iconJuurdepääsetavus
Maksud 2024 koolituse salvestus - Maksumuudatused aastatel 2024-2027 Soovin tellida

Maksuküsimus: 176

Küsimus

Palun selgitust järgmisele probleemile:
Üks äriühing on otsustatud jagada kaheks eraldi ühinguks (algne ühing lõpetab tegevuse). Bilansipäevaks Äriseadustiku mõistes on 31.12.2005. - alates 01.01.2006. tehtud tehingud loetakse olevat tehtuiks uute ühingute nimel.
Kuna jagunemise vormistamine võtab aega min. 4 kuud, siis kogu selle aja jooksul esitab jagunev ühing maksudeklaratsioone ikka enda nimel - uusi ühinguid alles luuakse ning nad pole veel Äriregistris registreeritud. Jaguneva ühingu varad ja kohustused on uutele ühingutele jagatud 31.12.2005 seisuga ning kuni TEGELIKU jagunemiseni tekkivad varad ja kohustused jagatakse täiendavalt tegeliku jagunemise päeval (siis, kui vana firma Äriregistrist kustutatakse ja uued registreeritakse).
Kuidas tuleb toimida kuni selle TEGELIKU jagunemispäevani vana firma poolt esitatud maksudeklaratsioonidega - kas need jäävadki nii, nagu on ja alates Äriregistris registreerimise kuupäevast esitavad uued firmad igaüks oma deklaratsioonid?
Või tuleb need tagantjärele ümber teha Äriseadustiku sätte valguses - "Alates bilansipäevast loetakse tehingud tehtuiks uute firmade nimel"?

Vastus - 23.03.2006

NB! Vastatakse vastamise ajal kehtivat õiguslikku konteksti arvestades, kui vastuses seda ei täpsustata.

Maksukorralduse seaduse § 7 lg 1 kohaselt kohaldatakse maksukohustuslase õigus- ja teovõime suhtes tsiviilseadustiku üldosa sätteid. TsÜS § 26 lg 2 kohaselt tekib eraõigusliku isiku õigusvõime registrisse kandmisest ning juriidiline isiku lõpeb registrist kustutamisega (TsÜS § 45 lg 2).

Maksukorralduse seaduse § 35 sätestab, et kui seadusega on ette nähtud õigusjärgluse korras õiguste ja kohustuste üleminek ühelt isikult teisele, siis lähevad õigusjärglasele üle ka kõik käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 nimetatud nõuded ja kohustused, välja arvatud sunniraha maksmise kohustus. MKS § 31 lg 1 p-s 4 sätestatud kõrvalkohustus hõlmab ka deklareerimiskohustust. MKS § 31 lg 2 kohaselt tekivad nimetatud nõuded ja kohustused seadusega sätestatud tingimuste saabumisel, kui seadusega ei ole sätestatud, et kohustuse tekkimiseks on vaja maksuhalduri haldusakti

Jagunemine (jaotumise teel) ongi üks universaalse õigusjärgluse juhtum. Selleks, et õigused saaks üle kanduda, peab üks isik antud juhul lõppema ning teise õigusvõime tekkima.

Äriseadustiku § 434 lg 2 kohaselt annab jaotumisel jagunev ühing oma vara üle omandavatele ühingutele. Omandav ühing võib olla olemasolev või uus ühing. Jaotumisel jagunev ühing loetakse lõppenuks.

Jagunemise kandmisega jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse läheb jaguneva ühingu kogu vara, eraldumise korral eraldatud vara, vastavalt jagunemislepingus ettenähtud jaotusele üle omandavatele ühingutele (ÄS § 446 lg 1).

ÄS § 446 lg 2 kohaselt loetakse jaotumisel jagunev ühing lõppenuks jagunemise kandmisega jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse. Registripidaja kustutab jaguneva ühingu äriregistrist.

Seni, kuni vastavat kannet ei ole tehtud, esitabki olemasolev ühing deklaratsioone, neid ei parandata hiljem, sest teised ühingud ei ole sel hetkel ju veel õigusvõimelised ning nende nimel ei pea enne registrisse kandmist deklaratsioone esitama. Küll aga näitab bilansipäeva määramine ära nt selle, kellele mingid maksunõuded võiksid üle minna jms.