Maksumaksja portaal - Jumal tänatud, et sa siin oled! Lasse Lehis - 2011 > Jaanuar (nr 1) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2011 > Jaanuar (nr 1) > Jumal tänatud, et sa siin oled! Lasse Lehis
Jumal tänatud, et sa siin oled! Lasse Lehis

Nüüd on Tema siis lõpuks kohal. Kogu oma hiilguses. Paljudel polnud aastavahetusel mahti head uut aastatki soovida, sest nii palju oli muud põnevat, mida vaadata, katsuda või millest rääkida. Kes imetles niisama uut raha ja hinnasilte; kes sai täiendada oma arvutusoskust (1,50 krooni võrdub 0,10 euroga, aga 0,10 eurot võrdub 1,56 krooniga — kui ei usu, kontrollige eurokalkulaatori peal järele); kes lihvida kirjutamisoskust (näiteks „ümardama“ kirjutatakse ühe „m“-iga), kuid reklaame lugedes tuleb küll tõdeda, et pikem eesti keele kursus on paljudes kohtades veel läbimata (näiteks sümbol € paigutatakse arvu järele).

Jälgides ajakirjanduses kajastatud uudised, jäi euro Eestisse tulekust kohati küll mulje kui „Võsareporteri“ erisaatest, sest millise usinusega otsiti ja leiti kinnitust hüpoteesile, et euro tulekuga ei kao Eestist kuhugi ära ei vaesus, lollus, ahnus, ülbus ega hoolimatus, rääkimata tööpuudusest, halvast ilmast, haigustest, nõmedatest naabritest või valimisreklaamist. Usinate lugejate abil leiti üles ja kisti ilmarahva ette naeruks bussijuht, kes ei tahtnud Hispaania kuninga näopildiga euromünti vastu võtta, ning poemüüja, kellele ei sobinud kortsus paberraha. Saime ka teada, et inimesed on üritanud uute müntide vahele poetada kusagilt reisilt üle jäänud või kodus vedelenud muude maade münte — ajakirjandus on meile raporteerinud kohtumisest Poola zlottide, Vene kopikate, Türgi liiride, USA sentide ja Läti santiimidega.[1] Ja oh üllatust, ka valeraha on liikvele läinud. Iseasi, kas suveniirtrükiseid ja isetehtud 1000-euroseid rahatähti on just paslik valerahaks nimetada.

Pensionipäeva saabudes olid ajakirjanikud nagu šaakalid pangakontorites, otsimas üksikuid vanainimesi, kes ei ole euro saabumisest kuulnud või kellel on näpud kalkulaatori jaoks liiga kanged ja kes ei saa kasutada pangakaarti, sest va PIN-kood ei seisa kuidagi meeles. Ja see memm leitigi üles, et kogu Eesti saaks teada, mis juhtub, kui lapsed enam oma vanematega suhelda ei viitsi ja jätavad üksiku vanainimese ilma digiboksita piinlema. Saime veel teada näiteks põrutava uudise, et valuutavahetuse käive väheneb, ja otse loomulikult ei ole maailmas ühtegi asja, mida ei oleks võimalik seostada Eesti ja Venemaa suhetega. Seekord on võimalik siis piike murda teemal, kas Eesti kaardi kujutis euromündil on ikka „õigetes“ piirides.

Spetsialist vastab Delfis lugejate küsimustele nagu näiteks: kuidas anda lapsele taskuraha, kui ei saa enam sularahaautomaadist võtta väikest paberraha[2]; kuidas hakkama saada tundega, et raha on meeletult vähe; kuidas ümardada krediitkaardi limiiti või mida soovitada inimesele, kes süvenes poetšeki uurimisse ja ülearvutamisse nii tõsiselt, et unustas ostetud kaubad kassasse maha. Tallinna linnaosavalitsused aga valmistuvad korraldama jaanuari viimasel nädalal tasuta toitlustust neile, kes on valearvestuste tõttu eurod kogemata liiga vara ära kulutanud.

Ja loomulikult ka See Teema. Tõstis varem neid hindu kes tõstis, aga nüüd ja edaspidi tõstab neid ainult euro. Sest nii on ja kõik teavad seda. See seisukoht on rahva mälusse kivistunud ja leiab oma väärika koha hüüdlausete „rahareform hävitas säästud“ ja „Mart Laar hävitas põllumajanduse“ kõrval. Selle tõestuseks raporteeris Delfi meile 4. jaanuaril, et kallinenud on jõusaali kuukaart, maniküüri hind ilusalongis, popkorn kinos, Tere jogurt, kebab friikartulitega, riis köögiviljadega, trahv piletita sõidu eest… ja muidugi Õhtuleht.

Kuid see ei ole veel kõik. Toiduainete hinnad maailmaturul on viimasel ajal tõusnud 6-8 protsenti, mille tulemusena on Hiina ja Etioopia hakanud riiklikult hindu reguleerima, aga Alžeerias ja Tuneesias tekkisid lausa rahvarahutused, mis viimati mainitud riigis kulmineerusid riigipea võimult kukutamisega. Võimas! Asi on läinud nii hulluks, et maailma 20 suurima majandusega riiki soovivad oma tippkohtumisel arutada toiduhindade langetamise võimalusi.[3] Ja mis me räägime Õhtulehest — isegi Saksamaa ajakiri Der Spiegel tõstis kohe pärast seda, kui oli avaldanud Eestit ülistava loo[4], üksiknumbri kaanehinna 3,80 eurolt 4-le eurole.

Kuidas rahavahetus sujus?

Rahandusministeeriumis 3. jaanuaril toimunud pressikonverentsil tutvustasid pankade esindajad ja muud asjaosalised eurole ülemineku korralduslikku poolt, mida tavakodanik ei märka. Näiteks Swedbank testis infosüsteemide eurole üleviimist 7 korda. SEB-is oli uusaastaööl tööl 45 inimest ja 1. jaanuari päeval umbes 450 inimest. Swedbanki kontorites vahetati 2010. aasta detsembri jooksul kroone eurodeks 70 miljoni euro väärtuses, 1. ja 2. jaanuaril vahetati 1,3 miljoni euro väärtuses. Inimeste uudishimu uut raha näha oli suur, näiteks SEB pangaautomaatidest võttis uue aasta esimese 15 minuti jooksul sularaha välja kokku 400 klienti. Kuid inimestele pakkus piisavalt põnevust ka pangakontol olevate eurode „vaatamine“, sest mille muuga saaks seletada seda, et Swedbanki internetipanka külastas 1. jaanuaril 100 000 inimest.

Pangaesindajate hinnangul oli aastavahetuse seis laias laastus selline, et eraisikute käes olnud sularahast umbes kolmandik oli paigutatud pangakontodele, teine kolmandik vahetatud euro sularaha vastu ja viimane kolmandik on siis see, mille kokkukogumise ja eurodeks vahetamisega tegeles jaanuari esimese kahe nädala jooksul suures osas meie jaekaubandus. Kaupmeeste liidu esindaja sõnul oli esimestel päevadel täheldada tavapärasest suuremaid krooni sularahamakseid, kuid valdavalt olla ostjad olnud heatahtlikud ja rahulikud.

Kuna kohati tundub uudiseid lugedes, et eurole ülemineku kõige suurem rahaline kaotus on kilekoti hinnale ümardamise käigus lisandunud 0,42 eurosenti, siis vahelduseks natuke sellest, kui palju on eurole ülemineku ettevalmistused maksma läinud. Pressikonverentsil esitatud andmete kohaselt olid Eesti Panga kulud 2010. aastal umbes 200 miljonit krooni, kommertspankade kulud umbes 235 miljonit krooni. Riik kulutas teavitustööks 12 miljonit krooni, millest pool hüvitab Euroopa Komisjon ning riigi infosüsteemide üleviimiseks kulus 40 miljonit krooni. Suured jaekaubandusketid kulutasid investeeringutele ja koolitusele igaüks umbes 120 000 eurot ehk ligi 1,9 miljonit krooni. Loomulikult maksab ka need kulud lõpuks kinni ei keegi muu kui seesama kilekoti ostja.

Tuletame meelde olulisemad reeglid

Nüüd aga anname veelkord lühikese kokkuvõtte euro kasutuselevõtu kõige olulisematest reeglitest, millest oleme varasemates MaksuMaksja numbrites ka juba pikemalt kirjutanud.

Vastavalt euro kasutusele võtmise seaduse §-le 2 on Eesti Pank ja Eestis tegutsevad krediidiasutused kohustatud euro münte ja pangatähti vastu võtma piiranguteta. Krooni käibelt kõrvaldamise eesmärgil on krediidiasutustel kohustus vahetada kroone eurodeks sularaha teenuseid osutavates kontorites teenustasuta kuni 30. juunini 2011.

Kõik muud isikud on kohustatud vastu võtma korraga kuni 50 kehtivat euro münti sõltumata nende väärtusest, pangatähti aga piiranguteta. Kauba müüjat või teenuse osutajat, kes keeldub vastu võtmast seaduslikku maksevahendit, võib tarbijakaitseseaduse § 472 kohaselt karistada rahatrahviga, mille suurus on füüsilisele isikule kuni 200 trahviühikut ehk 800 eurot ning juriidilisele isikule kuni 2000 eurot. See tähendab, et Eestis ei ole näiteks lubatud paigutada mujal Euroopas üsna levinud silte selle kohta, et 200- ja 500-euroseid rahatähti vastu ei võeta.[5] Samuti ei tohiks selle sätte kohaselt olla lubatud avada näiteks automaattanklat või piletimüügiautomaati, mis võtaks vastu kas ainult münte, ainult paberraha või mis võimaldaks ainult kaardimakseid. Tundub, et Eesti ametnikud on üritanud järjekordselt teha seitsme kraanikausi imet ja pehmelt öeldes veidi üle pingutanud.

Kuni juuni lõpuni kehtib kohustus avaldada hindu kahes vääringus. Vastav kohustus on reguleeritud majandus- ja kommunikatsiooniministri 14.04.2004 määruse nr 76 §-des 81 ja 82 (RTL 2004, 43, 729; RT I 2010, 26, 134). Pärast eurole üleminekut tuleb kehtiv hind tuua eurodes ja lisada informatiivne hind kroonides. Ümberarvutamisel tuleb kasutada ametlikku üleminekukurssi ja ümardamisreegleid.

Kohustus puudutab tarbijale (st füüsilisele isikule) pakutavate või müüdavate kaupade ja teenuste hinnainfot, näiteks müügikohas olevaid hinnasilte ja hinnakirju, e-poe veebilehte. Näiteks ettevõtjate omavahelistel arvetel või lepingutes ei ole kohustuslik paralleelselt krooniarvutusi enam tuua. Määruse kohaselt ei ole hinna kahes vääringus avaldamise kohustust müügikataloogides, samuti ei pea müügikohtades lisama kroonihindu eelpakendatud kauba ühikuhinnale, tarbija tellimusel mõõdetud kaubakoguse müügihinnale ega pakendi tagatisrahale. Ettemakse sooritamist tõendavatel dokumentidel (ühistranspordi-, kino- ja teatripiletid, telefoni kõnekaardid, kinkekaardid jm), samuti loteriipiletitel võib hind olla avaldatud ühes vääringus.

Kõik osaühingud ja aktsiaseltsi peavad muutma oma osa- või aktsiakapitali suurust ning sellega seoses muutma ka põhikirja ning registreerima vastava muudatuse äriregistris. Kui kapitali suurendatakse või vähendatakse lähima võimaliku täisarvuni (nii et iga osa nimiväärtus oleks ühe euro täiskordne ja aktsia nimiväärtus 10 sendi täiskordne), siis saab muudatused vastu võtta lihtsustatud korras ja registreerida 2011. aasta jooksul lõivuvabalt, edaspidi maksab see muudatus 17,90 €. Muudatuste tegemisega ei ole kiire, väga hästi sobib näiteks teha vajalikud otsused koos majandusaasta aruande kinnitamisega (see annab soovi korral võimaluse suurendada kapitali nõutavast enam ning kasutada selleks lõppenud aasta kasumit). Aktsiaseltsides on ka võimalik võtta kasutusele nimiväärtuseta aktsia. Täpsemalt soovitame lugeda novembri MaksuMaksjast.[6]

Muud liiki ühingutes (täisühing, usaldusühing, ühistu, mittetulundusühing) ei ole vaja mingeid muudatusi teha, sest seal ei arvutata osanike või liikmete hääleõigust osaluse alusel või ei kanta kapitali suurust üldse registrisse. Osaühingutes tasub aga uurida, kas ei oleks mõtet üheaegselt kapitali konverteerimisega teha ka muid muudatusi, mida uuest aastast jõustunud äriseadustiku muudatused võimaldavad (näiteks valida juhatuse liikmed tähtajatult või kaotada ära osanike ostueesõigus).

Krooni käibelt kõrvaldamine ei muuda ühtegi lepingut ega õigusakti, ei vabasta kedagi varem kokku lepitud kohustuste täitmisest ega anna õigust lepinguid ühepoolselt muuta, kui lepingupooled ei ole ise sellist võimalust kokku leppinud. Kõik täitmata lepingud, tasumata arved, kohtutäituri menetluses olevad võlad arvutatakse eurodesse ümber ja neid täidetakse edasi, ühtegi täiendavat dokumenti ei ole selleks vaja vormistada. Kui mõnes seaduses või määruses on veel kogemata sisse jäänud Eesti kroonides väljendatud summa, tõlgendatakse seda kui viidet eurole ametliku ümberarvestuskursi ja ümardusreeglite kohaselt. Eelkirjeldatud põhimõte on kirjas euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lõigetes 3 ja 4.

Kui siiski soovitakse eurohindu ümardada, tuleb välja uurida, milliseid hindu saab muuta ühepoolselt (nt kaupluse hinnasilt või kohviku menüü) ja milliste puhul on vaja ka teise poole nõusolekut (nt teenuselepingud klientidega). Üldiselt võime eeldada, et teisele poolele soodsama muudatuse puhul (näiteks töötasu suurendamine või kauba müügihinna vähendamine) piisab ka ainult lepingupartneri teavitamisest. Lähemalt võib lugeda septembri MaksuMaksjast.[7]

Raamatupidamisarvestuses tuleb aastavahetuse seisuga arvutada kõik saldod ümber kroonidest eurodesse ja vormistada selle kohta õiend. Saldod ümardatakse ühe

sendi täpsusega vastavalt ametlikule ümardamisreeglile ning ümardamisel tekkivad vahed kajastatakse aruandeperioodi (2011. aasta) kasumi või kahjumina. Kui majandusaasta ühtib kalendriaastaga, siis tuleb 2010. aasta aruanne koostada kroonides ning 2011. aasta oma juba eurodes (sh ka 2010. aasta võrdlusandmed). Kui majandusaasta ei ühti kalendriaastaga, siis tuleb juba käimasoleva aruandeperioodi andmed kõik eurodesse ümber arvutada.

Kõige olulisem muudatus maksuarvestuses on ehk see, et nüüd tuleb kõik maksud deklareerida ja tasuda sendi täpsusega. Kõik 2010. aasta kohta käivad maksudeklaratsioonid (sealhulgas ka füüsilise isiku tuludeklaratsioon) täidetakse veel kroonides, samuti kõik parandused varasematesse deklaratsioonidesse tuleb teha kroonides.

