Tõnu Ploompuu: maamaks – kas linnakodanikke koheldakse võrdselt?

Kuupäev 13.12.2007 9:37:16 | Rubriik: Postimees

Tõnu Ploompuu, Tallinna Ülikooli õppejõud kirjutab Postimehes maamaksust ja selle seostest maa sihtotstarvetega. Linna maa jaguneb viie põhilise kategooria vahel. Need on elamumaa, sotsiaalmaa, transpordimaa, tootmismaa ja ärimaa. Elamumaa, tootmismaa ja ärimaa krundid peavad rahuldama mingi väikese inimrühma kitsamaid huve.

Transpordimaa ja sotsiaalmaa ülesanne on tagada mingi piirkonnaga vaid piiratult seotud suurema inimrühma huvid, aga sellisest maa kasutamise võimalusest ilmajäämine halvendab inimeste eluolu palju.

Transpordi- ja ärimaa järgnevalt käsitlemist ei leia – nende maade korraldus linnades on piisavalt selge. Üllatusi tuleb aga transpordi-, elamumaa ja sotsiaalmaa korraldusest. Sedagi eelkõige Tallinnas, vähem Tartus ning peaaegu üldse mitte teistes Eesti linnades.

Maa-ala, mis on vajalik elamu jaoks ja sealsete elanike normaalseks eluks, moodustab elamumaa krundi. Selline krunt peab tagama seal elavate inimeste esmaste vajaduste rahuldamise – seal asub eluhoone, ehitiste teenindamise ala, aga ka elanike autode parkimisplats, eluaseme ümbruse haljastus, laste mängukohad.

Transpordimaa mõte on ühene – see on tänavate ja teede ala. Nii sõiduteed kui ka seda vahetult palistav puiestee, kõnniteed ja raudteed.

Sotsiaalmaa piiritlemine peaks olema üsna hästi mõistetav. Selleks on nii ühiskondlike hoonete (nt kirikute, rahvamajade, muuseumite), kogukonda teenindavate hoonete – koolide, lasteaedade ja haiglate – kui ka kogukonna ühiselt kasutatav maa – pargid.

Vaadates Tallinna maakasutuse struktuuri (see on avaliku teenusena nähtav maa-ameti koduleheküljel: www.maaamet.ee) eri elamukvartalites, jõuab üllatava tulemuseni. Ühtedes elamupiirkondades moodustab enamiku piirkonna maast elamumaa, teistes aga vähemuse.

Elamumaa on valdav (pool või rohkem kogu pinnast) vanades linnaosades, aga ka kõige uuemates elamupiirkondades, vähemusse jääb elamumaa enamikus suurpaneelelamute piirkondade elamukvartalites (ainult umbes 15%).

Eri maakasutuse kategooriad on maksustatud erinevalt. Kõrgema maksumääraga on elamu-, tootmis- ja ärimaa, oluliselt madalamaga transpordi- ja sotsiaalmaa. On iseenesestmõistetav, et linna munitsipaalmaaks oleva transpordi- ja sotsiaalmaa eest keegi maksu ei maksa ega saa. Need maad on tasuta kõigi linnaelanike kasutuses.

Linna maaüksuste struktuurist tuleb välja, et mõnes linnaosas sobib igapäevaseks parklakohaks linnale kuuluv sotsiaalmaa, teises peab elanik ise maksma auto parkimiskoha eest elamumaa hinnaga maamaksu.

Mõnes linnaosas saab elanik kasutada maja hooldustöödeks oma krunti, teisal krundivälist sotsiaalmaad. Ühtedes linnaosades paikneb elamut väärtustav lähihaljastus koos laste mängukohtade ja puhkepaikadega elamukrundil ja on maksualune, teistes aga on seesama maakasutus kuulutatud sotsiaalseks.

Veelgi enam – ka nende maade hooldustööd teeb ühel juhul majaomanik, teisel juhul aga maksavad selle kinni kõik linna maksumaksjad. Maamaksu laekub Lasnamäe elamukvartalist poole väiksemalt pinnalt kui Kalamajas, Nõmmel või Pelgurannas.

Siit tekib küsimus, kas maareform nendes linnaosades on tehtud ikka maareformi seaduse eesmärke silmas pidades. Siin on ilmselt uurimiseks materjali riigikontrollile. Lisaks on tegemist kodanike põhjendamatu ebavõrdse kohtlemisega, aga ka ohuga sealsete elanike heaolule.

Linn võib ju soovi korral selle maa kellelegi maha müüa ja uus omanik seda omatahtsi kasutama hakata. Ebavõrdne kohtlemine aga ei väljendu mitte ainult linnaosade vahel, vaid ka nimetatud linnaosade siseselt – osa majade krundid hõlmavad sealgi kogu selleks vajaliku ja võimaliku maa-ala, teistel mitte.

Kui aga suurpaneelelamute piirkondade seni korraldamata maa mõistuspäraselt jaotada transpordimaaks, suuremad ja laiemat inimrühma teenindavad alad parkidena sotsiaalmaaks ning maju ümbritsev maa kruntida seniste omanditega liitmissobilikuks, oleks ka Lasnamäe ja teiste sarnaste piirkondade hoonetealune pind ainult 20% elamumaast.

Sobiv oleks pakkuda võimalust erastada ka majadevaheline ala ümbritsevate hoonete ühisvalduseks. Selliste maade erastamine peaks toimuma eelisostuõigusega külgnevatele kinnistutele, mõistlik oleks ka hinnasoodustuse rakendamine kunagi tehtud vigade heastamiseks.

Loe täpsemalt: http://www.postimees.ee/131207/esileht/arvamus/301158.php





Artikkel pärineb Maksumaksja portaalist
http://www.maksumaksjad.ee

Artikli www-aadress:
http://www.maksumaksjad.ee/modules/news/article.php?storyid=1150