Kas sotsiaalmaksule lae kehtestamine on väärt mõte?

Kuupäev 11.11.2008 8:17:51 | Rubriik: Äripäev

Äripäeva arvamusküljel diskuteerivad Eiki Nestor ja Mati Feldman sotsiaalmaksu ülempiiri kehtestamise üle.
Mati Feldmani meelest on mõte seada sotsiaalmaksule ülempiir igati edumeelne. Selle plussiks on kõrgemapalgaliste töökohtade loomine jõudsamas tempos kui praegu.

Meie sotsiaalmaks, 33 protsenti, on muu maailma mõistes üsna karm. Ja eks erasektori tööandja arvestab palgafondi hulka ka sotsiaalmaksu ehk teisisõnu on töötaja brutopalk sedavõrd väiksem, mida kõrgem on sotsiaalmaks. Palgad ja riigimaksud tulevad ühest ja samast katlast.

Teemaga haakuv küsimus on, kas sotsiaalmaksu tervisekindlustuse osa peab olema sada protsenti solidaarne, nagu ta on praegu. Kui makstakse sotsiaalmaksu näiteks sada tuhat krooni aastas ja enam - tõsi, seda maksab tööandja -, ei "kuluta" enam-vähem terve töötaja oma tervisekindlustuse osa tõenäoliselt ära.

Samas kurtis neli ja pool aastat tagasi leukeemiasse surnud Marge Valdmann, et on elu jooksul maksnud sotsiaalmaksu (formaalselt - jällegi tema tööandja) piisavalt palju, et haigekassa peaks kompenseerima tema vähiravimit. Marge Valdmann käis kohut, aga jäi kaotajaks.

Eiki Nestor on aga lae kehtestamise vastu. Sotsiaalmaks jaguneb meil teatavasti kaheks - pensionikindlustuse ja ravikindlustuse osaks. Maksudest kogutu jagamine kindlustatute vahel toimub aga erinevate põhimõtete alusel.

Pensionikindlustusest väljamakstav jaguneb kõigile võrdseks baasosaks ja inimese tuludest sõltuvaks osaks. Esimese osakaal pensionis on praegu 33 protsenti keskmise pensioni suuruse juures.

Seoses ootamatult ulatusliku kogumispensionidega liitumisega tekkis oht, et tulevikus see mõistlik vahekord muutub ning pensionikindlustuse solidaarne osa väheneb taunitavalt väikeseks.

Probleemile leiti lahendus mullu. Uus pensionide indekseerimise kord tähendab seda, et 30 aasta pärast on riiklik pension pea kõigil ühesugune. Erinevus tuludes kajastub kogumispensionist saadavas. Seejuures ei muutu võrdse ja tuludest sõltuva pensioniosa osakaal. Seega pole sotsiaalmaksu lagi pensionikindlustuse osale vajalik, sest süsteem on muudetud solidaarsemaks teisel teel.

Täiesti süsteemiväline oleks see lagi aga ravikindlustuses. Ravikindlustus Eestis arvestab meie rahvaarvu ja vanuselise struktuuriga ning on solidaarne kindlustus. Tööealised on solidaarsed oma pensioniealiste vanemate ja lastega (viimaste pealt sotsiaalmaksu ei maksta) ja terved inimesed haigetega.

Loe täpsemalt: http://www.aripaev.ee/4132/arv_kolumn_413201.html

Loe veel samateemalisi arvamusi siit: http://www.maksumaksjad.ee/modules/news/article.php?storyid=2084





Artikkel pärineb Maksumaksja portaalist
http://www.maksumaksjad.ee

Artikli www-aadress:
http://www.maksumaksjad.ee/modules/news/article.php?storyid=2104