Maksumaksja portaal - Infovahetus ei tähenda maksustamist. Madis Uusorg - 2005 > august (nr 8) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2005 > august (nr 8) > Infovahetus ei tähenda maksustamist. Madis Uusorg
Infovahetus ei tähenda maksustamist. Madis Uusorg

 

Ajaleht Äripäev vahendas 27. juulil oma online uudistes[1] Eesti Väliskaubanduse Liidu Teataja juulinumbris ilmunud artiklit „EL jahib maksudest kõrvalehoidjaid”[2]. Inimesele, kes antud teemaga kursis ei ole, võib jääda mulje, justkui oleks Euroopa Liit alustanud maksupettusega võitlemiseks uut aktsiooni. Nimetatud artikkel vajab kindlasti täpsustamist ja selgitamist. Samas selgitan lühidalt ka, mida toob endaga kaasa nn hoiuseintresside direktiivi ehk Euroopa Nõukogu 2003. a 3. juuni direktiivi 2003/48/EÜ põhimõtete rakendamine.

Täpsustamist vajab juba Äripäeva artikli esimene lause, kus öeldakse, et juuli alguses jõustus ELi uus direktiiv. Tegelikult selgitas Äripäev ise kaks ja pool aastat tagasi ilmunud Tõnis Arnoveri uudises „EL saavutas raske maksukokkuleppe“[3], et juba alates 1989. aastast on soovitud hoiuseintresside infovahetust saavutada.

Vähe sellest – hoiuseintresside maksustamise direktiivi preambula seitsmes punkt ütleb, et käesolev direktiiv põhineb 2000. aasta juunis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu istungil ning sellele järgnenud mitmetel majandus- ja rahandusministrite nõukogu koosolekutel saavutatud konsensusel.

Kuna antud teemaga on tegeletud väga pikalt ja nii nagu alljärgnevast selgub, jõustus direktiiv juba üle kahe aasta tagasi, ei ole uuest direktiivist rääkida päris täpne.

Kindlasti vajab selgitamist ka direktiivi jõustumise aeg. Direktiivi jõustumist sätestava artikli 19 kohaselt jõustub direktiiv 20. päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Olgu öeldud, et direktiiv ilmus seal juba 26. juunil 2003 ja jõustus järelikult 16. juulil 2003.

Kuna direktiiv ei ole vahetult kohaldatav õigusakt, vaid liikmesriikidele antud suunis, siis ei too direktiivi jõustumine endaga kaasa muudatusi liikmesriigi õiguskorras. Direktiivi artikkel 17 sätestab liikmesriikidele kohustuse võtta vastu ja avaldada direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid 1. jaanuariks 2004.

Esialgselt oli direktiivi kohaselt plaanis hakata kohalikku seadusandlusesse toodud sätteid kohaldama 1. jaanuarist 2005 tingimusel, et Šveitsi, Liechtensteini, San Marino, Monaco ja Andorraga on sõlmitud lepingud, mille kohaselt kohaldavad nad direktiivis sätestatud meetmeid. Samuti pidid ka Euroopa Liidu riikide assotsieerunud või sõltlasterritooriumid rakendama direktiivis sätestatud meetmeid.

Eestis on direktiiviga seotud seadusemuudatustega tegeletud juba pikemat aega. Riigikogu võttis 2004. aasta 20. mail vastu tulumaksuseaduse, kohalike maksude seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse[4], millega lisati tulumaksuseadusesse (TuMS) § 572. Muudatuse jõustumine pidi sätestatama eraldi seaduses. Juunis 2004 otsustas Euroopa Nõukogu pikendada direktiivis sätestatu kohaldamist, uueks tähtajaks sai 1. juuli 2005[5]. TuMS § 572 jõustus samuti 1. juulil 2005 ja seal sätestatut kohaldatakse samast kuupäevast makstud intressidele.

 

Direktiivi peaeesmärk on infovahetus

 

Väliskaubanduse liidu pressiteatest ja Äripäeva uudisest võib jääda mulje, justkui oleks kõnealuse direktiivi eesmärgiks ühtlustada hoiuseintresside maksustamine Euroopa Liidus. Tegelikkuses on tegemist siiski infovahetuse direktiiviga, milles on sätestatud ühtlasi ka mõningad erandid maksustamise osas, et intressidelt tulumaksu kinnipidamisel vältida topeltmaksustamist.

Selleks, et saada teada, mida soovitakse direktiiviga saavutada, tarvitseb vaid tutvuda direktiivi artikli 1 lõikega 1, mille kohaselt on hoiuseintressi maksustamise direktiivi lõppeesmärk võimaldada maksustada hoiuseintresse, mille ühe liikmesriigi residendist füüsiline isik saab teisest liikmesriigist tegeliku tulusaajana, tulusaaja residendiriigis vastavalt residendiriigi seadustele.

Järelikult ei ole direktiivi mõte sugugi mitte hoiuseintresside maksustamise ühtlustamine, vaid tagada, et maksumaksjad ei saaks pangasaladust ära kasutades jätta oma koduriigis välismaalt saadud intressitulusid deklareerimata.

Näiteks Saksamaal oli 1990. aastal hoiuseintresside maksustamisega tõsine probleem, sest paljud sakslased hoiustasid oma raha Luksemburgis ja jätsid saadud intressitulu Saksamaal deklareerimata. Kuna Luksemburgis intressidelt tulumaksu kinni ei peetud ja Luksemburgi pangad Saksamaa maksuvõimudele infot ei edastanud, siis jäidki intressid maksustamata ning Saksamaa kandis saamata jäänud maksudena sadadesse miljonitesse markadesse ulatuvaid kahjusid.

Direktiiv ei reguleeri seda, kuidas – ja kas üldse – koduriik intresse maksustama peaks. Mõnes riigis maksustatakse kapitalutulud kogutulu koosseisus üldiste maksumäärade alusel (mis tavaliselt on progresseeruvad), mõnes riigis kehib kapitalitulu kohta eraldi maksumäär, tihti rakendatakse eraldi maksuvaba tulu määra intressidele või kapitalitulule tervikuna. Näiteks Eesti ei maksusta Euroopa Liidust saadud pangahoiuste intresse üldse ja seetõttu ei ole Eestil ka vajadust direktiivist tuleneva infovahetuse järele.

 

Mis muutub intressi saajale

 

Direktiivi rakendamine Eesti residendist füüsilisele isikule suuri muudatusi kaasa ei too, kuna TuMS § 17 lõike 2 kohaselt on Euroopa Liidu residendist krediidiasutuselt saadud intressid jätkuvalt maksuvabad. Hoolimata sellest, et kõnealuseid intresse Eestis ei maksustata, hakkab info makstud intresside kohta Maksu- ja tolliametile siiski laekuma. See võiks aga kõrgendada maksuhalduri huvi isikute vastu, kes välisriigis saadud tulu ei ole deklareerinud, kuid saavad sealt intresse. Nii võib intresside saamise fakt avada tee mõne muu maksupettuse jälile.

Austrial, Belgial ja Luksemburgil on infovahetuse osas üleminekuperiood, mille kestel toimub nendes riikides makstud intressidelt tulumaksu kinnipidamine. Kinnipeetava tulumaksu määr on 15%, aastast 2008 on maksumäär 20% ja alates aastast 2011 on maksumäär 35%.

Need määrad võisid tekitada illusiooni, justkui oleks Euroopa Liit kehtestanud intressidelt võetava tulumaksu minimaalsed määrad kogu ühenduse jaoks. See ei ole siiski nii. Toodud määrad kehtivad vaid nende kolme riigi jaoks üleminekuperioodi ajal ja direktiivis on minimaalsed maksumäärad ette kirjutatud sellepärast, et nii kinnipidamise kui ka info edastamise alternatiiv oleks sama efektiivne kui info edastamine. Kuna tulumaksu kinnipidamine välistab info edastamise, siis peab kinnipeetav tulumaks olema ligilähedane sellele maksule, mille intressi saaja maksaks oma koduriigis.

Direktiivi kohaselt on intressi kinnipidav riik kohustatud kandma 75% kinni peetud intressist residendist füüsilise isiku koduriigile. Ülejäänud osa jääb haldamiskulude katteks kinnipidavale riigile.

See tähendab, et kui Eesti residendist füüsiline isik saab intressi Austriast, Belgiast või Luksemburgist, peetakse temale makstud intressidelt kinni 15% tulumaksu hoolimata sellest, et Eestis kõnealuseid intresse ei maksustata.

Eesti isikul, kellele makstud intressidelt on tulumaks kinni peetud, on õigus see TuMS § 45 lõike 8 alusel oma maksustatavast tulust maha arvata ja maha arvamata osa tagastatakse residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel.

Juhul, kui Austriast, Belgiast või Luksemburgist intresse saav isik lubab endale makstud intresside osas infot vahetada, ei peeta kinni ka tulumaksu. Järelikult on Eesti residentidel kasulikum kas lubada info edastamist või hoiustada sellises riigis, kus intressidelt tulumaksu kinni ei peeta.

Oluline on märkida, et direktiiv ei keela teistel liikmesriikidel tulumaksu kinni pidada. Kuigi Eestis loobuti 2004. aastal mitteresidentidele makstavatelt intressidelt tulumaksu kinnipidamisest peaaegu täielikult (vt TuMS § 29 lg 7), võidakse paljudes teistes riikides Eesti residentidele makstavaid intresse siiski maksustada.

Kuna tegemist on Eestis mittemaksustatava tululiigiga, siis välismaalt saadud intressi deklareerida ei tule ja samuti ei saa välismaal kinni peetud tulumaksu Eesti tulumaksust maha arvata (vt TuMS § 45 lg 1). Erandi moodustab ainult eelpoolnimetatud kolmes riigist direktiivi üleminekusätte alusel kinnipeetud tulumaks.

 

Intressi maksjale tõi direktiiv lisakohustusi

 

Isik, kes maksab intresse teise Euroopa Liidu riigi füüsilisest isikust residendile on TuMS § 572 kohaselt kohustatud tegema kindlaks intressi saaja isiku ja intressi maksmise kohta esitama Maksu- ja tolliametile intressideklaratsiooni, mille täpse vormi ja täitmise korra kehtestab määrusega rahandusminister.

Oluline on tähele panna, et kohustus ei puuduta mitte ainult finantsasutusi (nt pangad, investeerimisfondid), vaid kõiki juriidilisi isikuid, füüsilisest isikust ettevõtjaid ning riigi- ja omavalitsusasutusi. Toodud määratlus vastab direktiivi artikli 4 lõikes 1 toodud makseasutuse (inglise keeles paying agent, saksa keeles Zahlstelle) definitsioonile. Deklareerida tuleb ka intressid, mis makstakse teise liikmesriigi füüsilise isiku kasuks mõnele kolmandale isikule.

Hetkel kõnealust deklaratsioonivormi kinnitatud ei ole, kuid eeldatavasti tehakse seda INF vormina. Deklaratsioonis kajastatakse lisaks Euroopa Liidu liikmesriigi residendist füüsilisele isikule makstud intressidele ka Šveitsi, Andorra, Monaco, San Marino, Liechtensteini ja muude riikide – kellega on sõlmitud vastav leping – füüsilistele isikutele makstud intresse. Deklaratsioon tuleb esitada intressi maksmise aastale järgneva aasta 10. aprilliks, seega esimene deklaratsioon esitatakse 1. juulist kuni 31. detsembrini 2005 väldanud perioodi kohta 10. aprilliks 2006.

 

Madis Uusorg

IMG Konsultant ASi maksukonsultant

 

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo