Maksumaksja portaal - Algas võidujooks sajale miljonile eurole. Lasse Lehis, Gaily Kuusik - 2011 > veebruar (nr 2) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2011 > veebruar (nr 2) > Algas võidujooks sajale miljonile eurole. Lasse Lehis, Gaily Kuusik
Algas võidujooks sajale miljonile eurole. Lasse Lehis, Gaily Kuusik


Nagu karta oli, olid 15. veebruaril veebilehed ja e-maksuamet taas kord ülekoormatud ja langesid paar korda rivist välja, kuid seda mitte küberkurjamite rünnaku tõttu, vaid sellepärast, et algas tuludeklaratsioonide esitamine. Üks põhjus, miks ülekoormus võis tekkida, on see, et eluasemelaenu intresside info tuleb igal deklareerijal panga kaudu e-maksuametisse edastada, mis tähendab väikest edasi-tagasi sõitmist internetiavarustes.

Siiski võib öelda, et meie IT areng on muutnud maksudeklaratsioonide esitamise kiireks ja mugavaks, mistõttu lihtsamatel juhtudel saab maksudeklaratsiooni esitatud mõne minutiga.[1] 16. veebruari kella 08.30 seisuga oli deklaratsiooni esitanud 211 552 inimest, tagasimaksmisele kuulub 40 687 547 eurot, juurdemaksmisele 679 926 eurot. Kokku ootab MTA tuludeklaratsioone umbes 655 000 inimeselt ning on valmis umbes 100 miljoni euro tagastamiseks. Maksuhaldur lubanud tagastada elektrooniliselt deklaratsiooni esitanutele, kellel eeltäidetud deklaratsioonis parandusi teha pole vaja, enammakstud tulumaksu 5 tööpäeva jooksul alates 28. veebruarist. Need, kes esitavad deklaratsiooni paberil, võivad tulumaksutagastusi oodata 20. aprillist. Alla 10 euro suurust enammakset üldjuhul ei tagastata, selleks tuleb teha eraldi avaldus. Tulumaksu enammakse võib ka jätta tulevaste kohustuste (näiteks 31. märtsil tasumisele kuuluva maamaksu) katteks.


Kellel on tavapärasemast natuke keerukam tulude ja kulude struktuur, sellele võime soovitada külastada MTA kodulehel asuvat foorumit http://foorum.emta.ee, kus maksuametnikud vastavad küsimustele. Samuti on maksuhalduri kodulehel üleval tulude deklareerimise teemaveeb, mis sellel aastal sisaldab teavet ka vene ja inglise keeles.


Kas ikka peab deklaratsiooni esitama?


Enne kui laskume tulude deklareerimise detailidesse, tasuks üldse kontrollida, kas tuleb deklaratsiooni esitada. Lihtsustatult öeldes on tuludeklaratsiooni esitamise kohustusest vabastatud need isikud, kelle tulult ei ole vaja tasuda täiendavalt tulumaksu või kelle saadud tulu kokku ei ületanud maksuvaba tulu 27 000 krooni.


Täiendavat tulumaksu ei ole vaja tasuda siis, kui kõikidelt tuludelt on aasta jooksul tulumaksu kinni peetud. See nõue on kindlasti täidetud siis, kui inimene on kogu aasta jooksul käinud tööl, saanud kõikide kuude eest palka ja töökoht on arvestanud maksuvaba tulu. Kui inimene ei ole tööl olnud kogu aasta või on aasta sees töökohta vahetanud, läinud vanemapuhkusele või on tekkinud muid pause tulu saamises, tasub kindlasti andmed üle kontrollida, sest sel juhul on üsna tõenäoline, et tulumaksu kinnipidamisel ei ole kõikide kuude eest maksuvaba tulu ära kasutatud ja inimesel on lootust tulumaksu tagastusele isegi siis, kui tal ei ole deklareerida ühtegi maksusoodustust. Kindlasti peaksid deklaratsiooni esitama noored, kes käisid koolivaheajal tööl. Alaealise eest saab tuludeklaratsiooni esitada lapsevanem.


