Valitsuse tänase pressikonverentsi sõiduautode osa

Kuupäev 28.11.2013 20:20:00 | Rubriik: Valitsuse kommunikatsioonibüroo

Valik küsimusi-vastuseid tänaselt valitsuse pressikonverentsilt.
Feliks Undusk, TV3

Härra peaminister! Riigikogu rahanduskomisjon hääletas häälteenamusega maha firmaautode käibemaksumuudatuse ja erisoodustusmaksu muudatusi puudutanud eelnõu. Enne seda oli korraldatud komisjoni poolt suur arutelu koos ettevõtjatega ja ka reformierakondlased, kes kuuluvad komisjoni, olid selle eelnõu vastu. Nüüd Jürgen Ligi esitas selle eelnõu uuesti pisikeste, selliste kosmeetiliste muudatustega. Kas te ei arva, et ettevõtjad saavad nüüd päris pahaseks Reformierakonna ja valitsuse peale?

Andrus Ansip

Margaret Thatcher on öelnud, et õhtuste teleuudiste järgi järgmisel hommikul riiki juhtima ei saa hakata. Kindlasti on sõiduautode kasutamises praegu ettevõtete tasandil probleeme. Aga kas neid probleeme saab nii kosmeetiliste muudatustega, nagu teie praegu viitasite, kiirkorras lahendada, selles ma päris veendunud ei ole. Probleemid vajavad lahendamist, ka riigikogu koalitsiooni fraktsioonid, kui nad otsustasid aja maha võtta, siis nad ei otsustanud loobuda selle teemaga tegelemisest. Ma eeldan, et rahandusministeerium on üritanud praegu seda esimest eelnõu paremaks teha. Ma eeldan ka seda, et sel korral kaasatakse ka osapooli, ettevõtjaid, selle eelnõu valmimisse. Eilne uudis oli ju selline, et rahandusministeerium on saatnud kooskõlastusringile uue eelnõu, aga kooskõlastusring tähendab seda, et eelnõu võib saada kooskõlastuse, võib mitte saada, sealt võib tulla parandusettepanekuid.

Kas valitsus selle eelnõu heaks kiidab sellisel kujul või mitte, on võimatu öelda enne seda, kui see eelnõu on valitsusse jõudnud. Ma ei ruttaks praegu sündmustest ette.

Aga samas ma saan aru ka rahandusministeeriumi murest. Uue sõiduautode käibemaksustamise korra alusel loodeti saada riigieelarvesse täiendavaid kulusid kogusummas 24 miljonit eurot. Praeguseks on olnud erinevaid hinnanguid, kas see 24 miljonit tõepoolest oleks reaalne laekumine või ülemäärane ootus. Ja need, kes on väitnud, et see on ebareaalne see 24 miljonit, need on minu jaoks ka üksjagu autoriteetsed inimesed. Aga selge on see, et praegu eelarvesse on vaja täiendavaid tulusid 24 miljoni euro ulatuses või tuleks siis kärpida riigieelarve kulusid järgmisel aastal 24 miljoni euro ulatuses, sest teatavasti riigikogu ei tohi muuta eelarve tasakaalu. Nüüd on vaidlus selle üle, kas ära langenud tulusid saaks asendada näiteks dividendituluga.

Aga eile tuli uudis selle kohta, et Eesti Energia müüb Estlinki 1 kaablis oma osaluse Fingridile ja Eleringile, et küllap ka sellest laekub jälle küllalt arvestatavas ulatuses täiendavat tulu. Tehingu kogumaksumus oli 76 miljonit eurot vist. Ilmselt ei ole küsimus rahas. Aga küsimus õiguslikus mõttes on eelkõige selles, kas riigi äriühingutelt võetavad dividendid on tavapärased või ületavad tavapärast? Kui dividendid on tavapärases ulatuses, siis eelarve tasakaalustamiseks need dividendid sobivad suurepäraselt, et katta autode käibemaksustamisest laekumata jäävad summad.

Kui aga neid dividende hinnatakse mitte tavapäraseks, siis katteallikana need dividendid ei sobi. Küsimus on õiguslik. Samas me teame ka, et praegu pööratakse Euroopa Liidus rohkem tähelepanu struktuursele eelarve tasakaalule kui nominaalsele tasakaalule. Ehk siis täiendavad dividendid lahendaks suhteliselt lihtsalt ära siis nominaalse tasakaalu probleemid, kuid struktuurse tasakaalu probleeme nad ei lahendaks. Jälle, õiguslikus mõttes meie praegune eelarve baasseadus ei tee vahet nominaalsel ja struktuursel tasakaalul ja võib öelda, et omal ajal, kui see eelarve baasseadus vastu võeti riigikogus, ega siis väga palju seda struktuurset tasakaalu mõtetes ei hoitud ega silmas peetud, siis see ei olnud üldse popp teema. Nii et võib öelda, et seadusandja tahe kõneles seaduse vastuvõtmisel ikkagi nominaalsest tasakaalust ja seetõttu mingit eksimust just kui ei ole.

Kokkuvõttes, probleem on olemas, eelarve tasakaalu probleem on olemas. Sõiduautode käibemaksustamise probleem on olemas, õigemini, maksusoodustuse probleem, ettevõtetes isiklikuks otstarbeks kasutatavad
sõiduautod võrreldes eravalduses olevate sõiduautodega on märksa vähem maksustatud ja see pole õiglane eraomanikest isikute suhtes. Meil on mitmed probleemid, millele tuleb lahendust otsida. Mõne lahenduse otsimisega on meil kiire, mõne lahenduse otsimisega väga kiire ei ole.
Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Ja viimane küsimus Ingridilt.

Ingrid Sembach-Hõbemägi

Jah, jätkakski kohe samal teemal, mis puudutab eraisikutest sõiduautode kasutamist. Rahandusministeerium valmistab praegu ette eelnõu, millega järgmise aasta juulist kaotatakse ära ka see 64 eurone, väike selline maksuvaba arvestuslik nagu kompensatsioon isikliku sõiduauto kasutamise eest. Kui nüüd panna see … Teate küll, et saab 64 eurot hüvitada. Te ei tea seda? On küll, 64 eurot on maksuvaba.

Andrus Ansip

Praeguses eelnõus tõstetakse seda hüvitise määra, mille võib maksta isikliku sõiduauto ametiülesanneteks kasutamise eest, oli see vist 300 euroni?

Ingrid Sembach-Hõbemägi

Aga see eeldab sõidupäevikut. 64 oli lihtsalt, on ju. Ja nüüd ikkagi kui kokku panna see firmaautode käibemaksustamise teema …

Andrus Ansip

Palun, palun küsige see küsimus rahandusministeeriumist ..

Ingrid Sembach-Hõbemägi

Ma küsin teilt kui Reformierakonna esimehelt …

Andrus Ansip

Ma ei tea sest 64 eurost suurt midagi.

Ingrid Sembach-Hõbemägi

Aga küllap te sellest ikka teate, et …..

Andrus Ansip

Ei esimehena ega peaministrina.

Ingrid Sembach-Hõbemägi

Ei, küllap te sellest ikka teate. Reformierakond on ennast positsioneerinud ju kui ettevõtlike inimeste ja ettevõtjate huvide eest seisjad. Kuidas selline maksude tõstmine läheb kokku teie poliitikaga ja ootustega? Valijate ootustega teile. Aitäh!

Andrus Ansip

Küsimus ei ole mitte maksude tõstmisest. See küsimuse püstitus on täiesti väär. Kui eraisikud kõik maksavad oma autodelt 100 % käibemaksu tagasi, siis firmaautode puhul saab selle käibemaksu tagasi rehkendada ehk siis autot võetakse ka kui tootmissisendit. Ehk siis firmaauto tuleb ettevõtjale odavamalt kätte kui teie auto, mille te eraisikuna soetate.

Väga paljudes riikides on Euroopas ka ettevõtluses sõiduautode käibemaksu tootmissisendina arvestamine täielikult välistatud. Minu teada 28 liikmesriigist 15nes kogunisti. Eesti selles mõttes on väga suur erand.

Paljudes riikides on osaliselt lubatud ainult käibemaksu tagasi arvestada ettevõtluses. Kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides, välja arvatud Eestis on olemas automaks. Meie oleme autosid kohelnud suhteliselt leebelt maksustamise mõttes kogu aeg. Ma ei arva, et me peaksime neid hajaasustuse tingimustes, nagu me siin Eestis elame, kuidagimoodi enamal määral maksustama hakkama. Seda mõtet mul ei ole.

Aga see tendents, kus tuhandetes äriühingutes ainus äritegevus ongi sõiduauto ülal pidamine, ei ole jätkusuutlik ja selle probleemiga tuleb tegelda ja ei ole kindlasti ka ettevõtjasõbralik, kui kusagil riik pigistaks silmad kinni taolise, noh, maksupettuse ees. See äriühingu pidamine ainult selleks, et sõiduautot seal hoida, see ei ole aus teiste ettevõtjate suhtes. See ei ole aus kõigi ausate maksumaksjate suhtes.

Selle probleemiga kindlasti tuleb tegelda. Ma olen väga veendunud, et rahandusministeeriumi maksupoliitikaosakond just sellest probleemist endast lähtudes teemaga tegeleb. Küsimus pole selles, kas keegi tahab kedagi kiusata, kas Reformierakond tahab ettevõtjatega tülli minna? Ei ole meil seda tahtmist. Ei taha tülli minna. Aga maksupettustega ei saa ka leppida.

Juhataja

Aitäh! Taavi Rõivas tahtis veel kommenteerida?

Taavi Rõivas

Jah. Kui me vaatame järgmise aasta riigieelarvet, siis Eestis maksukoormus langeb 0,3 % võrra, 32,1 %le skp-st. Seda esiteks.

Teiseks, kui me riigikogus algatasime 2011. alguses seadusemuudatuse, mille eesmärk oli võidelda maksupettustega kütusesektoris, siis meid tituleeriti ettevõtlusvaenlasteks, meid tituleeriti maaelu väljasuretajateks. Aga täna ütlevad ka need, kes tookord süüdistusi pildusid, et see oli mõistlik mõte, see on toonud Eesti riigieelarvesse peaaegu 100 miljonit eurot lisa maksutulu. Ja mis veelgi tähtsam kui need sada miljonit eurot, mis on ka loomulikult üüratult suur raha, mis veelgi tähtsam, ta on toonud ühte sektorisse ausa konkurentsi. Ta on toonud selle, et pettus ei too lubamatut konkurentsieelist. Nii et kui me räägime konkreetselt maksupettuste vastasest võitlusest, siis see on kindlasti ausa ettevõtja huvides, aus konkurents on kindlasti Eesti ettevõtluskeskkonna huvides. Ja veel kord, maksukoormus järgmisel aastal langeb ja küllap langeb ka ülejärgmisel aastal. Aitäh!

Andrus Ansip

Aga see konkreetne eelnõu, see tuleb kindlasti osapooltega läbi rääkida ja mingisugust kiirkorras vastuvõtmist ma ette ei kujuta.

Kogu pressikonverentsi stenogrammi loe Vabariigi Valitsuse kodulehelt.




Artikkel pärineb Maksumaksja portaalist
http://www.maksumaksjad.ee

Artikli www-aadress:
http://www.maksumaksjad.ee/modules/news/article.php?storyid=5945