Ammas: valitsuse uus eelarve on imiteerimise eelarve

Kuupäev 29.09.2016 9:20:10 | Rubriik: Muud

Tänavusele riigieelarvele pani Vabaerakond aasta tagasi nimeks tiksumise eelarve, kirjutab Andres Ammas. Olemegi nüüd aasta otsa tiksunud ja võime ühelt poolt rõõmustada, et hing on sisse jäänud. Teiselt poolt on valitsus aasta kallist aega ära raisanud, julgemata otsustavamaid samme astuda. Ära on narritud see aasta, nagu rätsepmeister Kiir narris ära linakaupmees Aaberkuke kalli antsuhtiriide!
Mis vaatab meile vastu tuleva aasta eelarve eelnõust? Alustan positiivsest. Presidendikandidaat Kersti Kaljulaid kordas täna meiega kohtudes ühte oma kreedot: nõrgemad eelkõige. Õige, nii peabki. Ja mis siis, et eelarvet lugedes tekib küsimus, kas peaminister on ikka veel Taavi Rõivas või juba Jevgeni Ossinovski. Tore, et see eelarve ei unusta nõrgemaid. Ent kõigis heades kavatsustes jäädakse poolele teele, ei tehta isegi poolt rehkendust, tehakse veerand või veelgi vähem.

Tulumaksuvaba miinimum tõuseb 10 eurot kuus, sotsiaalmaks langeb pool protsendipunkti, Õpetajate, kultuuritöötajate, siseturvalisuse töötajate, sotsiaalhoolekande töötajate palgakasv jääb palgakasvule erasektoris alla.

Aktsiisid tõusevad samas julmalt: diislikütuse aktsiis 10%, bensiini aktsiis 10%, tubakaaktsiis 8%, alkoholiaktsiis 10%, maagaasi aktsiis 20%. Majutusteenuste käibemaks tõuseb 9-lt 14%-le.

Eesti Maksumaksjate Liit on juhtinud meie tähelepanu, et valitsuse plaan jätkata järskude aktsiisitõusudega ei ole jätkusuutlik. Kiired aktsiisitõusud on juba toonud kaasa piirikaubanduse ja salakaubanduse kasvu. Minnes Lätti alkoholi ostma, ostetakse kaasa ka sigarette ja tangitakse kütust ning ega leibki lõpuks ostmata jää. Valitsus on seni opositsiooni märkused sel teemal pareerinud argumendiga: aga maksuraha ja laekub aktsiisidest hästi, isegi rohkem kui planeeritud. Ent majandusele antav negatiivne impulss võib pikemas perspektiivis minna kallimaks kui lühiajaline tulu.

Lp peaminister ja rahandusminister, te olete ise võtnud endale kohustuse analüüsida aktsiisitõusude mõjusid ning vajadusel kaaluda, milliseid samme astuda. Kui suureks peab paisuma salaturg, kui paljud Läti piiri ääres asuvad Eesti kauplused peavad uksed sulgema, et valitsus hindaks olukorda analüüsi vääriliseks. Kuulake ometi ettevõtjaid ja maksumaksjate liitu ja tõmmake aktsiisikiirendusele pidurit!

Praegu on see eelarve tegelikult tarbija maksustamise eelarve, sest selles sisalduvad maksumuudatused puudutavad just tarbijat negatiivses suunas.

Eelarve maht tõuseb märkimisväärselt. Et see võiks juhtuda taastunud majanduskasvu arvelt, seda ei julge valitsus seekord väga kuulutada. Meie majanduskasv on ammu kinni jäänud ja varsti oleme päris liliputid. Neli korda järjest on ju mullu kevadest saadik prognoosides ühele ja samale rehale astutud, otsides olematuid märke küll naaberriikide majanduse käekäigust, küll loodetavast imelisest Eesti ekspordivõime kasvust.

Nüüd loodetakse võtta riigiettevõtetest tublisti dividende. Ometi sööb saamatus parvlaevühenduse korraldamisel iga päev Tallinna Sadama varusid. Eesti Energia pole jõudnud veel varasemate ekslike otsuste mürgiseid vilju ära seedida. Eesti Raudtee pole ammu enam tuluallikas, vaid neelab riigi raha juba tänavusest lisaeelarvest.

Vabaerakonna arvates võiks valitsus läheneva ettevõtjate päeva eel mitte lippudega lehvitada, vaid võtta ettevõtjaid rohkem kuulda. Laps arvab, et raha tuleb kapist või seina seest. Meil on parlamendis jõude, kes ütlevad, et raha tuleb riigieelarvest. Aga kust raha eelarvesse saab, kipume unustama. Ettevõtlus on see, mis raha eelarvesse toob.

Tervikuna näeb see eelarve eelnõu välja nagu puuslik, kes vaatab korraga kõigisse ilmakaartesse. Valitsuserakondade ja ministrite valimislubaduste täitmist on õnnestunud eelarvesse kirjutada nii rohkesti, et valitsuskabinetis õieti väitlust ei tekkinudki. Aga ei maksa siis öelda, et eelarvest on näha valitsuse prioriteedid – näha on vaid soov võimalikult paljudele meeldida.

Peaminister rääkis, mida kõike selles eelarves on. Oluline on aga ka tähele panna, mida selles ei ole. Ei ole lahendust tervishoiu puuduliku rahastamise probleemile – järelikult kavatsetakse lihtsalt haigekassa reserv pintslisse pista. Teadusarendustegevuse rahastamise kasvu peab luubiga vaatama. Kust peaks majanduskasv tulema, kui haridus ja teadus pole eelarve prioriteedid? Selle valdkonna rahastamine peab olema tänases olukorras majanduskasvu tagamiseks absoluutne prioriteet, kui tahetakse Eestit ikka tegelikult arendada. Soovitan tähelepanelikult lugeda kas või Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni sõnavõtte, milles ta osutab, et odaval tööjõul põhinev tööstus surutakse Eestist välja. Sisejulgeolek on kaitsekulutuste kõrval endiselt vaese sugulase rollis. Ometi on selge, et ammu on aeg rääkida prioriteedina julgeolekust tervikuna, mitte ainult hoobelda, et kaitseeelarve on tasemel.

Kokkuvõttes: see on näivuse, imiteerimise eelarve. Imiteeritakse arengut, ühiskonna edasi viimist. Imiteeritakse ettevõtluskeskkonna parandamist - tegelikult ei tunneta ettevõtjad sotsiaalmaksu ülipisikesest langetamisest tulenevat võitu, aga eelarvesse tekib pirakas auk. Vabaerakonna maksukonverentsil esitati kevadel hulk ideid, mida sotsiaalmaksuga võiks ette võtta, kui tegelikult midagi muuta tahetaks. Imiteeritakse sotsiaalse heaolu suurendamist külvates lennukiga raha ja eristamata vähem kaitstud elanike rühmi.

Eelarve on nüüd trummipõrina ja fanfaarihelide saatel meie kätte antud. Lugupeetud kolleegid, meid ootab tõsine töö, et sellest eelarvest asja saaks. Vabaerakonna fraktsioon teatavasti tööd ei karda.

Andres Ammas




Artikkel pärineb Maksumaksja portaalist
http://www.maksumaksjad.ee

Artikli www-aadress:
http://www.maksumaksjad.ee/modules/news/article.php?storyid=8730