Loomulikult on vaja tuludeklaratsioon esitada kõikidel, kelle tuludelt on küll aasta jooksul tulumaks korrektselt kinni peetud, kuid kes soovivad rakendada maksusoodustusi, st arvata oma tulust maha täiendavat maksuvaba tulu laste eest, eluasemelaenu intressidelt ja koolituskuludelt. Abikaasadel on alati kasulikum esitada ühisdeklaratsioon, igal juhul tasub seda teha siis, kui üks abikaasadest ei ole aasta jooksul tulu saanud.


Tuludeklaratsioon ei ole siiski alati tulumaksu tagasisaamiseks, vaid tervel real juhtudel kaasneb deklaratsiooni esitamise kohustusega juurdemakse. See puudutab eelkõige neid maksumaksjaid, kes said kasu vara võõrandamisest, tulu välismaalt või tulu, millelt pole tulumaksu kinni peetud (näiteks üüritulu või laenuintresse teiselt füüsiliselt isikult). On ka olukordi, kus deklaratsiooni esitamine on kohustuslik ka siis, kui tulu pole üldse saadud. Näiteks kõik äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjad peavad igal juhul esitama nii A kui E vormi. Isikud, kellel on osalusi madala maksumääraga territooriumil asuvas juriidilises isikus, peavad esitama vormi MM. Kui maksumaksja soovib väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju edasi kanda järgmistele perioodidele, peab ka tema kindlasti tuludeklaratsiooni esitama.


Tuludeklaratsiooni esitamise kohustus on reeglina vaid Eesti residentidel, kuid see õigus laieneb ka teiste Euroopa Liidu residentidele, kelle tuludest üle 75% tekkisid Eestis, sel juhul on mitteresidendil Eesti residendiga samaväärsed õigused maksusoodustuse ja mahaarvamiste rakendamisel. Muudel juhtudel peab mitteresident esitama tuludeklaratsiooni vaid siis, kui ta sai Eestis ettevõtlustulu (vorm E1), kasu vara võõrandamisest (vorm V1) või väljamakseid, millelt ei peetud tulumaksu kinni, näiteks üüritulu füüsilistelt isikutelt (vorm A1). Üldiselt kehtib ka mitteresidentidele deklaratsiooni esitamiseks tähtaeg 31. märts, kuid sellel on mõned erandid: kinnisasja võõrandamisest saadud kasu kohta tuleb deklaratsioon esitada ühe kuu jooksul pärast kasu saamist, ettevõtluse lõpetamise korral tuleb tuludeklaratsioon esitada kahe kuu jooksul tegevuse lõpetamisest. Eelpool mainitud tuludeklaratsioonide esitamise kohustus võib olla ka mitteresidendist juriidilisel isikul, kui isikul ei ole Eestis püsivat tegevuskohta.


Ühine deklaratsioon


Abikaasad saavad ühisdeklaratsiooni esitada tingimusel, et nad olid 31.12.2010 seisuga abielus. See tähendab, et kui aasta sees abielluti, saab ühisdeklaratsiooni esitada, kui aga enne aasta lõppu lahutati, siis selle aasta eest esitada enam ei saa. Erandiks on ühe abikaasa surm. Lesel on siiski õigus ühine tuludeklaratsioon esitada (TuMS § 44 lg 2).


Ühise tuludeklaratsiooni esitamise õigus on reeglina vaid residentidel või sellistel mitteresidentidel, kes teenisid vähemalt 75% oma tulust Eestis ja kes, nagu eelnevalt juba märgitud, võivad seetõttu esitada residendi tuludeklaratsiooni.


Ühist tuludeklaratsiooni tasub esitada, kui soovitakse rakendada maksusoodustusi ning ühel abikaasadest jääks eraldi deklaratsiooni tehes osa soodustusi kasutamata. Eelkõige tekib selline võimalus siis, kui üks abikaasa ei tööta või tema tulud on teise abikaasa tuludest oluliselt väiksemad. Ühisdeklaratsioon tuleks esitada kindlasti, kui eluasemelaenu, koolituskulude ja annetuste summa ületab 50 000 krooni (TuMS § 282), sest ühisdeklaratsioonis korrutatakse see piirmäär kahega. Nüüd aga tulude juurde.


Palgatulu


Eestist saadud palgatuluga erilisi probleemi tekkida ei tohiks. Veidi võib segadusi tekkida siis, kui on tekkinud võlgu. Esmalt meenutame, et maksuarvestus on kassapõhine. Seega – kui töötasu pole välja makstud, ei ole tekkinud ka maksukohustusi. Kui tööandja on pankrotistunud, ei pea töötajad kindlasti muretsema selle pärast, et ega nüüd äkki ei pea hakkama saamata palgalt veel riigile makse maksma. Kui tööandja on küll palgad välja maksnud, tulumaksu kinni pidanud, aga jätnud selle riigile üle kandmata, on töötaja maksukohustused täidetud. Töötaja saab oma tulud deklareerida ja maksutagastuse kätte ning tööandja võlgade eest tema vastutama ei pea. Võla kättesaamine tööandjalt on riigi probleem. Teisiti on olukord siis, kui tööandja ei ole töötajale makstud palka ametlikult deklareerinud. Sellisel juhul tekib töötajal kohustus saadud tulu ise deklareerida ja tulumaks ise maksta.


Üüri- ja renditulu


Üüri- ja renditulude maksustamisel on praktikas mitu võimalust. Esimese asjana tuleb ära otsustada, kas tegemist on ettevõtlusega. Kui soovitakse üüritulu maksustada kui ettevõtlustulu, siis tuleb ennast äriregistrisse kanda ning deklareerida tulud vormil E. Üksikasjalikumalt saab selle kohta lugeda siitsamast MaksuMaksja numbrist järgmisest artiklist FIE-de maksustamise kohta.

Kui üüritulu ei ole isiku ettevõtlus, sõltub tuludeklaratsiooni täitmine sellest, kas saadud tulult on tulumaks kinni peetud. Tulumaksu kinnipidamine sõltub sellest, kes on üürnik (rentnik). Kui väljamakseid teeb Eesti residendist juriidiline isik, riigi- või kohaliku omavalitsusüksuse asutus, füüsilisest isikust ettevõtja või mitteresident, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht, siis tekib vastavalt TuMS § 40 lõikele 1 ja § 41 punktile 7 kohustus üürimaksetelt tulumaks kinni pidada. Tulu saaja leiab sel juhul andmed oma tulu ja tulumaksu kohta deklaratsiooni real 5.1. Kui üürnikuks on füüsiline isik või mõni välismaine asutus (näiteks saatkond), siis tulumaksu kinni ei peeta; sel juhul tuleb saadud tulu deklareerida real 7.3.


Tihti kiputakse unustama, et tulu võidakse saada ka mitterahalises vormis. Mitterahalises vormis üüritulu võib tekkida näiteks siis, kui üürnik kohustub üüri maksmise asemel tegema üüritud ruumides kapitaalremondi või parendusi. Sel juhul maksustatakse lepingu lõppemisel omaniku valdusse üle läinud parenduste turuväärtus.

Tavaliselt maksavad üürnikud lisaks üürile ka niinimetatud kõrvalkulude eest (hooldustasud, kütus, vesi jmt). Kui kõrvalkulude eest tasutakse üürileandjale, peab viimane säilitama kuludokumendid, et vastavalt TuMS § 12 lõikes 3 sätestatud põhimõttele saaks need kulud maksustatava üüritulu hulgast välistada.[2] Tuludeklaratsioonis deklareeritakse sel juhul puhastulu pärast kõrvalkulude eemaldamist.


Vara võõrandamine


TuMS § 15 lõige 1 sätestab, et tulumaksuga maksustatakse kasu ükskõik millise vara võõrandamisest. Maksuvabastused on loetletud sama paragrahvi lõigetes 4-6, millest suurem osa puudutab kinnisvara ja on seotud omandireformiga. Kõige olulisem kinnisvaraga seotud maksuvabastus on TuMS § 15 lg 5 punktis 1 nimetatud eluasemena kasutamine, kuid kindlasti tasub hoolikalt lugeda ka muid vabastusi. Kellel on kinnisvara müük alles kavandamisel, peaks kindlasti tutvuma 2011. aastal kehtima hakanud muudatusega, mis piirab eluaseme müügil maksuvabade tehingute arvu ühe tehinguni kahe aasta jooksul. Ettevaatlik tuleks olla ka kodukontori kulude hüvitamisel või kuludesse kandmisel (FIE puhul), sest see võib tähendada eluruumi kasutamist „osaliselt muul otstarbel“, mis piirab maksuvabastust kinnisvara müügil (TuMS § 15 lg 6).


Tüüpilisemad olukorrad, millal tuleb riigile tulumaksu maksta, on kinnisvara võõrandamine (kui tegemist polnud elukoha või suvilaga), väärtpaberite võõrandamine ning kasvava metsa raieõiguse müük. Vallasvara müük on üldjuhul maksuvaba (eeldusel, et vara oli isiklikus tarbimises). Ettevõtluses kasutatud vara võõrandamine deklareeritakse ettevõtlustuluna vormil E.


Vara võõrandamisel maksustatakse üksnes teenitud kasu. Selleks aga peab maksumaksja olema suuteline dokumentidega tõendama vara soetamismaksumust, st vara omandamiseks ning selle parendamiseks ja täiendamiseks tehtud kulusid. Kingi või pärandina saadud vara soetamismaksumus on null. Vara omandamisega seotud notaritasud, maakleritasud ja riigilõivud liidetakse soetamismaksumusele (TuMS § 38 lg 1), müügiga seotud samalaadsed kulud arvatakse kasust maha (TuMS § 37 lg 1). Vara omamisega seotud jooksvaid kulusid (näiteks kindlustusmaksed, maamaks, väärtpaberikonto hooldustasu) ei saa kummalgi juhul arvesse võtta ning need maksustatavat tulu ei vähenda.

Kasu vara võõrandamisest deklareeritakse sõltuvalt vara liigist ridadel 6.1-6.4.


Rida-realt deklaratsioonis edasi liikudes tuleb esmalt vastu kasu ja kahju väärtpaberite võõrandamisest. Eeltäidetud tuludeklaratsioonis on kajastatud Eesti väärtpaberite keskregistrist saadud andmed, sh väärpaberite müügihind. Kõik muud tehingud, mis deklaratsioonis ei kajastu (nt tehtud väljaspool börsi), tuleb maksumaksjatel endil lisada. Samuti peab maksumaksja ise märkima väärtpaberite soetusmaksumuse, kuna sellist infot maksuhalduril pole.


Metsa raieõiguse võõrandamise osas annab TuMS § 37 lõige 8 õiguse lisada võõrandamisega seotud kulude hulka ka metsa uuendamisega seonduvad dokumentaalselt tõendatud kulud ning maksumaksjal on õigus arvata need maha samal või järgmistel maksustamisperioodidel metsa raieõiguse võõrandamisest saadud tulust. Selleks peavad aga olema täidetud samas lõikes nimetatud tingimused, näiteks peab olema metsauuendustööde kohta esitatud Keskkonnaametile metsateatis. Ettevalmistamisel on seadusemuudatused, mis muudavad metsaomanike olukorda edaspidi veidi soodsamaks.[3]

2011. aastal rakendub väärtpaberitulude maksustamisel niinimetatud investeerimiskonto (TuMS §-d 171 ja 172). 2010. aasta tuludeklaratsiooni täitmist see veel ei puuduta, kuid uute tehingute tegemisel tuleks muudatustega ja nende rakendamise sooviga juba arvestada.[4]

Välismaalt saadud tulud


Pole mingi uudis, et masu ajal kiputakse piiri taha tööle. On loomulik, et välismaal saadud palka maksustatakse ka tulumaksuga välismaal, kuid see ei tähenda sugugi seda, et Eestis enam mingit maksustamist ei toimu. Maksustamine sõltub välismaal viibitud ajast.

