Läti seim kiitis eile õhtul heaks aktsiisiseaduse muudatused, millega tõstetakse alkoholiaktsiisi nii tänavu kui ka järgmisel aastal 5 protsendi võrra.

Eestis kui igati edumeelses riigis viimase aasta jooksul toimunu näitab, et jagamismajandus oma algses tähenduses on läbi kukkunud.

Tänavu saavad maksumaksjad esimest korda kohe pärast deklaratsiooni esitamist soovi korral tagastamisele kuuluva summa osaliselt või täielikult annetada ühele või mitmele mittetulundusühingule, sihtasutusele või usulisele ühingule.

Tuludeklaratsiooni tuleb kirja panna kõik tulud, sealhulgas üür ja välismaal teenitud palga, ütles maksuameti peadirektor Valdur Laid Kuku raadio saates «Nädala tegija». Tähelepanu tuleb pöörata ka kinnisvaratehingutele. Kui kõik maksud on Eestis või välismaal korrektselt laekunud, siis rohkem juurde küsima ei hakata.

Ärimaailmas on tavaline, et enne plaanide avalikustamist kaitseb omanik uusi kaubamärke ja domeene, et segaduse vältimiseks keelata teistel tegijatel edaspidi nende kasutamist. Kel see pisiasi meelest läheb, võib sattuda sekeldustesse.

Maksuameti teatel said paljud inimesed alusetult maamaksuteate, sest digiriik ei suutnud oma andmebaase ühildada.

Rahandusminister Martin Helme kavatseb vajadusel kinnitada maa maksustamishinna kümne protsendi peale aastas, mis tähendab, et lähiaastatel maamaksumäär ei kerki.

Uus maa korraline hindamine tuleb ära teha, kuid maksumaksjaid ei saa šokeerida seitsmekordse hinnatõusuga lihtsalt selle pärast, et varasemad valitsused ei ole oma tööd ära teinud, arvasid Kalle Muuli ja Hindrek Riikoja Kuku raadio saates «Muuli ja Riikoja»

Elus on hetki, kus pikaajalised aeglased arengud toovad mingil hetkel kaasa põhimõttelise sisulise muutuse. Umbes nii, nagu röövikust saab liblikas. Ei ole võimatu, et Eesti on praegu jõudmas ühte säärasesse murrangusse: pikaajaline reaaltulu kasv on loonud olukorra, mis viib majanduse suurema reorganiseerumiseni.

Kuigi üürituru deklareerimine on maksu- ja tolliameti andmetel mõne aastaga kasvanud poole võrra, on maksuauk paisunud 22,2 miljoni euroni.

Eesti suuremad kütusemüüjad tegid ettepaneku, et mootorikütuste maksustamist peaks reformima: aktsiisi suurus tuleb siduda CO2 heitmega.

Maksu- ja tolliametile (MTA) saab hakata tuludeklaratsioone esitama 15. veebruarist, enammakstud tulumaksu hakatakse tagastama alates 26. veebruarist.

Koalitsioon tegi pensioni teise samba vabatahtlikuks muutmise plaani ise viis muudatust, opositsioon esitas 956 ettepanekut. Et ettepanekuid on palju, nende eraldi läbi hääletamine võtaks väga palju aega ja suurem osa neist toetust ei leia, seotakse pensionireformi hääletus valitsuse usaldushääletusega.

Opositsiooni sajad muudatusettepanekud kustutatakse riigikogus usaldushääletusega valitsusele.

Eesti on üks vähestest Euroopa maadest, kus e-raamatu ja lehe digitellimuse eest küsitakse sama toote paberversiooniga võrreldes kahekordset käibemaksu. Küsimus kääride kaotamisest jõuab valitsuskabinetti lähiajal, ent üksmeelt sealt esialgu ei paista.

Eesti suurimad kütusemüüjad tervitavad rahandusministeeriumi plaani langetada diisliaktsiisi, kuid hoiatavad, et aktsiisi langetamisel võib olla ainult piiratud mõju.

Eesti Meediaettevõtete Liidu juhi Mart Raudsaare sõnul on maksuerisuse rakendamine kodumaisele digiajakirjandusele ainuvõimalik samm, kui on soov eestikeelset ajakirjandust säilitada.

Ehkki eelmise aasta sama ajaga võrreldes kerkisid hinnad novembris 1,8 protsenti, langes tarbijahinnaindeks kuises võrdluses juba kolmandat kuud. Üks põhjusi on alkoholiaktsiisi langetamine tänavu juulis.

Valitsus kiitis neljapäevasel kabinetinõupidamisel heaks avaliku ja erasektori koostööprojektide (PPP) põhimõtted ja juhised, mille alusel hakkab riik koostöös erasektoriga välja ehitama suuri taristuprojekte nagu neljarajalised teed.