Äriregistri uus trend: trahv kahe tunniga

Kuupäev 30.10.2006 7:00:33 | Rubriik: Äripäev

Lasse Lehis (EML nõukoja esimees), Ivo Raudjärv (EML juhatuse esimees) ja Martin Huberg (EML vanemjurist) kirjutavad Äripäevas, et nii maksumaksjate liidu liikmed kui ka paljud teised on kurtnud, et äriregister on hakanud aktiivselt trahve tegema majandusaasta aruande esitamata jätmise või esitamisega hilinemise eest. Kõige rohkem häirib inimesi see, et trahve tehakse ilma eelneva hoiatuseta ning tagantjärele, kui aruanne on juba esitatud.

Laias laastus võib rahalisi mõjutusvahendeid liigitada kaheks - trahv ja sunniraha.

Karistuse määramine kujutab endast avalikku hukkamõistu. Karistuse eesmärk on hoida ära õiguserikkumiste toimepanemine tulevikus ja hoiatada kõiki teisi.

Sunnirahal ei ole karistuslikku ega hukkamõistvat eesmärki. Sunnirahaga tahetakse saavutada ainult seda, et isik täidaks oma kohustuse. Sunniraha saab määrata korduvalt, kuid mitte tagantjärele - kui isik on oma kohustuse täitnud, siis pole teda enam vaja sundida. Sunniraha määramisele peab eelnema hoiatus. Trahvi võib aga määrata tagantjärele, kuid ühe õiguserikkumise eest ei tohi karistada korduvalt.

Kas äriregistri trahv on trahv või sunniraha? Sellele küsimusele on raske vastata, sest kohtute poolt määratavate nn protsessitrahvide puhul ei tehta vahet karistusel ja sunnivahendil.

Äriseadustiku § 71, mille alusel äriregister trahve teeb, sätestab lõikes 2 järgmist: "Kui seaduses ette nähtud andmeid ei esitata registripidajale seaduses ette nähtud tähtaja jooksul, võib registripidaja trahvida ilma tsiviilkohtumenetluse seadustikus nimetatud hoiatusmäärust tegemata". Tundub, et on püütud luua hübriid, mis sisaldab nii trahvi kui sunniraha elemente.

Mõlemast on valitud meelepärane, mis teeb küll ametniku elu mugavaks, kuid jätab ettevõtja omavoli ohvriks ja ilma elementaarsest õiguste kaitsest. Põhiseaduse § 24 lg 2 näeb ette igaühe õiguse olla oma kohtuasja arutamise juures. Mistahes väärteo puhul, olgu see lahtise turvavööga sõitmine või keelatud kohas suitsetamine, on need õigused isikule enne trahvikviitungi väljakirjutamist tagatud - koostatakse protokoll, võetakse seletus, süüdistataval on õigus kasutada advokaadi abi jne.

Karistuse määramisel tuleb arvestada õiguserikkumise raskust, süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Ka majandusaasta aruande esitamata jätmisel võib olla väga erinevaid põhjusi. Samuti ei saa ühe mütsiga lüüa suurt börsiettevõtet ja mittetegutsevat riiulifirmat. Arusaamatuks jääb, millest on äriregistri aktiivsusepuhang ajendatud.

Õigusliku ebaselguse likvideerimiseks ja isikute õiguste kaitse tagamiseks peaks seadusandja kogu protsessitrahvide süsteemi üle vaatama ning otsustama, millal on tegemist karistuse ja millal sunnirahaga.

Loe täpsemalt: http://www.aripaev.ee/3389/arv_kolumn_338903.html
Loe ka MaksuMaksjat nr 10 lk 28-31.





Artikkel pärineb Maksumaksja portaalist
http://www.maksumaksjad.ee

Artikli www-aadress:
http://www.maksumaksjad.ee/modules/news/article.php?storyid=365