Arvete vormistamine sõltub nii nende väljastamise ajast kui ka arvete sisust. Näiteks jaanuaris 2011 väljastatud arve, mille sisuks on detsembris 2010 osutatud teenused, tuleb vormistada eurodes, aga käibemaksu summa peaks seal olema lisaks ka kroonides, sest käibe toimumise ajal kehtis veel seadus, mis nõudis arvel käibemaksu näitamist kroonides. Hilisem kreeditarve algselt kroonides tehtud arvele tuleb vormistada juba eurodes. Samas tasub ka selles valdkonnas olla mõistlik ja kannatlik ning mitte ülemäära stressi tekitada, sest tihti on arvutisüsteemide ümberseadistamise tõttu tekkinud olukord, kus kroonides ei ole lihtsalt enam võimalik ühtegi arvet koostada. Kindlasti ei teki sisendkäibemaksu mahaarvamisel mingit probleemi selles, kui detsembri arve on eurodes või jaanuari arve kroonides. Lõppude lõpuks oskame me kõik arvutada, kurss on kõigil teada ja probleem muutub lähema kuu ajaga olematuks.

Maksuseadustes muutusid mitmed summalised piirmäärad, enamasti ümardati need maksumaksjale soodsamas suunas lähima täiseuroni. Uute piirmäärade kohta võib lähemalt lugeda nii septembri kui detsembri MaksuMaksjast[8], olulisemate arvnäitajate tabel on avaldatud ka EML kodulehe www.maksumaksjad.ee rubriigis "MAKSUINFO".

Lasse Lehis

EML juhatuse liige



[1] Kui juba jutt müntidele läks, siis olgu mainitud, et kuigi kõikide riikide mündid on kogu euroalal kehtivad, otsustas Soome näiteks 1- ja 2-sendistest müntidest üldse loobuda. Kuna Euroopa Keskpanga nõudel tuli neid münte siiski mingi kogus vermida, said nendest müntidest väga hinnatud kollektsiooniesemed. Väidetavalt olla nende müntide väljalaskmise päeval Soome Panga ette kogunenud mitme kilomeetri pikkune järjekord ja politsei oli sunnitud aktsiooni katkestama. 2004. aastal loobusid ka Holland ja Belgia 1- ja 2-sendiste käibelelaskmisest. Muide, lisaks tagakülgedele erinevad ka müntide esiküljed. Esimese seeria (2002. aasta) müntidel on Euroopa kaardil kujutatud vaid tol ajal Euroopa Liidu liikmeks olnud riike (näiteks Soome ja Rootsi kontuurid 2-eurosel mündil võivad tekitada päris kelmikaid kujutlusi), hilisematel müntidel on kujutatud juba tervet Euroopat.

[2] Samasugused mured olid eurole üleminekul näiteks ka Austrias ja Itaalias, kus olid samuti varem käibel väga väikese väärtusega paberrahad, kuigi siiski mitte nii väikesed nagu Eestis. Austria väikseim kupüür oli 20 šillingit ehk umbes 22 Eesti krooni, Itaalias oli käibel 1000-liirine (ca 8 krooni). Need riigid tegid lausa ametliku ettepaneku lasta käibele ka 1- ja 2-eurosed paberrahad, kuid Euroopa Keskpank ei olnud selle ettepanekuga nõus.

[3] G20 otsib viisi toiduhindade langetamiseks. – E24, 08.01.2011.

[4] Krisengeld fürs Balten-Musterländle. – Der Spiegel Online, 31.12.2010. Eestikeelset refereeringut vt Spiegel: kõik ei ole kuld, mis hiilgab. – Äripäev Online, 03.01.2011.

[5] Vt Kaupmehed soovitavad pankadel 500-euroste väljastamist vältida. – EPL Online, 12.01.2011.

[6] Cardo Soosaar, Mariliis Mulla. Eurole üleminekuga seotud formaalsused äriühingutes. – MaksuMaksja, 2010, 11, lk 9-11.

[7] Lasse Lehis. Euro kasutusele võtmise õiguslik raamistik – MaksuMaksja, 2010, 9, lk 11-13.

[8] Gaily Kuusik. Mis muutub euro tulekuga maksuarvestuses? – MaksuMaksja, 2010, 9, lk 13-14; Lasse Lehis, Gaily Kuusik. Maksud 2011. – MaksuMaksja, 2010, 12, lk 12-14.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo