Kaks muudatust pensionis

Kuupäev 17.10.2007 6:34:25 | Rubriik: Äripäev

Riigikogu liige, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees Eiki Nestor kirjutab Äripäevas, et kogumispensionid võeti Eestis kasutusele seetõttu, et väheneva sündivuse juures ei suuda põlvkondade solidaarsusele rajatud pensioniskeemid enam tagada eakatele inimestele normaalset sissetulekut.

Keskmise pensioni suurus peaks olema 40% keskmisest palgast ka siis, kui seda makstakse pensionärile nii esimesest kui ka teisest sambast korraga. Rohkemat meie vananev rahvastik ei võimalda.

Defitsiit riiklikus pensionikindlustuses, mida eelmistel, sellel ja järgmistel valitsustel tuleb korvata, on kogumispensionidele ülemineku tulemus. Vaatamata eksiarvamusele ei sõltu tänaste pensionäride sissetulek sellest, palju inimesi teise sambaga ühines ja kui palju raha riiklikust pensionikindlustusest n-ö lahkub. Pensionide indekseerimisel võetakse arvesse kogu raha (ehk 20% sotsiaalmaksust). 4% aga liigub ikkagi kogumispensionäri kontole. Järelikult jääb raha puudu ja seda tuleb muul moel heastada.

Kogumispensionide autorid nägid võimalike katteallikatena riigi võlakirju, stabiliseerimisreservi ja riigi muid tulusid. Eesti majandusel on läinud niivõrd hästi, et võlakirju pole vaja olnud välja lasta ega stabilisatsioonireservi kasutada. Pensionikassasse on suunatud riigieelarve ülelaekumisi, mis on väga mõistlik tegevus ning mille eest olen kiitnud ja kiidan ka tulevikus kõiki võimul olnud valitsusi. Pensionikassa reserv peaks olema 2007. a lõpuks peaaegu 6 mld krooni. See raha ongi sinna kogutud selleks, et katta defitsiiti järgnevatel aastatel.

Järgmisest aastast jõustuvad kaks põhimõttelist muudatust. Kõigepealt muutub pensioniindeks, mis senisest suuremas ulatuses arvestab sotsiaalmaksu laekumist (loe: palgatõusu). Teise sisulise muudatuse autorid on kõik need inimesed, kes on liitunud pensioni teise sambaga. Pensionisüsteemi seisukohalt tähendab see aga, et väljamakstavates pensionides suureneb inimese enda panusest (töötasust ja tööaastatest) sõltuva raha osakaal ja väheneb solidaarse (kõigile võrdse) baaspensioni osakaal. Kaheksa aastat tagasi riiklikus pensionikindlustuses tehtud muudatuste mõte oli selles, et solidaarne osa peaks moodustama 1/3 keskmisest pensionist. Muudatuse tulemusel hakkab pensioni baasosa suurenema kiiremini ja ka aastal 2040 on solidaarsuse määr samal tasemel kui täna.

Loe täpsemalt: http://www.aripaev.ee/3741/arv_kolumn_uus_374101.html





Artikkel pärineb Maksumaksja portaalist
http://www.maksumaksjad.ee

Artikli www-aadress:
http://www.maksumaksjad.ee/modules/news/article.php?storyid=1003