Maksumaksja portaal - Maksumaksja sõber ja vaenlane selgunud. Lasse Lehis - 2011 > veebruar (nr 2) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2011 > veebruar (nr 2) > Maksumaksja sõber ja vaenlane selgunud. Lasse Lehis
Maksumaksja sõber ja vaenlane selgunud. Lasse Lehis


2010. aasta maksumaksja sõbra ja vaenlase tiitli saajad kuulutati pidulikult välja 15. veebruaril. Olime sunnitud mõneti kordama eelmise aasta stiili, sest taas oli sõbra tiitli saajale (saavutuse mõttes) ainult üks kandidaat ning taas jõudis üks teine sõbralik organisatsioon oma tunnustusega meist ette. Aga mis siis.

Seekord keskendusime „kohalikule tasandile“, sest mõlemad tiitlid läksid kohalikele omavalitsustele. Seda ei tule tihti ette, sest üldiselt on kohalike omavalitsuste roll Eesti maksusüsteemi kujundamisel üsna tagasihoidlik. Põhjus, miks kohalikud võimud seekord särada said, võib olla seletatav näiteks sellega, et riigi tasandil tehti valusamad otsused juba 2009. aastal ära ja 2010. aasta möödus eurole ülemineku ettevalmistuses.

Sisulise külje pealt kujunes meie otsus üsna lihtsaks. Võib ka öelda, et maksumaksjate liit pöördus tagasi oma lätete juurde ja tuletas meelde organisatsiooni kõige esimest eesmärki — optimaalne maksukoormus ja maksumaksjate huvide kaitse. See võib tunduda ehk primitiivne, aga meile tõesti sobib hästi loosung „Maksude tõstmine on halb, maksude langetamine on hea“. Küll vabas ühiskonnas jagub ruumi ka teistsuguste põhimõtete propageerijatele.

Maksumaksja sõber

Maksumaksja sõbra tiitel läks seekord jagamisele Harku valla ja Jõgeva valla vahel. Need kaks valda kasutasid esimesena 2. juulil 2009 kehtima hakanud maamaksuseaduse muudatuses pakutud võimalust anda vallaelaniku kodualusele maale täielik maksuvabastus. EML toetab kodualuse maa maksust vabastamist ning leiab, et maa- ja kinnisvaramaksud on keskaegsed igandid, mis ei peaks koormama Eesti maksusüsteemi. Kuigi „Ameerika onud“ soovitavad aeg-ajalt Eestil suurendada omandimaksude osakaalu maksutuludest (mis võib teoreetiliselt olla isegi õige), tuleks meie arvates Eestis eelkõige teatud ajaloolistel põhjustel suhtuda omandi maksustamisse äärmiselt ettevaatlikult. EML usub, suurem osa Eesti kinnisvaraomanikke tunnetab maamaksu ääretult ebaõiglase ja ebaotstarbeka maksuna.

Saame siis sõpradega lähemalt tuttavaks. Harku vald asub Tallinnast läänes, valla pindala on 159,7 km2 ja 2011. aasta alguse seisuga oli vallas 12 388 elanikku. Põhiliste vaatamisväärsustena reklaamitakse valla kodulehel lisaks 22 km pikkusele mererannikule koos Rannamõisa ja Türisalu pangaga veel Vääna mõisa, Rannamõisa kirikut, Suurupi tuletorne ja Martin Lutheri mälestusmärki. Valla keskuseks on Tabasalu alevik. Harku vallal on kaks sõprusvalda — Eura Soomes ja Piaseczno Poolas.

Määrus maamaksuvabastuse kohta (nr 19) võeti vastu vallavolikogu 08.11.2010 istungil. Volikogu 21 liikmest hääletas selle otsuse poolt 14 ja vastu 7. Volikogu liikme Jaanus Härmsi palvel on istungi protokolli kantud, et vastuhääletajateks oli ERE fraktsioon ja valimisnimekirja Harku Liit esindajad. Määruse eelnõu esitas vallavalitsus, kes põhjendas maksuvabastust vajadusega soodustada elanike elama asumist ja elukoha registreerimist Harku valda. Seega loodetakse umbes 3 miljoni krooni suuruseks kavandatud maamaksutulu vähenemine kompenseerida umbes kaks korda suurema tulumaksu lisalaekumisega.

