühingu dividendimaksed, kuid ka kingitused, ettevõtlusega mitteseotud kulud (sh trahvid ja esinduskulud), maksuparadiisides asuvatele äriühingutele antud laenud ning soodushinnaga tehtud tehingud (sh soodustused oma töötajatele).

Maksumäär oli Eestis eelmisel aastal 26%, käesoleval aastal langes see 2% võrra. Järgmisel aastal langeb maksumäär 22% peale ja 2007. aastal 20% peale[2].

Ilma kahekordse raamatupidamiseta

Klassikalise maksusüsteemiga maades – nagu näiteks Saksamaa, Poola ja Ukraina – peavad äriühingud pidama äriõigusliku raamatupidamise kõrval paralleelselt maksuraamatupidamist[3]. See tuleneb asjaolust, et paljud raamatupidamises kajastatud kulud ei ole tulumaksuarvestuses mahaarvatavad. Näiteks Poolas on loetletud üle 90 kulukirje, mis ei ole ettevõtluse tulust mahaarvatavad.

Kuna Eestis ei ole äriühingu kasum maksuobjektiks, siis ei tunne Eesti maksuhaldur põhimõtteliselt huvi selle vastu, kui suurt kasumit äriühing näitab, milliseid kulusid ta tulust maha arvas, millist vara põhivarana arvele võttis või millisel meetodil kulumit arvutas. Nii puudub ka vajadus pidada eraldi maksuarvestust. Piisab tavalisest äriõiguslikust raamatupidamisest, mida põhimõtteliselt tehakse rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite (IAS) järgi.

Maksunduslikel eesmärkidel on vaja eraldi arvestust pidada vaid üksikute osanikega tehtavate tehingute üle, kuid see toimub siiski tunduvalt väiksemas mahus, kui see on tüüpilise maksuraamatupidamise puhul.

Lõpptulemusena vähenevad ettevõtjate kulud seoses maksude administreerimisega. Maksuhaldur seevastu saab kontsentreeruda ainult väga kitsa maksuobjektide ringi maksustamise õigsuse analüüsimiseks[4]. Mis veelgi tähtsam – tänu maksuarvestuse lihtsamaks muutumisele saavad ettevõtjad rohkem energiat pühendada majandustegevusele.

Äriühingute maksustamise uued põhimõtted kehtivad Eestis alates 2000. aastast. Täielikke statistilisi andmeid on vaid nelja aasta kohta (aastani 2003), seega on olemasolevate andmete põhjal raske määrata, kuidas on uued maksustamispõhimõtted mõjutanud Eesti ettevõtjate käitumist.

Mitmed analüütikud märgivad siiski, et Eesti äriühingutel kadus pärast uue maksusüsteemi kasutuselevõttu ära hirm näidata oma kasumit, sest sellele ei järgne enam „trahvi” tulumaksu näol. Nagu nähtub 2003. aasta andmetest, jaotasid Eesti äriühingud ainult 24% teenitud kasumist dividendidena ja maksid sellelt tulumaksu[5].

Eesti äriühingute teenitud ja jaotatud kasum (mln kr)

aasta

äriühingute kasum

(1)

makstud dividende

(2)

jaotatud kasumi osakaal (%)

(2/3)

2000

11 802,1

2 131

18,1

2001

11 614,1

2 063

17,8

2002

19 672,6

2 277

11,6

2003

25 107,5

6 040

24,1

2004

andmed puuduvad

7 779

andmed puuduvad

Allikas: Eesti Statistikaamet, Eesti Rahandusministeerium

Kahjuks mitte väikeettevõtjatele

Majandustegevuse arendamine äriühingu vormis ei ole siiski tihti väikeettevõtluse jaoks kõige optimaalsem lahendus. Väikeettevõtjate, eriti aga füüsilisest isikust ettevõtjate (FIE) jaoks oleks Eesti jaotatud kasumi maksustamisel baseeruva süsteemi rakendamine äärmiselt keeruline – kui mitte võimatu. Füüsilise isiku ettevõtlusega seotud kulude ja maksustatavate, eratarbimisega seotud väljaminekute eristamine tekitaks praktikas ületamatuid raskusi.

Sellest tulenevalt maksustatakse füüsiliste isikute ja juriidilise isiku staatuseta äriühingute[6] ettevõtlustulu traditsioonilistel põhimõtetel, see tähendab nad maksavad tulumaksu teenitud tuludelt. Sealjuures kehtib sama maksumäär, mis äriühingu jaotatud kasumi maksustamisel[7].

Füüsilised isikud võivad maksustatavat tulu arvestada kassapõhisel meetodil. Kõik ettevõtlusega seotud kulud on kohe mahaarvatavad. See kehtib ka põhivara soetamise kulude kohta. Taoline põhimõte kehtib nii vabakutselistele üksikettevõtjatele kui tööandjatest FIEdele, samuti põllumajandustootjatele[8].

Et lihtsustada maksuarvestust, võivad füüsilised isikud avada ettevõtluse tulude jaoks pangas erikonto. Erikonto sissetulekuid maksustatakse tuluna ja väljaminekud loetakse kuludeks. Selline lahendus muudab maksumaksja raamatupidamise kulud minimaalseks, kuna pank võtab „raamatupidaja“ rolli üle[9].

Eesti süsteemi mitmed plussid

Eestis valitud lahendus – st tulumaksu kaotamine ettevõtte jaotamata kasumilt – on parim lahendus ja kaitse vältimaks tulude äravoolu maksuparadiisidesse. Katsed tõkestada tulude äravoolu õiguslike piirangutega mõjuvad aeglaselt ja ebatõhusalt, mis näiteks Saksamaal on kinnitust leidnud. Maksumaksjad on alati kavalamad kui seadusandja. Suurimad võimalused maksudest hoiduda on rahvusvaheliselt tegutsevatel ettevõtetel.

Selle asemel, et kehtestada kõrgeid makse ja seada üha uusi kunstlikke piiranguid kasumi välismaale siirdamise tõkestamiseks, on parem ettevõtjatele vastu tulla ja mõjutada neid kasumit ausalt näitama ja kapitali kohapeal looma.

Artikkel on autori andmetel lühendatud kujul ilmunud Poola päevalehes Rzeczpospolita ning esitatud avaldamiseks Saksa väljaandele Frankfurter Allgemeine Zeitung ja Ukraina väljaandele Dzerkalo Tu˛nia[10].

Robert Żukowski

Poola ettevõtte DGA&SAJA maksukonsultant

Saksa keelest tõlkinud ja kommentaarid lisanud Lasse Lehis.

Autori kohta

Robert Żukowski (1972) õpib Poolas Lodzi ülikooli magistrantuuris EÜ maksuõigust. 1997. a omandas ta magistrikraadi Gdanski ülikooli ettevõtlusteaduskonnas rahanduse ja panganduse alal, magistritöö teemaks oli „Rahvusvaheline maksuplaneerimine Poola ettevõtetes”.

Aasta alguseni nõustas ta Varssavis Ernst & Young Sp z o.o. Tax Advisors’i rahvusvaheliste maksude osakonna juhatajana rahvusvahelisi ettevõtteid juriidilistes ja maksuküsimustes Poolasse ning teistesse Kesk-Euroopa maadesse investeerimisel ja Poola varakaid erainvestorid rahvusvahelise maksuplaneerimise osas.

1998. aastani müüs ta ühes advokaadibüroos offshore ettevõtteid, tutvustas rahvusvahelisi maksuplaneerimise tehnikaid ja reklaamis maksuplaneerimist Poola ajalehtedes.

Alustanud 22-aastaselt maksukonsultatsioonibüroos maksukonsultandi abina, on ta lühikest aega tegutsenud ka kinnisvaraagendi ja pearaamatupidajana.

Oma CV-s toob ta välja seiga, et ettevõtluse administreerimise kõrval õppis ta Gdanskis ka kohalikus teoloogiainstituudis.



[1] Autor on lähtunud tulumaksuseaduse enne 1. jaanuari 2003 kehtinud redaktsioonist. – Lasse Lehise märkus (siin ja edaspidi tõlkija märkused)

[2] Artikli avaldamise ajal ei olnud veel vastu võetud seadusemuudatusi, millega maksumäärade alandamist korrigeeriti.

[3] See on Eesti maksumaksjale veidi arusaamatu nähtus, sest Eestis toimus „vana” tulumaksuseaduse ajal kasumi korrigeerimine tuludeklaratsioonis üksikutel ridadel ja eraldi raamatupidamist selle jaoks ei tulnud pidada. Kuid näiteks Saksamaal koostatakse tavalise bilansi kõrvale nn maksubilanss, milles näiteks väärtpaberid ja põhivara on hoopis teises väärtuses (ja kasum sellest tulenevalt ka erinev). „Äriõiguslik” raamatupidamine tähendab tavalist, raamatupidamise seadusest tulenevat raamatupidamist. Välisriikides (nt Saksamaal) sisalduvad raamatupidamise üldsätted äriseadustikus.

[4] Soovist mitte kahjustada Eesti mainet ei kirjeldanud autorit nõustanud Eesti maksuteadlased lähemalt Eesti maksuhalduri praktikat „kitsa ringi maksuobjektide” sisustamise üksikasjade kohta.

[5] Täpsustavalt võib märkida, et jutt käib 2003. aastal teenitud kasumist ja 2003. aastal makstud dividendidest (mida maksti enne 2003. aastat teenitud kasumist).

[6] Autor ei ole kursis, et Eestis on täis- ja usaldusühingud juriidilised isikud (erinevalt Saksamaalt ja eeldatavasti ka Poolast).

[7] Erinevalt paljudest Eesti maksuhuvilistest ei ole autorile valmistanud mingeid raskusi mahaarvatava maksumäära 26% ja juurdearvatava maksumäära 26/74 olemuslikust erinevusest arusaamine.

[8] See täpsustus on suunatud Saksamaa lugejale, sest seal eristatakse äritegevust, vabakutselist tegevust ja põllumajandust erinevate tululiikidena, mille tulude arvutamine toimub erinevate eeskirjade alusel. Eestis on kõik need tegevused kaetud ettevõtluse mõistega ja mingeid erireegleid ei ole (välja arvatud teatud maksusoodustus põllumajandustootjatele).

[9] Siin on autor kahjuks ilmselt tõlkeprobleemidest tulenevalt vääralt mõistnud erikonto olemust. Autori ettekujutuse kohaselt peaks erikontolt läbi liikuma läbi kogu ettevõtluse käive ja pank peaks pidama arvet ettevõtluse kulude kohta, täites maksumaksja eest tuludeklaratsiooni. See on üsna huvitav idee, mis vääriks isegi kasutuselevõttu, sest näiteks väärtpaberitulude arvutamiseks osutavad pangad sarnast „raamatupidamisteenust” juba praegu.

[10] Seda artiklit tõlkides tuli mulle kohe meelde MaksuMaksja eelmises numbris ilmunud „tõlketelefoni” lugu. Autor on peamise allikana kasutanud Eesti tulumaksuseaduse seletuskirja ingliskeelset tõlget. Artikli algtekst oli poola keeles, mis omakorda tõlgiti saksa keelde ja nüüd eesti keelde. Käesolevaga avaldan tunnustust autorile ja saksa keele tõlgile, sest hoolimata nii paljudest tõlkekordadest oli saksakeelne tekst üllatavalt originaalilähedane. Tänu sellele, et olen algtekstiga „üle keskmise” tuttav, ei olnud üksikute kõrvalekallete parandamine väga suur probleem (välja arvatud erikonto teema, kus autor oli tõesti eksinud). Eestikeelses tõlkes ei ole 100% täpsusega järgitud Eesti õigusterminoloogiat, sest artikli avaldamise eesmärk oli anda pilt Eesti maksusüsteemist välismaalase silmade läbi.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo