Kulude kärpimine võib tulla prognoositust veelgi rängem

Kuupäev 19.05.2008 6:41:04 | Rubriik: Päevaleht

Raimo Poom kirjutab Eesti Päevalehes riigieelarve kulukärpest ning nendib, et kibedal tõdemusel on kaks põhjust: maksulaekumiste olukord on ikka veel halb ning nüüd juba riigikokku saadetud miinuseelarve on suuresti õhku täis.

Rahandusministeeriumi arvud ja tabelid pakuvad ränka stsenaariumi, mille järgi võib olla vaja kärpida veel kord selle aasta kulusid praegusest 3,2 miljardist kaks korda enam. Sellel kibedal tõdemusel on kaks põhjust: esiteks on maksulaekumiste olukord ikka veel halb ja teiseks on nüüd juba riigikokku saadetud miinuseelarve suuresti õhku täis. See tähendab, et valitsusel tuleb teise säästueelarvega juba kärbitud raha mõnest teisest kohast uuesti kärpida.

Maksulaekumiste murelaps on ikka käibemaks. Esimeses kärpimisvoorus on selle maksu kogumise lootust 3,2 miljardi eest maha tõmmatud. Ehk kui riigikogu annab sellele dokumendile oma heakskiidu, siis eeldatakse, et käibemaksu laekub riigikassasse sama palju kui mullu. Paraku on selle aasta esimese nelja kuu tegelikud laekumised pidevalt nigelamad kui eelmisel aastal. Aprilli lõpuks oli käibemaksu korjatud kokku pool miljardit krooni vähem kui eelmisel aastal. Seega lähevad tegelikud summad mühinal mööda lisaeelarves tehtavast kärpest ja seda kahjuks suure puudujäägi poole.

Teiseks kogub riik suure osa oma maksutuludest palkadelt korjatavast tulu- ja sotsiaalmaksust. Mõlema laekumine on seni olnud suurel määral hea. Paraku on aina vähem selge, mis saab majanduslanguse tingimustes tööhõivega. Kui aga tegelikult töötavaid inimesi jääb vähemaks, hakkavad vähenema ka need laekumised.

Kokku kuivavad maksud on üks probleem, kuid hoopis hullem pilt paistab, vaadates säästueelarvega tehtavaid kosmeetilisi muutusi ja riigi tegelikku käitumist. Rahandusministeeriumist saadud andmed näitavad, et riigiasutused on säästujuttude ilmnemisel sööstnud kõige ehtsamasse kulutamismaaniasse (vt graafik). Kui võtta eelmisel aastal riigi poolt reaalselt välja makstud raha joon normaalseks aluseks, osutub, et aprillis on riigi kulutused millegipärast otsejoones üles läinud. Minnes veel pisematesse arvudesse, on näha, et hüppeliselt on kasvanud kõik riigieelarve põhikulud. Välja on makstud rekordsumma sotsiaaltoetusi, eraldisi ja palku.

Loe täpsemalt: http://www.epl.ee/artikkel/429419





Artikkel pärineb Maksumaksja portaalist
http://www.maksumaksjad.ee

Artikli www-aadress:
http://www.maksumaksjad.ee/modules/news/article.php?storyid=1629