EML kogub ettepanekuid tulumaksuseaduse muutmiseks

Kuupäev 13.06.2007 6:29:57 | Teema: EML

Esitame ülevaate probleemidest, mis eksisteerivad töötajate ja teenistujate tööga seotud kulude hüvitamisel ja maksustamisel ning teeme ettepanekud maksuseaduste muutmiseks, et kõrvaldada ebamõistlikud ja ebavajalikud piirangud tööks vajalike kulude hüvitamisel.

EML ootab kõigil liikmetelt ja teistelt huvitatud isikutelt arvamusi ja ettepanekuid, muudatusi ja täiendusi. Kogutud ettepanekud esitatakse sügisel Rahandusministeeriumile.

Erisoodustustest üldiselt

Eesti tulumaksuduse kohaselt maksab erisoodustustelt tulumaksu tööandja ning erisoodustusi ei isikustata. EML arvates on aeg see praktika lõpetada ning muuta suuremas summas tehtud erisoodustused töötaja palgatulu osaks, mida maksustatakse individuaalselt.

Isikustamata maksustamine jätab töötaja ilma palgaga kaasnevatest sotsiaalsetest tagatistest, sest erisoodustusi ei arvestata puhkusetasu, hüvitiste, haigusraha, pensioni jt hüvitiste arvutamisel, kuigi need on maksustatud samaväärselt palgaga.

Samuti tekitab isikustamata tulumaks teatud juhtudel topeltmaksustamist, kui erisoodustuse saaja on mitteresident.

Administreerimise lihtsustamiseks teeb EML ettepaneku kehtestada summaline piir, millest väiksema erisoodustuse puhul ei ole tööandja kohustatud erisoodustusi isikustama.

Täiendavalt teeb EML ettepaneku kehtestada erisoodustustele sarnane maksuvaba piirmäär, mis kehtib praegu vastuvõtukuludele. Tööandja investeeringud töötajate tervisesse (nt toitlustamine töökohal, sportimisvõimalused jne) vääriksid seadusandja poolt vähemalt samaväärset tunnustust kui näiteks ärilõunad ja reklaamkingitused.

EML teeb ka ettepaneku kehtestada töötaja sotsiaalmaksukohustusele ülempiir. Praegu kehtib see füüsilisest isikust ettevõtjale ning on seotud 15-kordse kuupalga alammääraga (st 54000 krooni kuus). EML arvates tuleks maksimaalseks sotsiaalmaksuga maksustatavaks sissetulekuks kehtestada 10-kordne miinimumpalk ning see peaks hõlmama kõiki tululiike (ka erisoodustusi).

Erisoodustuste liigid

EML on korduvalt teinud ettepanekuid jätta erisoodustuste loetelust välja töötaja tasemekoolituse kulude katmine. Töötajate hariduse tõstmine, teadmiste ja oskuste täiendamine on Eesti majanduse arengu seisukohast väga vajalik investeering ning ei ole õige lugeda seda luksuseks või töötaja eralõbuks. Mõistlik oleks kehtestada minimaalne ajaperiood, mille jooksul peab töötaja tema koolituskulud katnud tööandja juures töötama, et koolituskulud jääksid maksuvabaks.

Samuti tasub senisest enam soodustada tööandjate kulutusi töötajate tervishoiule ning tervislike eluviiside harrastamisele.

EML juhib tähelepanu ka sellele, et maksuhalduri praktika erisoodustuste sisu tõlgendamisel on tihti liiga jäik ja formalistlik, mille tulemusena kiputakse praktikas erisoodustusena maksustama ka selliseid kulusid, mis oma olemuselt seda ei ole (näiteks paljud töötervishoiuga seotud kulud, koolituse käigus toimuv toitlustamine jne). Jätkuvalt levitatakse väärtõlgendusi, justkui tohiks tööandja maksuvabalt teha vaid selliseid kulusid, mille tegemine on mõnest õigusaktist tulenevalt kohustuslik

Praktika ühtlustamiseks on vaja välja töötada ja avalikustada üksikasjalik erisoodustuste maksustamine juhend.

Töölähetused

Praegu kehtiva korra (Vabariigi Valitsuse 22.12.2000 määrus nr 453) kohaselt on lähetuse päevaraha maksuvaba ülemmäär riigisisesel lähetusel 80 krooni ja välislähetusel 500 krooni päevas.

Need määrad ei ole omavahel loogilises seoses ning ei vasta alati töötaja tegelikele kuludele. Ei ole usutav, et Lätisse või Venemaale lähetatud töötaja peaks tegema töölähetuses 6,25 korda suuremaid kulusid kui Eesti sees lähetatud töötajad. Riigisisese lähetuse päevaraha määra oleks mõistlik tõsta 250 kroonini ning välislähetuse päevaraha määra tuleks diferentseerida sõltuvalt riigi elukallidusest.

Määruses on sätestatud maksuvaba hüvitise ülempiirid ka teatud kuludele, mis on dokumentaalselt tõendatud. Majutuskulu maksuvaba hüvitamise määr on riigisiseses lähetuses 1200 krooni ööpäevas ja välislähetuses 2000 krooni ööpäevas. Niinimetatud “muude kulude” hüvitamisel kehtib maksuvaba piirmäär 35% või 100% lähetuse päevaraha summast.

EML arvates võiksid taolised piirangud olla õigustatud vaid riigi- ja omavalitsusasutuste töötajate ja teenistujate lähetamisel. Eraettevõtja otsustab ise, kui kallis hotellis tema töötaja ööbib. Majutuse piirmäär 2000 krooni ööpäevas on ebamõistlikult madal, sest tihti ei ole võimalik sellise hinnaklassiga hotelli saada või lähetuse eesmärki silmas pidades ei oleks odava hotelli asukoht või teenuste tase sobiv.

“Muude kulude” hüvitamise piiramine on ebamõistlik, samuti on tekitanud probleeme määruses toodud näited linnasiseste sõitude ja sideteenuste kohta. Maksustamine ei saa sõltuda sellest, kas lähetuse sihtkoht on linnas või linnast väljas ning üsna veider oleks maksustada näiteks lähetuse ajal tehtud mobiiltelefoni kõnesid.

EML arvates on probleeme ka lähetuse mõistega. Vajadus maksta töötajale päevaraha ei ole otseselt seotud töölähetuse mõistega töölepingu seaduse tähenduses, vaid päevaraha tuleb maksta ka näiteks kaugsõiduautojuhtidele, reisisaatjatele jne, kellel on töölepingus kokku lepitud liikuva iseloomuga töö. Maksuvaba päevaraha maksmise õigus tuleb laiendada ka sellistele töötajatele.

Samuti tuleb anda füüsilisest isikust ettevõtjale õigus arvata oma ettevõtlustulust maha arvestuslik päevaraha ärireisidel viibitud päevade eest. FIE ei saa iseendaga töösuhtes olla, mistõttu töölähetusi reguleeriv kord temale ei laiene. Samas tekivad FIE-l sarnaselt töötajaga samamoodi lisakulud, kui ta viibib äriasjus kodunt eemal.

Arvestades seda, et paljudel tööandjatel on tekkinud vajadus palgata töötajaid välismaalt, tuleks maksuseadusi ka vastavalt täiendada. EML on seisukohal, et tööandjal peab olema võimalik maksuvabalt hüvitada välismaalt Eestisse tööle saabuva töötaja sõidukulud Eestisse ja tagasi, samuti Eestis elamisega seotud majutuskulud sarnastel põhimõtetel, mis kehtivad töölähetuse jaoks.

Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitis

Praegu kehtiva korra (Vabariigi Valitsuse 14.07.2006 määrus nr 164) kohaselt saab töötajale maksta isikliku sõiduauto kasutamise eest maksuvabalt hüvitist 1000 krooni kuus. Kui töötaja peab töösõitude arvestust, lubatakse maksta hüvitist 4 krooni kilomeetri eest, kuid mitte rohkem kui 2000 krooni kuus.

EML on seisukohal, et 2000-kroonine piirmäär tuleb ära kaotada. Kui töötaja peab sõitude arvestust, siis puudub piirangu järele vajadus. Samuti tuleb 1000-kroonist hüvitise määra tõsta vähemalt 2000 kroonini, sest praegune määr ei vasta töötaja tegelikele auto kasutamisega seotud kuludele ning sunnib töötajaid kasutama töösõitudeks läbisegi mitut autot, et saada mitmekordset hüvitist.

Arvestades seda, et väga palju inimesi on sunnitud tööl käima elukohast üsna kaugel, oleks vajalik lubada maksuvabalt hüvitada töötaja sõidud kodu ja töökoha vahel, kui need asuvad erinevates omavalitsusüksustes. Töötajatele, kelle sõidukulusid tööandja ei hüvita, tuleks anda õigus arvata vastavad kulud tuludeklaratsioonis maha oma maksustatavast tulust. Hüvitise määr peaks sõltuma teekonna pikkusest ning võib olla diferentseeritud vastavalt sellele, kas esitatakse kuludokumente või mitte.

Vastuvõtukulud

Tulumaksuseaduse § 49 lg 4 näeb ette, et väljamaksed seoses külaliste või äripartnerite toitlustamise, majutamise, transpordi või kultuurilise teenindamisega on residendist juriidilisele isikule maksuvabad kuni 500 krooni ulatuses kalendrikuus ning täiendavalt kuni 2% ulatuses tema poolt samal kalendrikuul tehtud isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast.

EML teeb ettepaneku laiendada vastuvõtukulude mõistet ka sellistele kuludele, mida tehakse oma töötajatele, kes vastuvõttu korraldavad või vastuvõtus osalevad. Praeguse praktika kohaselt maksustatakse näiteks see osa ärilõunast, mis puudutab vastuvõtjat, erisoodustusena kui töötaja tasuta toitlustamine. EML arvates ei ole selline vahetegemine mõistlik, sest ei saa eeldada, et vastuvõttev pool ärilõuna ajal ise sööke ega jooke ei tarvitaks. See oleks ebaviisakas. Sama kehtib ka transpordi ja kultuurilise teenindamise kohta. Vastuvõtva töötaja jaoks on eelkõige tegemist tööülesande täitmisega, mitte eralõbuks tehtud kulutusega. Tavaolukorras ei pruugi töötaja taolises mahus toitlustamis- vms kulusid teha.





Teade pärineb Maksumaksja portaalist
http://www.maksumaksjad.ee

Teate www-aadress:
http://www.maksumaksjad.ee/article.php?storyid=22