Kui isik viibib ühes või mitmes välisriigis töötamise eesmärgil üle 183 päeva järjestikkuse 12 kuu jooksul ning tema tulu oli välisriigis maksustatud (mille kohta peab olema tõend), siis Eestis seda tulu enam täiendavalt ei maksustata, vastav tulu tuleb deklareerida real 8.8.


Kui aga välisriigis töötamise aeg jääb alla 183 päeva, tuleb saadud tulud deklareerida real 8.1 ning võib tekkida olukord, kus isik on kohustatud Eestis ka teenitud tuludelt täiendavalt tulumaksu maksma. Kui välismaal tasutud tulumaks oli Eesti omast suurem, siis vahet ei tagastata.


Tulumaksu juurdemaksmise kohustus võib tekkida näiteks selle tõttu, et välismaal kinni peetud või tasutud[5] tulumaksu määr oli väiksem kui 21% või et välisriigis rakendatud maksuvaba tulu oli suurem kui 2250 krooni kuus. Täiendav maksukohustus võib tekkida ka sellest, et välisriigis on lubatud tulust teha mahaarvamisi või rakendada maksuvabastusi, mida Eesti seadused sellises mahus teha ei luba. Näiteks võivad Eestis maksu alla minna välismaa tööandjalt saadud päevarahad või autohüvitised. Teisest küljest tuleb meeles pidada, et paljudes välisriikides on sotsiaalkindlustuse süsteem Eesti omast erinev ning meie sotsiaalmaksule vastavad kindlustusmaksed on tihti jagatud tööandja ja töötaja vahel (Eestis toimib selliselt vaid töötuskindlustus). Töötaja palgast kinni peetud sotsiaalkindlustusmaksed tuleb deklareerida mahaarvamisena real 9.9 (TuMS § 281).


Kõik muud tulud, näiteks välismaal asuva kinnisvara üürimisest või müügist saadud tulud, autoritasud, kasu välismaiste väärtpaberite võõrandamisest jne, maksustatakse samuti üldkorras. Kui välismaal ei ole nendelt tuludelt tulumaksu tasutud (mida saaks Eestis maha arvata), ei ole ka vahet, kas deklareerida tulu Eestist või välismaalt saadud tuluna.


Kui välismaal on viibitud pikemat aega, tasub uurida juba seda, kas isik on veel üldse Eesti resident ning kahtluse korral esitada MTA-le vorm R, mille alusel maksuhaldur saab määrata isiku residentsust. Kui näiteks Soome elama asunud eestlane osutub Soome maksuresidendiks, hakkab ta Eestis tasuma tulumaksu ainult Eestis teenitud tuludelt (vt TuMS § 29).


Mahaarvamised


Maksusoodustused ongi ju need, mille pärast suurem osa meist tuludeklaratsioone esitab. See, et meil igakuiselt 2250 krooni maksuvabalt makstakse, ei pane enamik tähele. Palju toredamad on ikka need soodustused, mis justkui eikusagilt raha toodavad.


Lapsed


Täiendava maksuvaba tulu (27 000 krooni iga lapse eest alates teisest lapsest) mahaarvamise saab teha lapsevanem, kellel oli 2010. aastal vähemalt kaks kuni 17-aastast last (ka need lapsed, kes 2010. aastal sündisid või said 17-aastaseks). Maksuvabastust saab kasutada vaid üks vanem ning eeltäidetud tuludeklaratsioonis kantakse laste info sellele vanemale, kellele makstakse lapsetoetust. Soovi korral saab neid andmeid muuta ja vabastuse teisele vanemale üle kanda.


Soodustust saab see lapsevanem, kes last kasvatab. Näiteks kui ühel mehel on nelja erineva naisega neli last, aga ise kasvatab vaid ühte neist, siis saab ta maksusoodustust rakendada vaid ühe lapse kohta.


Kui laps on ka ise tulu teeninud, siis selle võrra väheneb mahaarvamine, kuid samas tekib lapsel endal õigus maksuvaba tulu rakendamisel enda tuludeklaratsioonis.


Pensionid


Tulumaksuseaduse § 232 sätestab, et lepinguriigi seaduse alusel makstavat pensioni, nimetatud riigi õigusaktides sätestatud kohustuslikku kogumispensioni või tulenevalt sotsiaalkindlustuslepingust pensioni saava residendist füüsilise isiku tulust arvatakse täiendavalt maha maksuvaba tulu nimetatud pensionide summa ulatuses, kuid mitte rohkem kui 36 000 krooni maksustamisperioodil. Alles pensionile jäänud inimestele kehtib see piirmäär terve aasta kohta täies ulatuses. Muudele tuludele seda maksuvabastust üle kanda ei saa.


Loomulikult kehtib pensionärile ka tavaline maksuvaba tulu. Kui pension on suurem kui 3000 krooni kuus, saab pensionär esitada pensioniametile avalduse maksuvaba tulu rakendamiseks. Kokku saab iga pensionär saada maksimaalselt 5250 krooni maksuvaba tulu igas kuus. See hõlmab nii riiklikku pensioni kui ka kohustuslikku kogumispensioni (II sammas), samuti näiteks Soomest saadud pensioni.


Eluasemelaenu intressid


Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata endale eluasemeks elamu või korteri soetamiseks võetud laenu või liisingu intress, mis on maksustamisperioodil tasutud lepinguriigi residendist krediidiasutusele või sellise äriühinguga samasse kontserni kuuluvale finantseerimisasutusele, samuti mitteresidendist krediidiasutuse lepinguriigis registreeritud filiaalile. Samadel tingimustel võib tulust maha arvata ka elamu ehitamise eesmärgil maatüki soetamiseks võetud laenu või liisingu intressid.

Soetamiseks loetakse ka ehitise püstitamist, laiendamist ja rekonstrueerimist ehitusseaduse tähenduses, samuti ehitise tehnosüsteemide asendamist ja muutmist ning ehitise ruumijaotuse muutmist ja ehitise tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustöid, kuid sellisel juhul peab mahaarvamise saamiseks kindlasti olema vormistatud ehitusluba või ehitusprojekt. Üheaegselt saab maha arvata ainult ühe elamu või korteri soetamise laenu ja kapitalirendi (liisingu) intressid, laenulepinguid võib ühe objekti kohta olla ka mitu.


Maksuhalduri tõlgenduse[6] kohaselt, mis nüüdseks on saanud kinnitust ka kohtupraktikas, peab maksusoodustuse kasutaja kindlasti olema ise eluaseme omanik või liisingulepingu puhul saama omanikuks. Kui elukaaslased on võtnud ühiselt laenu, peavad makstud intressid vastama omandi proportsioonidele — kui eluase on kaasomandis, peab kumbki omanik maksma pool ühise laenu intressidest, et intresse saaks maha arvata. Abikaasad saavad omandi ja laenu pooled „kokku panna“ ka ühise deklaratsiooni kaudu. Need, kes on laenulepingu sõlminud enne 01.01.2005, võivad tulust maha arvata ka abikaasale, vanemale või lastele eluaseme soetamiseks võetud laenu intresse.


Koolituskulud

Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata tema enda ja tema ülalpidamisel oleva alla 26 aasta vanuse isiku koolituskulud või eelnimetatud koolituskulude puudumisel ühe alla 26 aasta vanuse Eesti alalise elaniku koolituskulud.

Soodustust andvate õppeasutuste määratlemisel üldiselt probleeme ei teki, sest koolituskulude andmed kantakse eeltäidetud tuludeklaratsiooni koolitusasutuste tõendite alusel. Vaid välismaal tasutud kulude deklareerimisel peaks maksumaksja ise lähemalt uurima TuMS § 26 teksti.


Koolituskulu tähendab õppimise eest makstud tasu, mitte näiteks toiduraha või õppematerjalide soetamist ega ka näiteks liikluseksami riigilõivu. 2010. aastal ei saa enam tulust maha arvata õppelaenu intresse.


Koolituskulusid saab maha arvata ainult kulude tegelik maksja. Sellega peaks alati arvestama juba lepingute vormistamisel ja maksete tegemisel.


Annetused

Dokumentaalselt tõendatud kingitused ja annetused saab tulust maha arvata, kui need on tehtud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud isikule, kirikule ja kogudusele, riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse teadus-, kultuuri-, spordi-, haridus- või sotsiaalhoolekandeasutusele, kaitseala valitsejale või avalik-õiguslikule ülikoolile. Mahaarvamist saab rakendada ainult kuni 5% ulatuses maksustamisperioodi tulust, millest on eelnevalt tehtud mahaarvamisi (nt eluasemelaenuintressid, koolituskulud). 2010. aastal alates ei saa enam maha arvata erakondadele tehtud annetusi ega ametiühingu liikmemaksu.


Kui kingituse ja annetuse saanud isikud on vastava informatsiooni (INF 4) maksuhaldurile edastanud, kantakse tehtud kingituse ja annetuse andmed eeltäidetud tuludeklaratsioonile. Riigi- ja omavalitsusasutused ning usulised ühendused ei esita vormi INF 4, mistõttu tuleb nendele saajatele tehtud annetused ise deklaratsiooni kanda ja loomulikult on sel juhul vaja ka annetuse tegemist tõendavat dokumenti, näiteks maksekorraldust või telefoniarvet telefoni teel tehtud makse korral.


2011. aastal tekib õigus arvata tulust maha ka välismaa mittetulundusühingutele tehtud annetusi, kuid riigi- ja omavalitsusasutustele enam maksuvabalt annetusi teha ei saa.

Kiirematel on maksudeklaratsioonid kindlasti juba ammu esitatud, kuid neile, kellel see veel ees on, soovitame deklaratsiooni täitmiseks rahulikku meelt ning positiivset kogemust maksuhalduriga.



Lasse Lehis

EML juhatuse liige


Gaily Kuusik

EML jurist






[1] Näiteks mõnes vanas Euroopa riigis võib „elektrooniline tuludeklaratsioon“ tähendada seda, et maksumaksjale saadetakse kirjaga diskett, millel oleva programmi saab arvutisse laadida, seejärel tuleb täidetud deklaratsioon välja printida ja kirjaga maksuametisse saata.

[2] Sellist lähenemist on aktsepteerinud ka maksuhaldur. Vt Hannes Udde. Kuidas deklareerida 2008. aasta tulusid. – MaksuMaksja, 2009, 2, lk 19-25.

[3] Vt Martin Huberg. Metsamaterjal — tulumaksuseaduse eelnõu teisel ringil. – MaksuMaksja, 2010, 12, 22-24.

[4] Teema kohta lähemalt vt Ranno Tingas. Investeerimiskonto või osaühing — kumb jääb peale? – MaksuMaksja, 2010, 12, lk 15-17.

[5] Välismaal töötamine võib kaasa tuua ka kohustuse esitada välisriigis tuludeklaratsioon ja tasuda seal täiendavat tulumaksu. Ka seda tulumaksu saab Eesti tulumaksust maha arvata.

[6] Hannes Udde. Kuidas deklareerida 2008. aasta tulusid. – MaksuMaksja, 2009, 2, lk 19-25.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo