Maksu- ja Tolliameti andmeil oli 2009. aasta III kvartali keskmine väljamakse 10 350 krooni kuus

Kuupäev 25.11.2009 7:34:33 | Rubriik: MTA

Käesoleva aasta III kvartali jooksul töötajatele tehtud väljamaksete summa oli kokku üle 16,7 miljardi (16 714 459 757) krooni ja seda maksti 538 287 isikule. Keskmine brutoväljamakse töötaja kohta oli seega 10 350 krooni kuus.

2009. aasta III kvartali mediaanväljamakse oli 8022 krooni kuus. See tähistab summat, millest suuremaid ning madalamaid väljamakseid oli võrdselt.

Eelmise kvartali jooksul töötajatele tehtud väljamaksete summa oli kokku ligi 19,6 miljardit krooni ja seda maksti 548 080 isikule. Keskmine brutoväljamakse töötaja kohta oli 11 899 krooni kuus ning mediaanväljamakse 9304 krooni kuus.

Võrdluses eelmise aasta kolmanda kvartaliga on keskmine väljamakse töötaja kohta vähenenud, toona oli see 10 999 krooni kuus. Mullu tehti juulis, augustis ja septembris väljamakseid 619 683 isikule ning väljamaksete summa oli kokku veidi üle 20 miljardi krooni. Mediaanväljamakse oli eelmise aasta kolmandas kvartalis 8652 krooni kuus.

Maksu- ja Tolliameti (MTA) kvartaalsete väljamaksete statistikas sisalduvad palk ja muud tulumaksuga maksustatavad tulud, mida tööandjad deklareerivad tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas 1 koodiga 01, mille hulka ei kuulu koondamishüvitised.

Oluline on tähele panna, et Statistikaameti (SA) ja MTA andmed ei ole võrreldavad, kolm peamist erinevust metoodikate vahel on järgmised:

1. Tasuliigid – SA avaldab keskmist palka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. MTA ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega.

2. Ajaline nihe – SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised. Näiteks augustis teenitud palk läheb SA arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent MTA arvestuses septembrisse, mil see välja makstakse. Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk (või palk ja puhkuseraha), kajastub see SA palgastatistikas tekkepõhisuse tõttu õigesti, kuid MTA andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest 2 korda suurema väljamakse.

3. Töötajate arv – osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab SA töötajate arvu täistööajale. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (nt kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena). Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga.

MTA võtab arvesse kõik isikud, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata kas väljamakse on isikule tehtud täistööaja või osalise tööaja eest. MTA andmetes on töötajate arv kasvav, st iga tööturul käinud isik on arvel, sõltumata tööturul veedetud ajast (nt kas 1 kuud või 12 kuud). Andmete aluseks on maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 (väljamaksed koodiga 01), deklareeritud väljamaksete kogusumma jagab MTA isikute arvuga, kellele väljamakseid on tehtud.

Loe MTA pressiteadet: http://www.emta.ee/index.php?id=26640&tpl=1026





Artikkel pärineb Maksumaksja portaalist
http://www.maksumaksjad.ee

Artikli www-aadress:
http://www.maksumaksjad.ee/modules/news/article.php?storyid=3166