Maksuvabastus anti seadusega lubatud maksimumpiirides ehk kuni 1 hektari suuruse maatüki ulatuses. Huvitav on ehk lisada, et Harku vald soovis tegelikult anda maksuvabastust seaduses lubatust rohkemgi, sest samal volikogu istungil võeti vastu ka teine määrus (nr 20), millega antakse kuni 90% maamaksusumma suurusele vastavat toetust vallaelanikele, kellele kuulub elamumaa, millel veel ei asu elamut, või kelle elamu asub maatulundusmaal (st tegemist on taluga). Selline konstruktsioon võib tekitada mõningaid õiguslikke küsimusi, kuid pigem tuleks seda võtta kui vihjet seadusandjale, et ehk oleks mõtet anda maksuvabastuse kehtestamise osas omavalitsustele rohkem vabad käed.

Jõgeva vald on Jõgeva linna ümbritsev 458 km² suurune ja 4983 elanikuga rõngasvald, milles on 41 asulat, neist suurimad on Kuremaa, Laiuse, Siimusti ja Jõgeva alevikud. Vallavalitsus ise aga paikneb Jõgeva linnas. Vaatamisväärsustena reklaamib valla koduleht Vooremaa maastikku, Pedja jõge, Endla looduskaitseala, Laiuse lossivaremeid, Siimusti keraamikatehast, Kuremaa lossi ja Jõgeva mõisas asuvat Sordiaretuse Instituuti.

Määrus maamaksuvabastuse kohta (nr 21) võeti vastu vallavolikogu 18.11.2010 istungil. Otsust peeti nii tähtsaks, et toimus lausa nimeline hääletamine. Nii saame protokollist teada, et otsuse poolt hääletas 19-st volikogu liikmest 14: Marek Saksing, Raul Taul, Väino Ling, Malle Koppa, Anne Oras, Matti Tsahkna, Aivar Kokk, Alo Teder, Vahur Kukk, Tiit Maripuu, Gunnar Koll, Ain Viik, Tauri Trei ja Riho Seppet. Vastu hääletasid Saima Kalev, Arvo Sakjas ja Marko Angerjärv ning erapooletuks jäi Oleg Rajapu. Määruse eelnõu esitas samuti vallavalitsus ning maamaksuvabastus kehtestati samuti suurimas lubatud mahus ehk kuni 1 ha ulatuses. Määruse § 1 kohaselt on määruse eesmärk vähendada vallaelanike maksukoormust.

Kui päris täpne olla, siis kehtestas ka Rae vald 2011. aastaks maamaksu vabastuse kuni 500 m2 (0,05 ha) ulatuses, kuid sõprade nimekirjast jäi Rae vald välja eelkõige sellepärast, et samaaegselt otsustas vallavolikogu tõsta elamumaa maksumäära varasemalt 1 protsendilt maksimummäärani ehk 2,5% peale. Istungi protokolli järgi planeerib vallavalitsus elamumaalt laekuva maamaksu suurenemist umbes 2 miljoni krooni võrra ning maamaksuvabastuse tulemusena maksulaekumiste vähenemist umbes 1 miljon krooni võrra. Järelikult vallaelanike maksukoormus tegelikult tõuseb ning osaline maksuvabastus oli mõeldud maksutõusu osaliseks kompenseerimiseks.

Maksumaksja vaenlane

Maksumaksja vaenlase tiitli otsustasime anda Tallinna linnale müügimaksu ja paadimaksu kehtestamise eest. Teiste nominentide „vägiteod“ jäävad sellest saavutusest kaugele maha. Müügimaks võttis maksumaksja taskust 2010. aastal 85,2 miljonit krooni (tõsi küll, linn ise lootis saada 150 miljonit krooni), kuid lisaks sellele tekitas kauplejatele märkimisväärselt lisakulusid ja rakendusprobleeme ning tõstis hindu kogu Eestis. Paadimaks kahjustas Tallinna kui merelinna mainet ja näitas halba suhtumist paadiomanikesse.

Siiski olgu tõe huvides märgitud, et mõlema maksu rakendusprobleemid olid väga suures osas põhjustatud riigi tegematajätmisest. Kohalike maksude seadus on ajale jalgu jäänud ja näiteks müügimaks oleks EML veendumuse kohaselt tulnud kaotada juba Eesti liitumisel Euroopa Liiduga, sest Euroopa käibemaksudirektiiv ei luba lisandväärtuse maksu kõrvale muid konkureerivaid käibemakse. Samuti ei sobi maksumaksja asukohaga või vallasvaraga seotud maksud eriti hästi kohalikeks maksudest, sest maksuobjektil ei pruugi maksu koguva omavalitsusüksusega üldse seost olla (näiteks müügimaks peaks olema tarbimismaks, aga tegelikult maksustatakse müügikohta, mitte tarbijat). Nii võib tõdeda, et igas halvas on ka kübeke head, sest ainult tänu nende maksude kehtestamisele Tallinnas tulid kõik müügimaksu ja paadimaksu rakendamise probleemid päevavalgele ja viisid ka kokkuvõttes nende maksude kaotamiseni. Maardu linnas ja Harku vallas oleks müügimaks vabalt võinud veel 15 aastat vegeteerida ja see poleks kedagi huvitanud.

Saame siis ka vaenlasega tuttavaks. Tallinn asub Harku vallast idas. Kodulehe andmetel on omavalitsusüksuse koordinaadid 59°26' põhjalaiust ja 24°46' idapikkust. Tallinna pindala (koos Aegna saarega ja Harku ning Ülemiste järvega) on 159,2 km², rahvaarv seisuga 01.06.2010 oli 410 050 inimest. Tallinnal on 46 km merepiiri 59 km maapiiri. Keskmine temperatuur juulis on +16,7°C ja veebruaris -4°C. Pakutavate atraktsioonidena jäi linna kodulehe avalehelt silma Euroopa kultuuripealinn, Tallinna Televisioon, ajaleht Pealinn, linnapea blogi, lumelinn, Tallinna abipakett, Raadiku eluase, valentinipäeva laulukonkurss ja töötute rakendamine lumekoristustöödel.

Linna esindavad selle auväärse tiitli saamisel tol ajal volikogu koalitsioonis olnud ja määruste poolt hääletanud Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond, samuti maksumääruste eelnõud algatanud linnavalitsus eesotsas linnapea Edgar Savisaarega. „Autahvlile“ tuleks kindlasti veel kanda munitsipaalmaksuameti ehk Tallinna Ettevõtlusameti juhataja Marek Jürgenson ja teda kureeriv abilinnapea Eha Võrk.

Ajakirjas MaksuMaksja oleme müügimaksust kirjutanud piisavalt palju alates 2009. aasta detsembrist, mil linnavalitsus teatas müügimaksu kehtestamise kavatsusest, kuni 2010. aasta septembrini, mil lõpuks selgus, et 2012. aastast on nii müügimaks kui paadimaks kohalike maksude seadusest lõplikult kadunud. Viiteid müügimaksuga seotud probleeme puudutavatele materjalidele leiab ka EML kodulehelt rubriigis „Maksuinfo“ pealkirjaga „Teabematerjale Tallinna müügimaksust“. Neid artikleid lugedes võib iga maksumaksja ise otsustada, kas vaenlase tiitel on auga ära teenitud või mitte.


Lasse Lehis
EML juhatuse liige




Müügimaksu teemal MaksuMaksjas ilmunud:

• Lasse Lehis. Müügimaks — tõlkes kaduma läinud. – 2009, 12, lk 28-31;
• Paul Keres. Müügimaks — maksa seda, ei tea mida. – 2010, 3, lk 10;
• Maailmas pole midagi lihtsamat kui müügimaks… EML kirjavahetus Rahandusministeeriumiga. – 2010, 3, lk 11-18;
• Lasse Lehis. Seiklusjutte maalt ja linnast. – 2010, 3, lk 18;
• Lasse Lehis. Uudiseid müügimaksu rindelt. – 2010, 4, lk 5-6;
• Lasse Lehis. Kus on parem müügimaks? – 2010, 5, lk 17-21;
• Lasse Lehis. Tere, müügimaks! – 2010, 5, lk 21;
• Valge liblika suvi. – 2010, 6/7, lk 7;
• Lasse Lehis. Uudiseid müügimaksu rindelt — käes on tegude aeg. – 2010, 8, lk 4-5;
• Lasse Lehis. Tallinna lahe piraadid: müügimaksu needus. – 2010, 9, lk 4-5.



2010. aasta maksumaksja vaenlase nominendid

1. Tallinna volikogu koalitsioon ja linnavalitsus eesotsas linnapea Edgar Savisaarega – müügimaksu ja paadimaksu kehtestamise eest Tallinnas.
2. Riigikogu rahanduskomisjon — asjatundmatuse ja saamatuse eest kütuseäris vohavaid käibemaksupettusi tõkestavate seadusemuudatuste menetlemisel.
3. Kliima- ja Energiaagentuur — asutus, mida pole veel päriselt olemas, aga mis kulutab usinasti maksumaksja raha.
4. Justiitsministeeriumi asekantsler Marko Aavik — elektroonilise aastaaruande süsteemi kiirustades ja lohaka rakendamise eest.
5. Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Raivo Küüt — aasta jooksul kasutamata jäänud eelarveraha kiire raiskamise eest aasta lõpus.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo