Maksumaksja portaal - Seitseteist kevadist hetke: värviliste kütuste lõpp. Lasse Lehis, arupärimine Riigikogus - 2011 > juuni/juuli (nr 6/7) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2011 > juuni/juuli (nr 6/7) > Seitseteist kevadist hetke: värviliste kütuste lõpp. Lasse Lehis, arupärimine Riigikogus
Seitseteist kevadist hetke: värviliste kütuste lõpp. Lasse Lehis, arupärimine Riigikogus

Vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seadus (39 SE) algatati Riigikogus 10. mail. Komisjon arutas eelnõu 16. ja 30. mail. Riigikogu täiskogus toimus esimene lugemine 1. juunil, teine lugemine 8. juunil ja kolmas lugemine 15. juunil. Eelnõu võeti vastu algsel kujul, ühtegi ametlikku muudatusettepanekut ei esitatud.

Vastuvõetud seaduse kohaselt tunnistatakse kehtetuks vedelkütuse erimärgistamise seaduse § 11 lg 1 punkt 3 ja lg 2 punktid 4-5 ning muudeti lg 2 punkti 3. Eelnõu menetlemise käigus nimetati korduvalt seda, et 2011. aasta jooksul ilmub ka teine eelnõu, mille kohaselt kaob erimärgistamine täielikult, kuid „esimeses ringis“ alles jäänud kasutusviisidele kehtestatakse mingi muu toetusskeem, mis kompenseerib kasvavad kütusekulud.

Alates 01.01.2012 lõpetatakse erimärgistatud kütuse kasutamine järgmistes valdkondades – kulude tõusu ei kompenseerita:

paikne mootor
masina või mootorsõiduki kasutamine kaevandus-, metsandus- või ehitustöödel

põllumajanduses kasutatava traktori ja liikurmasina kasutamine metsatöödel

Alates 01.01.2012 lõpetatakse erimärgistatud kütuse kasutamine järgmistes valdkondades – kulude tõus kompenseeritakse:

reisijate ja kaupade raudteevedu
laevaliiklus (sh kutseline kalapüük)

masina, traktori või liikurmasina kasutamine põllumajanduses

kütmine, soojuse ja elektrienergia tootmine

Rahanduskomisjonile laekus arvukalt pöördumisi asjaomastelt ettevõtlusorganisatsioonidelt, samuti muudelt organisatsioonidelt ja maksuhuvilistelt aktiivsetelt kodanikelt. Toome ära olulisemad seisukohad.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit ja Eesti Erametsaliit toovad oma pöördumistes välja, et seadusemuudatus tekitab ebaterve konkurentsiolukorra Soome ja Rootsiga võrreldes, sest nendes riikides lubatakse väiksema aktsiisimääraga erimärgistatud kütuseid kasutada nii metsandustöödel kui ka tööstusterritooriumitel. Soome ja Rootsi on Eestile väga tugevad konkurentmaad ning neil on niigi parem olukord näiteks ümarmaterjali veol, sest 60-tonnise täismassiga vedu Eestis kehtiva 44 tonni asemel annab neile pea kaks korda suurema koorma mahu ja efektiivsuse. Tekib ka konkurentsimoonutus võrreldes põllumajandusega, sest traktoriteenuse pakkujal on edaspidi otstarbekam teha põllumajandustöid. Sageli kasutatakse põllu- ja metsatöödel sama traktorit, vahetatakse vaid haakeriistu. Muudatuse tulemusena kasvavad metsa ülestöötamiskulud 7-8% ning metsaomaniku jaoks langeb seetõttu kasvava metsa müügihind 2-3%.

Rahavaliidu volikogu ning MTÜ Kodupaik Metsküla pöördumistest tuleb ka välja, et praeguse seaduse rakendamise on keeruliseks teinud Maksu- ja Tolliamet oma geniaalsete tõlgendustega. Nimelt olla MTA seisukohal, et „põllumajanduses kasutamine“ tähendab ainult seda, kui traktor sõidab põllul. Ühelt põllult teisele tohib traktor sõita ainult risti üle tee; piki teed sõitmisel peaks traktoril kütuse ära vahetama. Samas peaks seaduse tekstist selgelt aru saama, et erinevalt „metsatöödest“ tähendab „põllumajandus“ midagi enamat kui „põllutöö“.

Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit kirjutab oma pöördumises, et 2012. aastast suureneb riigile kuuluva maavaravaru kaevandamisõiguse tasu ehituskruusal, ehitusliival ja tehnoloogilisel lubja- ja dolokivil 10%, põlevkivil 20% ning kõrgemargilisel lubja- ja dolokivil üle 25%. Kütuse hind moodustab praegu ca 30-35% mäetööstuse toodete omahinnast, ulatudes mõne tooteliigi puhul kuni 50%-ni. Kütuse hind tõuseb pidevalt ja kasvatab ettevõtete kulusid niigi. Seletuskirja põhiline analüüs on ehitatud põlevkivi kaevandamise andmetele, ehitusmaterjalide osas analüüs puudub. Ehitusmaavarade kaevandamise kulude kasv toob paratamatult kaasa ka hinnatõusu teistes sektorites ning avaldab äärmiselt negatiivset mõju meie ekspordipotentsiaalile. Seadusemuudatus avaldab eriti suurt ja negatiivset mõju väiksematele kaevandajatele, kes enamasti tegutsevad Eesti äärealadel. Kuna Soomes on erimärgistatud diislikütus kasutusel karjääri- ja ehitusmasinates ning seal puudub riigile kuuluva maavara kaevandamisõiguse tasu, siis pannakse Eesti eksportijad veelgi halvematesse konkurentsitingimustesse võrreldes meie lähinaabritega.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit ja Eesti Asfaldiliit märgivad oma ühispöördumises, et vedelkütuse erimärgistamise küsimustes on mitmed erialaliidud ja keskliidud pöördunud parlamendi ja valitsuse poole näiteks 2003. aastal ja 2008. aastal. Vastuseks on Rahandusministeerium lubanud läbi viia „/---/ igakülgne analüüs, kus hinnatakse, millistele tegevusaladele on soodustuse andmine põhjendatud ja vajalik“. Mingit analüüsi ei ole siiamaani tehtud.

Pöördumises on toodud ka konkreetne näide ekspordivõimaluste vähenemise kohta. Betoonelementide tootjad on suutnud pika ja sihikindla töö tulemusena siseturu madala nõudluse kõrval luua ekspordivõimalused Soome ja Rootsi. Näiteks 2007. aastal eksporditi 4% betoonseinaelementidest (15 600 m2), 2010. aastal aga 50% (115 000 m2). Viimaste aastate otsustused on halvendanud meie elemendimüüjate konkurentsivõimet võrreldes Soomega vähemalt kolmes kategoorias: keskkonnatasude tõus, elektrituru avanemisest tulenev oluline elektrihinna tõus, erimärgistatud diislikütuse kasutamise võimaluse kadumine.

Liidud tegid ettepaneku ühesuguste konkurentsivõimaluste saavutamiseks võrdsustada meie majanduskeskkonnale seatud tingimused põhjanaabrite olemasolevate võimalustega ning lubada erimärgistatud kütuse kasutamist kõikides masinates ja mootorsõidukites, mida ei ole õigusaktiga lubatud kasutada liiklemiseks avalikult kasutataval teel. Sel juhul ei oleks vaja enam läbi viia kütuse kasutamise kontrollimist tehastes, ehitusel, kaevandustes ja mujal. Teine võimalus oleks Eestil algatada direktiivi muutmine ning kaotada erisused kogu Euroopas.

Eesti Turbaliit ühineb eelneva ühispöördumisega ning viitab oma kirjas turbatööstuse madalale rentaablusele, mis on tingitud peamiselt keskkonnakasutustasude tõusust. Turbatööstus on paljuski ekspordile suunatud. Eesti peamistes konkurentideks on Soome ja Rootsi, kuid eelkõige Läti ja Leedu turbatootjad. Kuna sihtriigid on samad, siis on Eesti ja Soome geograafiliselt kõige kaugemad eksportijad, mis tähendab, et meie toode peab olema ainuüksi transpordihinna vahe võrra odavam kui teistel. Samas on Eestis turba kaevandamisõiguse tasu 2,7 korda suurem kui Lätis ja 7,7 korda suurem kui Leedus. Soomes ja Rootsis puudub turba ressursitasu üldse. Turbaliit viitab samuti sellele, et turbatööstus on oluline tööandja maapiirkondades. Erimärgistamata kütuse kasutamisel suureneb selle varguse risk ning tootjad peavad hakkama palkama valvureid turbarabasse masinaid valvama, mis asukohta arvestades saab olema üsna kulukas ettevõtmine.

Eesti Asfaldiliit astus juba ka järgmise sammu ja saatis Riigikogu rahanduskomisjonile koopia Maanteeametile saadetud kirjast, milles tehakse ettepanek muuta sõlmitud hankelepinguid selliselt, et töövõtjatele kompenseeritaks kütuseaktsiisist tulenev mõju lepingu täitmise kuludele. Alternatiivina pakutakse välja seadusemuudatuse edasilükkamist 2013. aastani, mil enamik praegu kehtivaid hankelepinguid on täidetud. Siit võib järeldada, et asi võib väga vabalt lõppeda ehitusettevõtjate ja riigi vaheliste kohtuvaidlustega.

Rahanduskomisjon suvatses küll ettevõtlusorganisatsioonidega kohtuda, kuid esitatud ettepanekud seaduse jõustumisaja edasilükkamiseks ning konkurentsitingimustega arvestamiseks jäid toetuseta. Väljavõte komisjoni seletuskirjast: Saadud informatsiooni alusel ei toetanud komisjon täiendavate muudatuste tegemist eelnõus, tulenevalt eelkõige eelnõu eesmärgist loobumine vedelkütuse erimärgistamisest ja samuti maksuerisuste süsteemi reformi vastavusest eelarvepoliitikale.

Selle, et asjaosaliste seisukohad ei ole otsustajaid kunagi huvitanud ega hakka ka kunagi huvitama, ütles veelgi otsekohesemalt välja rahandusminister Jürgen Ligi eelnõu esimesel lugemisel, vastates Lembit Kaljuvee küsimusele „Paljud erialaliidud on pöördunud komisjoni ja Rahandusministeeriumi poole, öeldes, et nad ei toeta seda eelnõu. Mida te neile ütleksite?“ järgmiselt: Lühidalt vastan ma, et ma ei toeta neid. Ma ei häbene ütelda, et tegemist on tõepoolest teatava maksu tõstmisega, teistpidi öeldes, teatud maksusoodustuse äravõtmisega. Ma olen võib-olla 10, võib-olla 15 aastat rääkinud, et fossiilse kütuse põletamise soosimine ei tohi olla ühegi majandusharu toetamise viis. See on ebamoraalne ja see pärsib ka efektiivsust. Ma olen sedasama rääkinud ka toasooja käibemaksu tõstmise puhul ega häbene seda juttu. Ma arvan, et see on aus mäng. Makse tuleb siiski koguda ja kogutud maksudest tuleb rahastada sotsiaalkulutusi.

Ester Tuiksoo küsimusele, kas erimärgistusega kütuse arutelule kutsutakse osalema ka erialaorganisatsioonid, vastas ministrihärra nõndamoodi: Aga oletame näiteks, et Keskerakond tuleb kunagi võimule. Kas ta siis küsib tulumaksu maksjatelt, kas need tahavad kõrgemat tulumaksu, ning kutsub maksumaksjate liidu kohale ja küsib: "Kuulge, me tahame nüüd 40%-list tulumaksu. Eks ju, te olete nõus?" Kui seda tehakse, siis ma kardan, et vastus on eitav. Teatud distants üldiste otsuste ja sellise väga isikliku kasu vahel peaks seadustes eksisteerima. Aga erialaorganisatsioonidega on olnud väga palju suhtlemist, nii kirjalikku kui ka otsesuhtlemist.

Et asi väga ühekülgselt ei lõppeks, toome lõpetuseks ära mõned huvitavad mõtted 16. juunil Äripäeva erilehes Logistika ilmunud intervjuust Euroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallasega. Euroopa Komisjoni arvates tuleks tulevikus hakata rohkem maksustama teede kasutamist ning kütuseaktsiisi ja raskeveokimaksu tuleks hoopis vähendada. Põhjus on selles, et nafta hinnatõus seab kütuseaktsiisile piirid ning ühiskond ei suuda enam kallimat kütusehinda välja kannatada. Paljud liikmesriigid on hakanud aina rohkem maksustama teede kasutamist. Praegu eksisteerib Euroopas seitse erinevat vinjetisüsteemi, millega kogutakse raha teede kasutamise eest. Stockholmis ja Londonis on näiteks maksustatud linnadesse sissesõit. Oleme fakti ees, et autoteedelt otseste tasude võtmine laieneb iseeneslikult.

Eestis ollakse seisukohal, et kütuseaktsiisist peab teatud protsent minema teedeehitusse. Rahandusministrid Euroopas seda peaaegu ei tunnista. Saksamaa ei tahaks kuuldagi, et kütuseaktsiisist peaks minema midagi teedeehitusse. Eestis ollakse väga teede maksustamise vastu, peamiselt viidatakse sellele, et maksustamine on keerukas ja kulukas. Siim Kallase arvates on tulevik siiski teede maksustamises, sest on olemas elektroonilised süsteemid ja maksu kogumine ei tähenda kuskil tõkkepuu taga seismist.

Repliigi korras võiks veel lisada, et teede maksustamine on ilmselt moodi läinud ka põhjusel, et autode registreerimismaksud või aastamaksud on tihti vastuolus Euroopa õigusega, sest võib tekkida topeltmaksustamine, kui autoomanik asub ühest riigist teise elama.[1]

Lasse Lehis

EML juhatuse liige



Erimärgistatud kütuse maksusoodustuse piiramisest

Arupärimine Riigikogus 13.06.2011

Ester Tuiksoo

Austatud minister! Head kolleegid! Tõepoolest kaheksa Keskerakonna fraktsiooni liikme poolt anti üle 10. mail arupärimine rahandusminister härra Jürgen Ligile erimärgistatud kütuse maksusoodustuste piiramisest. 5. mail kiitis valitsus heaks vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise, millega piiratakse erimärgistatud kütuse maksusoodustusi. Valitsusel on kavandatud vedelkütuse erimärgistamise seadust muuta kahes etapis. Esmalt lõpetatakse erimärgistatud vedelkütuse kasutamine paiksetes mootorites ning kaevandus-, metsandus- ja ehitustöödel ja muudatus peab jõustuma 1. jaanuaril 2012. Muutmise teine etapp näeb ette allesjäävate soodustatud valdkondade puhul reisijate ja kaupade raudteevedu, laevaliiklus, soojuse- ja elektrienergia tootmine ning ka põllumajandus võimalusel soodustusmääraga kütuse kasutamise asemel toetusskeemide või otsetoetuste rakendamise. Sellise muudatuse ettepanekud on plaanis esitada 2011. a jooksul. Valitsusliidu programm näeb ette erimärgistatud kütuse maksuerisuste süsteemi reformimist, pakkudes teatud valdkondades asemele otsetoetusi ja see teema on olnud n-ö kuum viimased nädalad ja sel teemal oleme ka natukene juba vestelnud härra ministriga. Arupärijad on esitanud kuus küsimust, millele ootame huvitavaid vastuseid. Aitäh!

Rahandusminister Jürgen Ligi

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Hakkan otsast vastama. Esimene küsimus: "Kui suur on rahaliselt kaasnev administratiivne kokkuhoid?"

Siin ma teile täpset vastust ei anna, kuna administreerimist nõuavad ka siis kompenseerimismehhanismid. See ei ole kindlasti põhiline argument selle eelnõu, selle reformi kasuks. On selge, et Maksu- ja Tolliametil on hästi keeruline erimärgistatud kütust kontrollida. Ta ise ju neid prioriteete seab, kui palju ta püüab neid sõidukeid ja mõõdab. Ühe mõõtmise kasutegur rahaliselt on kaheldamatult madal. See on tuule püüdmine väljalt, et saab küll kurikaelu kätte, aga alati võid kindel olla, et neid vahetegemisi, kuhu paaki mingi kütus läheb, me ei tee kunagi täiuslikult. Nii et kui tulevad toetusskeemid, eks me siis vaata otse ja võrdle neid administreerimiskulusid ja hinda, kas see on üldse valdkond, millest nii kõvasti peab rääkima, vähemalt nr ühe all. Maksu- ja Tolliametil läheb kergemaks, siin ei ole kahtlust ja tõenäoliselt see põhiline võit tuleb sealt, et nad saavad keskenduda mahukamatele maksupettustele kui üksikud paagitäied.

Teine küsimus: "Kuivõrd teie hinnangul vähendab erimärgistatud kütuse soodustuse kasutamine Eesti põllumeeste konkurentsivõimet?"

Kahtlemata ei vähenda! Miks ta peaks vähendama, kui üks loll toetamisviis asendub targemaga. Kütuse põletamise hulgast sõltuvalt ei peaks kedagi toetama. Ja konkurentsivõime ainult tõuseb, kui põllumehed hakkavad mõtlema kütusesäästlikumatele lahendustele. Alati ei ole muidugi mõtet teha kohe uut investeeringut, aga niipea, kui see investeering tuleb, tasub hankida näiteks säästlikum traktor, mitte see, mis odava kütuse puhul säästlikum tundub.

Edasi küsite: "Mis otstarbel plaanib valitsus kasutada erimärgistatud kütuse piiramisega saadud lisatulusid?"

Meil on riigieelarve, kus ühelgi sissetuleval kroonil ei ole silti peal. Ma arvan, et sellele küsimusele ei saa väga adekvaatselt vastata. Küsimus ise ei ole kõige parem. Kuus ja rohkem miljardit kulusid on — kõik võiks selleks sobida, välja arvatud haigekassa, Töötukassa eelarvevälistest asjadest näiteks.

Aga edasi neljas küsimus. "Antud juhul on olemas info selle kohta, et eelnõuga kaob erimärgistatud kütus, samas puudub igasugune ülevaade komplitseeritavate toetusmehhanismide kohta jne."

Seda vastust me anname teile sügisel, kuidas see kompenseerimine hakkab toimuma. Nagu siin eelnõu lugemisel juba sai öeldud, maksumuudatusest tuleb ette teatada varakult. Maksumuudatusest, mis kompenseeritakse nii varakult ette teatama ei pea ja samas nõuab see kompenseerimise mehhanism tugevat läbitöötamist. Meil lihtsalt oli vaja rohkem aega.

Viies küsimus selle kohta, et kas põllumajandustoetused on kuidagi vajaduspõhised? "Kes on teie hinnangul need põllumajandusega tegelevad tootjad, kes kuuluvad vajaduspõhise määratluse alla?"

Nii vägivaldne küsimus! Me ei ole põllumajandustoetuste puhul vajaduspõhisuse sõna kunagi kasutanud, see on ikkagi sotsiaaltoetuste teema. Ja maksusoodustustest üldisemalt, põllumajandustoetuse puhul on tegemist lihtsalt erivormidega. Leitakse, et põllumajandus on see valdkond, mis vajab toetamist. Põhjused on siin ajaloolised eelkõige, kunagi räägiti toidujulgeolekust, küllap hakatakse sellest rääkima veelgi tugevamini ka tulevikus, aga ma arvan, et väheneb sellise rahvusvahelise konkurentsi põhjus põllumajanduse toetamiseks.

Kuues küsimus: "Kas antud eelnõu puhul ei ole tegemist taas kord tüüpilise selle valitsuskoalitsiooni eelnõuga, kus kõigepealt võetakse ära ja lubatakse kompenseerida ning hiljem ära võetud, aga kompenseerimisest ei mäleta enam keegi mitte midagi."

Ma ei tea seda, mis pretsedentidele te viitate. Mina arvan, et kõik meie unustamised te tuletate meile meelde ja see valitsuskoalitsioon ei ole minu teada jätnud ühtegi oma lubadust täitmata. Mõnda ei ole veel jõudnud täita, sest me alles alustasime. Tänan!

Ester Tuiksoo

Austatud minister! Tegelikult te ei vastanud peaaegu ühelegi küsimusele. Mis seal ikka, ega need on ka n-ö vastused. Mul on hästi palju küsimusi veel, aga mul on võimalus küsida ainult üks küsimus ja ma küsin selle siis ka etteruttavalt ära. Kuna meie naabritel, Läti põllumeestel on võimalik seda erimärgistusega kütust kasutada nullaktsiisimääraga, siis kas te olete nii lahke ja olete ka valmis meie põllumeestele selle uue toetusskeemi alusel maksma seda soodustatud kütust nullaktsiisimääraga? Aitäh!

Rahandusminister Jürgen Ligi

Kuidas ma nüüd siis maksan nullaktsiisimääraga? Ma ei ole selleks veel valmis. See on väga keeruline skeem, mis te välja pakkusite. Aga ma ei ole küll üldse nõus selle hinnanguga, et ma ei ole küsimustele vastanud. Need küsimused on esitatud suhteliselt paljusõnaliselt, need kattuvad omavahel, neile on vastatud nii eelnõu lugemisel kui ka täna. Minu põhimõttelisi arvamusi te tegelikult teadsite. Tänan!

Heimar Lenk

Ma tahtsin, lugupeetud minister, meelde tuletada, et eks ikka unustatakse küll. Alustan hoopis kaugelt peale. Eesti Vabariik lubas rahvale isegi heastada Gorbatšovi obligatsioonid, mis on siiamaani tegemata — isegi. Aga kui me räägime hindadest, siis te ütlesite praegu, et ostke omale odavam traktor. Siit puldist on mitu korda öeldud välja rahvale, et kasutage, tarbige vähem elektrienergiat. Kui rahvas hakkas vähem tarbima, siis pandi peale püsitasud elektriliinidele, loodi Elering. Täpselt samamoodi on paljude teiste asjadega juhtunud. Ja nüüd täna me kuulame siin arupärimisel, et Eesti Post on unustanud ära, et ta on kõik postkontorid maha müünud, ja nüüd lunib riigi käest, kas ta saaks universaalsest postiteenistusest vabaks. Miks niimoodi juhtub, et öeldakse, jah, tee odavamalt, aga pärast riik tahab ikkagi selle raha kõik kätte saada? Aitäh!

Rahandusminister Jürgen Ligi

Härra Lenk, kui ma nüüd kõik selle jutu kuidagi peaks kokku võtma ühise nimetuse alla, siis meie vaated Nõukogude korrale on väga erinevad. Mina ei nuta taga Gorbatšovi aega ega nostalgitse sel teemal, Gorbatšovi obligatsioonidest või lubadustest neil aladel ei tea ma midagi. Ma ei oska kommenteerida, mida te väidate siin Eesti Posti kohta, ega hulka teisi asju. Need ei lähe mitte kuidagi loogilist rada pidi, need teie küsimused. Ärge kõiki oma paineid pange ühte küsimusse, siis ma saaks ka neile vastata. Aitäh!

Tarmo Tamm

Härra minister! Selle seaduseelnõu jõustumisel jääb Eesti Raudtee ilma kuskilt 6 miljonist eurost. Kas te arvate, et Eesti Raudtee saab ilma selle rahata hästi hakkama või kust ta selle raha siis endale teenib?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Ma ei ole praegu valmis vastama, mis selle Eesti Raudteega saab. Minu arust siin oli jutt ikkagi kompenseerimissüsteemist, aga te olete võib-olla värskemalt asjaga tegelenud. Andke mulle andeks, vaatan üle, mis valdkonnad kompenseerimismeetme alla lähevad!



[1] Vt Marek Herm. Ühe mütsiga ei saa kõiki lüüa. – MaksuMaksja, 2010, 8, lk 30.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo