Aprilli MaksuMaksjas surm ja maksud uuel ringil

Kuupäev 29.04.2013 9:51:51 | Rubriik: EML

„Surm ja maksud“ oli MaksuMaksja kaaneteema esimest korda 2006. aasta mais. Tol ajal avaldatud artikleid pärimisega seotud maksude arvestamise kohta loetakse ja tsiteeritakse veel praegugi. Kuna vahepeal on toimunud pärimisõiguse reform, mis täiesti märkamatult on muutnud üht-teist ka maksustamisel, on paras aeg teema uuesti üles võtta.

Audiitorbüroo BDO Eesti AS konsultant Elena Lass toob oma artiklis välja probleemid, mis tekivad loobumissüsteemi kasutuselevõtmisest pärimisel — erinevalt varasemast regulatsioonist ei saa isikul tekkida enam maksukohustusi pärast surma. See tähendab näiteks, et pärandvara müügil ei saa enam arvesse võtta pärandaja tehtud soetamismaksumust ega kasutada pärandaja isikust tulenevaid maksuvabastusi. Samuti võib tekkida probleem, kus teatud aja jooksul ei ole maksumaksja isikut täpselt teada, kuid maksukohustusi on vaja jooksvalt deklareerida (seda eelkõige siis, kui pärandaja oli ettevõtja ja käibemaksukohustuslane või kasutas palgatööjõudu). Ka EML kirjades Justiitsministeeriumile ei selgu vastuseid, kuidas toimub pärandvara majandustegevuse maksustamine perioodil, mil pärandvara on antud hooldaja valitseda.

MAQS Law Firm advokaadibüroo advokaat Kaido Künnapas lahkab küsitavusi mitteresidendi Eestis asuva pärandvara müügist saadud tulu maksustamisel, kui välisriigi pärimisõigus erineb Eesti omast. Lahendusena pakub autor tõlgenduse, et Eestis pärandvaraga tehtud tehingute maksustamisel tuleks arvesse võtta pärandi suhtes kohalduvat välisriigi õigust.

EML jurist Hiie Marrandi tutvustab hiljuti vastu võetud võlaõigusseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seadust, mille ajendiks oli eurodirektiiv hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul. Selle tulemusena aga suureneb Eesti seadustes määratlemata õigusmõistete hulk, mis potentsiaalselt suurendab vaidlusvõimalusi ja vähendab õigusselgust.

MaksuMaksja tutvustab ka järjekordset maksundusalaste uurimistööde konkursil auhinnalisele kohale tulnud tööd, mille autoriks Urzula Välb. Kuna rahvusvahelised ettevõtted kasutavad üha enam oma igapäevases äritegevuses kulude jagamise kokkuleppeid, mille eesmärgiks on jagada kulusid ja riske varade, teenuste või õiguste arendamisel, loomisel või omandamisel, arutletaksegi töös, kas siirdehinna määratlemisel kasutatav kulude jagamise kokkulepete regulatsioon oleks kohaldatav ka käibemaksuga maksustamisel.

Lisateave:

MaksuMaksja peatoimetaja Margit Berko

telefon 626 4196, 53035 007

margit@maksumaksjad.ee





Artikkel pärineb Maksumaksja portaalist
http://www.maksumaksjad.ee

Artikli www-aadress:
http://www.maksumaksjad.ee/modules/news/article.php?storyid=5463