Maksumaksja portaal - Maksuhaldur annab 1300 ettevõttele võimaluse parandada oma maksukäitumist. MTA, Lasse Lehise kommentaar - 2011 > detsember (nr 12) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2011 > detsember (nr 12) > Maksuhaldur annab 1300 ettevõttele võimaluse parandada oma maksukäitumist. MTA, Lasse Lehise kommentaar
Maksuhaldur annab 1300 ettevõttele võimaluse parandada oma maksukäitumist. MTA, Lasse Lehise kommentaar

MTA pressiteade

24.11.2011

Maksu- ja Tolliamet alustas täna kirjade saatmist 1300 ettevõttele, milles palub üle kontrollida raamatupidamise ja maksudega seonduvad andmed ning anda maksuhaldurile tagasiside oma majandustegevuse näitajate osas.

1000 kirja saadetakse nendele juriidilistele isikutele, kes maksavad oma töötajatele oluliselt madalamat palka võrreldes piirkonna- ja tegevusala keskmisega. See võib viidata mitteametlikele väljamaksetele. Lisaks saadetakse 300 kirja neile ettevõtetele, kelle puhul ameti riskianalüüs näitab käibe varjamise või fiktiivsete arvete kasutamise riski.

Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel sai 2010. aastal 13% Eesti töötajatest palka, millelt jäeti ettenähtud maksud osaliselt või täielikult maksmata. Ümbrikupalkade maksmisest tulenev maksukaotus oli 2010. aastal 141,6 miljonit eurot. Maksuhalduri hinnangul jääb nende 1300 ettevõtte puhul riigieelarvesse aastas laekumata hinnanguliselt 30,2 miljonit eurot.

MTA kontrolliosakonna juhataja Kaido Lemendik: „Märgukirjadega anname vaatluse alla võetud ettevõtetele kindla aja jooksul võimaluse oma maksukäitumist parandada. Nende suhtes, kes pärast kirja saamist ei paranda oma maksualast käitumist ega suuda põhjendada oma majandustegevust selliste majandusnäitajatega, alustame maksude tasumise ja arvestamise kontrollimist.”

Märgukirjade saatmine on üks meede MTA kontrolli tegevussuunas ja mitteametlike palkade maksmise tõkestamises. Maksuhalduri eesmärk on maksude tasumise õigsuse kontrollimise kõrval ennetada ka maksuseaduste rikkumist ja kasvatada maksumaksjate õiguskuulekust. Selle asemel, et esimese meetmena koormata ettevõtteid maksurevisjonide ja süüteomenetlustega, antakse neile esmalt võimalus ise oma majandustegevus seadustega kooskõlla viia.


Kommentaar

Väljapressijatega läbi ei räägita

Lasse Lehis

EML juhatuse liige

Umbes selliseid sõnu pidi meie peaminister kevadepoole üsna tihti kordama, kui jutt oli taas veerenud Eesti ja Liibanoni turismialase koostöö mõningatele detailidele.

Enam-vähem samamoodi oleme pidanud vastama ka meie oma liikmetele, kes on meile maksuameti uut kettkirja näidanud. Neid kirju lugedes tuli mulle meelde üks lugu karmide üheksakümnendate algusest, kus nutikad ärimehed võtsid ette telefoniraamatu ja saatsid välja paarkümmend tuhat arvet üsna pisikeses summas ja mittemidagiütleva selgitusega à la infoteenus või muud sarnast. Tõsi, 99% adressaatidest viskas arve prügikasti, kuid 1% maksis ilma pikemalt juurdlemata ära. Enam-vähem sama kumab ka maksuameti kirjadest. Mida tähendab „maksualase käitumise parandamine”? Mina tõlgiksin seda järgmiselt: „Maksa, raisk, või me veel vaatame“.

Erinevalt varasematest ähvarduskirjadest on seekord üks huvitav „lisamoodul“. Kui varem ähvardati lihtsalt sellega, et kui rohkem maksma ei hakata, siis „me tuleme“, siis nüüd palutakse kirja saajal endal pool revisjoni juba ette ära teha. (Mäletate seda anekdooti — „Palun tulla homme kell 12 linnaväljakule, teid kõiki puuakse üles. Vabandust, kas nöör tuleb endal kaasa võtta?“).

Põnevus algab juba kirja pealkirjast: „Informatsiooni küsimine kontrollivajaduse otsustamiseks“. Eksivad need, kes arvavad, justkui oleks maksukorralduse seaduses kirjas mingi taoline protseduur. Eks me ole ennegi kohanud nii „menetlusväliseid“, „menetluseelseid“ kui „menetlusjärgseid“ menetlusi, kuid kõigi nende mitte-menetluste ühine tunnus kipub olema umbes selline, et „selleks ajaks kui osaühingu juhataja koos advokaadiga maksuametisse jõudis, oli kontroll juba lõppenud“.

Näiteks kirjutas juhtivrevident R osaühingule X: otsustamaks OÜ X kontrollivajaduse üle, soovib MTA XYZ osakond hiljemalt kuupäevaks … Teilt alljärgnevat informatsiooni… Ja edasi tuleb täie rauaga — millega tegelete, kus on tegevuskohad, kirjeldage iga töötaja tööülesandeid, kuidas arvestatakse ja makstakse töötasu, kui suure osa kogu käibest moodustab sularahakäive jne. „Küsimuste küsimus“ on kahtlemata järgmine: kas ja millal on plaanis töötajatele tehtud väljamakseid suurendada?

Kindlasti on võimalusi „paturegistrisse“ sattuda mitmeid ja eks igaüks peab ise otsustama, kas ja kuidas vastata. Kas tänada meeldetuletamise eest, et tõesti oligi viimane aeg palku tõsta, või küsida vastu, et kas maksuametil on ka häid ideid, kust võtta palkade tõstmiseks vajalik lisaraha. Või siis lihtsalt mainida, et meil on palju töötajaid osalise tööajaga jne jne. Nii nagu suurem osa inimesi hälbib oluliselt keskmisest pikkuses või kehakaalust, kipuvad nad ka hälbima keskmisest töötasust, seda üsnagi erinevatel põhjustel. Tahaks loota, et maksuamet ei ole oma tööplaanidesse seadnud eesmärki viia kõikide Eesti töötajate palk viisaastaku lõpuks üle Eesti keskmise.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo