Maksumaksja portaal - EML - Töötukassa toetuse saamine sõltub kolmest kriteeriumist - Uudised
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              

Uudiste arhiiv


RSS Feed « 1 (2) 3 4 5 ... 64 »

EML : Töötukassa toetuse saamine sõltub kolmest kriteeriumist

19.03.2020 13:10:00 (559 )

Töötukassa juht Meelis Paavel ütles „Aktuaalse kaamera“ otsestuudios, et töötukassa eraldab reserevidest töötajatele ja tööandjatele mõeldud leevendusmeetmena 250 miljonit eurot.

Loe edasi...

EML : Eriolukorras peatatakse maksuvõlgade intressi arvestamine

18.03.2020 16:40:00 (580 )

Ettevõtjate rahalise seisu leevendamiseks peatab maksu- ja tolliamet eriolukorra ajaks ettevõtete maksuvõlalt intressi arvestamise, intressivabastus kehtib tagasiulatuvalt 1. märtsist kuni 1. maini. Kõik deklaratsioonid tuleb siiski õigeaegselt esitada ja kui vähegi võimalik, ka maksud ära maksta.

Loe edasi...

EML : Riigikohus: tehingu juriidiline vorm peab vastama selle tegelikule majanduslikule sisule

04.03.2020 13:05:08 (767 )

Riigikohtu halduskolleegium juhtis lahendis tähelepanu sellele, et ettevõtluses tehingute vormistamisel võib arvestada maksunduslike kaalutlustega, ent tehingule ei ole lubatud anda maksunduslike kaalutluste tõttu selle majandusliku sisuga võrreldes moonutatud juriidilist vormi.

Loe edasi...

EML : Maksu- ja Tolliameti teavitustegevusest - riigikogu liikme küsimus ja rahandusministri vastus

02.03.2020 12:20:00 (735 )

MTA saatis jaanuari lõpus e-kirja enam kui 5000 inimesele ning tegid ettepaneku tuludeklaratsiooni parandada ja tulumaksu maksta. Kahjuks jäetakse aga märkimata oluline „pisiasi“, et enamikult tehingutest ei ole seaduse järgi tulumaksu siiski vaja tasuda, ning MTA on teavitused välja saatnud huupi tulistamise printsiibil.




EML : Hoiatus: MTA saadab õngitsuskirju

01.03.2020 20:00:00 (914 )

MTA on alustanud uut kampaaniat ja võtnud sihikule Eesti elanikud, kes on eelmiste aastate jooksul „kahtlaselt“ palju kinnisvaratehinguid teinud. MTA pressiteate kohaselt saatsid nad jaanuari lõpus e-kirja enam kui 5000 inimesele ning tegid ettepaneku tuludeklaratsiooni parandada ja tulumaksu maksta. Kahjuks jäetakse aga märkimata oluline „pisiasi“, et enamikult tehingutest ei ole seaduse järgi tulumaksu siiski vaja tasuda, ning MTA on teavitused välja saatnud huupi tulistamise printsiibil.

Loe edasi...

EML : Ettepanek likvideerida töötukassa

24.02.2020 17:40:00 (952 )

Sotsiaalministeerium saatis 2020. aasta jaanuarikuu lõpus huvigruppidele arvamuse avaldamiseks Töötuskindlustuse seaduse ja tööturuteenuste ja –toetuste seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse (VTK, eelnõude infosüsteemi link: http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f580df2f-4096-4828-9849-bbc859af99a6#TyHGsaPR).
Maksumaksjate liit esitas arvamuse, millega tegi ettepaneku töötukassa senisel kujul likvideerida ja töötuskindlustusmakse kaotada.

VTK-s on analüüsitud kehtiva töötuskindlustuse süsteemi puudusi. Ühe olulise „puudusena“ tuuakse välja, et töötushüvitiste süsteem ei laiene tervele reale isikutele, kuna nendele tehtud väljamaksed ei ole töötuskindlustusmakse objektiks (nt juhatuse liikmed, FIE-d, KOV-i volikogu liikmed).

Väljavõte VTK-st: Seega, kui laiendada töötuskindlustusega hõlmatute ringi uute hõiveliikide järgi, lisanduks töötuskindlustuse süsteemi ligikaudu 13 500 juhatuse liikme tasu saajat, 8 600 FIE-t, 1000 kohaliku omavalitsuse volikogu liiget, 300 kõrgemat riigiametnikku ja 200 aktiivset ettevõtluskonto kasutajat vanuses kuni 62 aastat (arvestatud vaid isikuid, kes hetkel muu hõive alusel pole kindlustatud). Kokku lisanduks töötuskindlustuse süsteemi uusi isikuid umbes 23 600. Edasi märgitakse VTK-s, et kavandatud muudatuse tulemusena tekiks kõigil, kes saavad sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, kohustus tasuda töötuskindlustusmakset.

Maksumaksjate liit leiab, et töötuskindlustusmakse iseseisva sundkindlustusena ei ole nii laia maksuobjekti puhul enam otstarbekas. Sellisel juhul maksustataks töötuskindlustusmaksega peaaegu kõik väljamaksed, mis sotsiaalmaksugagi. Palju otstarbekam oleks lihtsalt tõsta veidi sotsiaalmaksu. Kui palju täpselt sotsiaalmaks peaks tõusma, jääb poliitikute otsustada.

EML on varemgi tähelepanu juhtinud, et kui töötuskindlustuse algsest eesmärgist liiga palju kõrvale kaldutakse, siis ei ole enam mõtet eraldi kindlustusmakset koguda vaid võiks kaaluda mõne muu maksu tõstmist, sest see annaks inimestele ausama pildi Eesti tööjõu tegelikust maksukoormusest. Näiteks oma 16.10.2014 kirjas Riigikogu sotsiaalkomisjonile:
Alates töötuskindlustuse seaduse kehtimahakkamisest on töötukassale lisatud mitmeid uusi ülesandeid ning eelnõu lisab neid veelgi. Selle tulemusena on töötuskindlustus kaugenenud väga palju sellest algsest eesmärgist, milleks töötukassa loodi ja töötuskindlustusmakse kehtestati. Maksumaksjate suhtes ei ole selline käitumine aus, kui algselt ühel kindlal eesmärgil kogutud raha hakatakse hiljem kasutama hoopis muul otstarbel. Seetõttu leiame, et töötuskindlustusmaksed iseseisva sundkindlustuse makse liigina on kaotanud oma mõtte ja otstarbe ning see ainult killustab ja hägustab Eesti maksusüsteemi. Teeme ettepaneku kaotada töötuskindlustusmaksed ning tõsta vastavalt tulumaksu või sotsiaalmaksu määra. See annaks ka töötajatele ja tööandjatele ausama pildi Eesti tööjõu tegelikust maksukoormusest.

Loe edasi...

EML : Tagastatava tulumaksu saab heategevuseks annetada

18.02.2020 15:10:00 (1018 )

Sel aastal saab riigilt tagasisaadava tulumaksu e-maksuametis hõlpsalt annetada tulumaksusoodustusega isikute nimekirja kantud ühingule või usulisele ühendusele. Annetada saab kuni kolmele saajale ning ükski annetus ei tohi olla väiksem kui 1 euro.

Annetada võib kogu tagasisaadava tulumaksu summa või osaliselt. Osalise annetuse korral saab inimene ülejäänud osa lasta kanda pangakontole ja/või jätta osa oma ettemaksukontole.

Loe edasi...

EML : Kogumispensioni teise samba ümberkorraldused

07.02.2020 12:25:46 (913 )

Valitsus plaanib muuta seni kohustusliku teise samba vabatahtlikuks.

  • Muudatuste jõustudes ei ole vajalik kohe midagi teha – kõik, kes tahavad, võivad rahulikult teise sambasse kogumist jätkata.
  • Lisaks tuleb juurde rida uusi valikuid: kogumist võib jätkata pensioni investeerimiskontol, liituda võivad ka varem kui 1983 sündinud.
  • Vajaduse korral saab peatada samba sissemaksed ja ka sambast lahkuda.
  • Suurema vabadusega kaasneb inimesel vastutus läbi mõelda, kuidas endale pensioniks väärikas sissetulek tagada.

Loe edasi...

EML : Brexiti mõju tollivormistusele ja kaubavahetusele Ühendkuningriigiga

31.01.2020 13:22:15 (431 )

Alates 1. veebruarist 2020 ei kuulu Ühendkuningriik enam Euroopa Liitu (EL). 1. veebruarist kuni 31. detsembrini 2020 kestab üleminekuperiood, mille jooksul kehtib ELi õigus Ühendkuningriigis ja Ühendkuningriigi suhtes edasi. Kodanikele ja ettevõtjatele ei muutu seega aasta lõpuni midagi.

Loe edasi...

EML : Mida on vaja teada seoses Brexitiga?

31.01.2020 8:20:00 (418 )

31.01.2020. a lahkub Ühendkuningriik Euroopa Liidust. Mida see endaga kaasa toob?

Loe edasi...

EML : Õiguskantsleri hinnang kavandatavale II pensionisamba reformile

27.01.2020 10:50:00 (339 )

Õiguskantsler edastas 22.01.2020 Riigikogu rahanduskomisjonile oma seisukohad Riigikogu menetluses oleva kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohustusliku kogumispensioni reform) 108 SE eelnõu osas.

Loe edasi...

EML : Maksumaksjate liit ootab 2019. aasta maksumaksja sõbra ja vaenlase nominente

07.01.2020 1:20:00 (952 )

Eesti Maksumaksjate Liit kuulutab igal aastal välja maksumaksja sõbra ja maksumaksja vaenlase tiitlite saajad.

Maksumaksja sõbra tiitel antakse isikule, kes on aasta jooksul oma tegude või sõnadega avaldanud kõige positiivsemat mõju maksumaksja õigustele, teadlikkusele ja rahakotile. Maksumaksja vaenlase tiitel antakse isikule, kelle sõna ja tegu või tegevusetus on aasta jooksul muserdanud maksumaksjat ja laastanud tema rahakotti.

Ootame kõigilt huvilistelt ettepanekuid 2019. aasta sõbra ja vaenlase tiitli saajate kohta SIIN. Teretulnud on ka ettepanekud täiendvaate tiitlite andmiseks või mõne olulise sündmuse muul moel äramärkimiseks.

Maksumaksja sõbra ja vaenlase tiitli saajad kuulutatakse välja 14. veebruaril 2020 Tallinnas Hestia Hotel Europa (Paadi 5) konverentsiruumis Põhja-Euroopa. Varasemate aastate tiitlisaajaid vt SIIT.

Loe edasi...

EML : 2020. a olulisemad maksualased näitajad

31.12.2019 12:21:05 (895 )

Toome traditsioonilise iga-aastase tabeli kujul kõik olulisemad maksualased näitajad 2018., 2019. ja 2020. aasta kohta. Uuest aastast muutuvad määrad on rasvases trükis. Varasemate aastate näitajad on avaldatud EML kodulehel rubriigis „Maksuinfo“.

Loe edasi...

EML : MKS kavandatavad muudatused seoses „ehitussektori kiibistamisega“

12.12.2019 10:40:00 (888 )

Rahandusministeerium koostas ja riputas 5.12.2019. a eelnõude infosüsteemi üles maksukorralduse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse.

Loe edasi...

EML : Eraisikust tööandja maksukohustused

03.12.2019 17:30:00 (1094 )

Kuidas tuleb arvestada makse kahe eraisiku vahelise käsunduslepingu tasudelt?

Lasse Lehis, EML juhatuse liige

Rahandusministri eilne repliik „töömees Urmasest“ Riigikogus kogumispensioni reformi arutelul on ületanud uudisekünnise. Sellega seoses selgitan pisut, kuidas peaks seaduse järgi toimuma maksude tasumine, kui üks füüsiline isik osutab teenust teisele füüsilisele isikule ning kumbki neist ei ole FIE.

Tulumaksu kinnipidamist reguleerivad tulumaksuseaduse § 40 ja 41. TuMS § 40 lg 1 annab loetelu isikutest, kes on kohustatud väljamaksetelt tulumaksu kinni pidama ning § 41 sisaldab loetelu väljamakse liikidest. Tulumaksu kinnipidajate hulgas on ära nimetatud ka füüsilisest isikust ettevõtja või tööandja, kuid § 40 lg 3 täpsustab, et füüsilisest isikust tööandja (kes ei ole registreeritud FIE-na) on kohustatud pidama tulumaksu kinni ainult § 41 punktides 1 ja 2 nimetatud väljamaksetelt, see tähendab töölepingu alusel makstud tasudelt. Töövõtulepingu ja käsunduslepingu alusel makstavad tasud on nimetatud § 41 punktis 3, mis tähendab et nendelt tasudelt eraisikust klient tulumaksu kinni pidama ei pea. Tulu saaja peab saadud tasud ise deklareerima.

Tunnistan ausalt üles, et need tulumaksuseaduse sätted olen ma ise 20 aastat kirjutanud. Olgugi, et ei tundnud sel ajal Urmast ega Martinit. Seega usun olevat ka õige inimene selgitama, miks seadus teeb vahet töölepingul ja võlaõiguslikel lepingutel. Põhjuseks ongi nende lepingute oluliselt erinev iseloom. Töölepinguline suhe on alluvussuhe. Tööandja määrab tööaja ja töökoha ning annab jooksvalt tööülesandeid. Tööandja peab varustama töötaja töövahenditega ning vastutama tööohutuse eeskirjade täitmise eest. Sellises situatsioonis on oluline tagada töötaja õiguste kaitse ning muuhulgas maksude tasumisega kaasnevad sotsiaalsed tagatised. Sellest tulenevalt ongi seadusandja töölepingu puhul ette näinud, et ka füüsilisest isikust tööandja (isegi kui ta ei ole FIE, vaid palkab omale näiteks koduabilise) peab täitma kõiki tööandja kohustusi samamoodi nagu juriidilised isikud või riigiasutused. See hõlmab ka maksude deklareerimise ja tasumise kohustust.

Käsunduslepingu pooled on võrdsed. Käsundi täitja teeb tööd iseseisvalt ning võib ka enda asemele palgata kellegi teise. Kui töölepingu puhul on riik kehtestanud näiteks tööaja nõuded ja miinimumpalga, siis töövõtu ja käsunduslepingu puhul võib olla tegu nii ühekordse 1-eurose tehinguga kui miljonitesse eurodesse ulatuva mitmeaastase projektiga. Seaduse sätted on mõlemi juhtumi jaoks samad.

Võlaõiguslik leping on praktikas väga laia rakendusalaga. Siia kuuluvad ettevõtluse raames tehtavad tehingud (töövõtjaks või käsundi täitjaks võib olla ju ka juriidiline isik), nii-öelda haltuuraotsad (kus inimene käib pärast tööaega omale lisatulu teenimas remonditööga, puude lõhkumisega, muru niitmisega jne), aga ka pereliikmete või sõprade vahelised tehingud ja kõige lõpuks ka täiesti tasuta tehtav töö (näiteks vabatahtlikud mittetulundusühingus). Tasu võib olla mitterahalises vormis (näiteks talguliste toitlustamine) või toimuda vahetuskaubana (naine keedab suppi, mees peseb nõusid).

Nõuda kõikide eespool toodud näidete puhul tulumaksu kinnipidamist oleks pehmelt öeldes ebamõistlik, peenes juriidilises keeles väljendatuna „maksukohustuse täitmine tekitaks liigset halduskoormust, mille kulu oleks suurem laekuvast maksutulust“. Kui veelgi kõrgema juriidilise kaarega tõmmata, siis tuleneb sellise erandi tegemine põhiseaduse §-st 11, mille kohaselt peavad õiguste ja vabaduste piirangud olema „demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust“.

Aga kas sotsiaalmaksu puhul peaks olema midagi teisiti? Kindlasti mitte. Kuna tulumaksu ja sotsiaalmaksu deklareeritakse samal deklaratsioonil (TSD), siis oleks üsna absurdne väita, et näiteks 2-euroselt jootrahalt tulumaksu maksta on keerukas ja koormav, aga sotsiaalmaksu deklareerida ja maksta ei ole üldse mingi probleem. Minu teada ongi siiamaani seadusest niimoodi aru saadud. Kui nõuda siiski sotsiaalmaksu deklareerimist ja tasumist, muutub tulumaksuseadusse kirjutatud erand mõttetuks. Kui selgubki, et sotsiaalmaksuseadus on lohakalt kirjutatud, siis tuleb mõistuspärase tõlgenduseni jõudmiseks võtta appi seesama juba tsiteeritud põhiseadus.

Kokkuvõtteks. Kui üks füüsiline isik osutab teenust teisele füüsilisele isikule ning see tegevus on püsivat laadi ja toimub tulu teenimise eesmärgi, siis peab see inimene kas registreerima ennast füüsilisest isikust ettevõtjaks või avama pangas ettevõtluskonto, mis annab võimaluse maksta kõik seadusega ettenähtud maksud. Kui tegu on üksikute tehingutega, siis oleks mõistlik leppida teadmisega, et „valge“ ja „musta“ maailma vahele jääb ka õhuke „hall“ tsoon, kust maksude kogumiseks ei ole mingit teoreetilist õigustust ega praktilist vajadust. Isegi Urmase ja Martini puhul.

Väljavõte Riigikogu stenogrammist 02.12.2019:

Madis Milling Suur tänu, härra istungi juhataja! Austatud minister, te olete täna korduvalt toonitanud sõna "valikuvabadus". Jaa, nõus, igasuguse vabadusega kaasneb aga vastutus. Eestis on väga palju inimesi, kelle kohta saab öelda, et nad on finantsilise riskikäitumisega inimesed, inimesed, kes elavad üle oma võimete, kes on mässinud ennast kiirlaenuvõlgadesse. Ja suure tõenäosusega on just nemad need, kes võtavad teise samba raha välja ja kulutavad selle kohe ära. Ja sellest tulenevalt on pensioniikka jõudes nemad need, kes, käsi pikalt õieli, ootavad riigilt erinevaid toimetulekutoetusi. Mitte miski ei veena mind selles, et just nendest inimestest saavad üleöö edukad investorid. Millel põhineb teie ja valitsuse usk, et need inimesed hakkavad targalt käituma ja oma teisest sambast väljavõetud raha investeerima? Aitäh!

Rahandusminister Martin Helme Ei, meie ei väida, et inimesed, kes on, ma ei tea, kasiinosõltlased või narkomaanid, et nendest saavad head investorid. Sellist väidet, ma arvan, ei ole kuskil keegi teinud. Me räägime ikkagi sellest ühiskonna valdavast enamusest, kes käituvad vastutustundlikult, nad teevad tööd, näevad vaeva, planeerivad oma tulevikku ja tahavad selle tuleviku planeerimisel saada suuremat otsustust ja suuremat vabadust. Vabadus ja otsustus peavad käima käsikäes. Ma ehitasin maal maja ja siis kutsusin sinna appi endale aeg-ajalt ühte töömeest nimega Urmas. Urmas oli selline mees, kes minu meelest ei ole päevagi töötanud niimoodi, et tal oleks maksud makstud, ja keda absoluutselt ei huvita, mis ta pensioni..st saab. Kui ta 3–4 päeva oli töötanud, siis ta läks juba sõpradega kuhugile seda oma ränka tööd kuidagi lõõgastama. Loomulikult, kui ta siis lõpuks pensioniikka jääb, hakkab ta saama seda kõige väiksemat, kõige vaevasemat pensionit, aga ta on eluaeg harjunud piskuga läbi ajama. Küsimus ju selles asendusmääras ja küsimus kõiges selles, mida me teeme nende inimestega, kes ise oma tuleviku peale ei mõtle – mis me nendega ikka teeme, teeme täpselt seda, mis me tänasel päeval teeme: nälga ei lase surra, noh. Aitäh!


EML : Tulumaks heategevuseks

14.11.2019 11:50:00 (536 )

Maksu- ja Tolliamet (MTA) on teatanud, et plaanib tulevast aastast pakkuda eraisikutele enammakstud tulumaksu tagastamise korral uut võimalust.

Nimelt saaks elektroonse tuludeklaratsiooni esitajad tulumaksu tagastamisel soovi korral kanda tagastatava maksusumma kohe annetusena mõne enda poolt valitud mittetulundusühingu, sihtasutuse või usulise ühenduse pangakontole. Selleks peab ühing maksuametile oma andmed esitama, et amet saaks koostada nimekirja, milles olevatele ühingutele saavad inimesed tulumaksutagastuse korral automaatse annetuse teha.

Loe edasi...

EML : Teise pensionisamba muudatused läksid kooskõlastusringile

31.10.2019 11:03:46 (502 )

Eelnõu valitsuskoalitsiooni teise pensionisamba muudatuste ettepanekutega läks kolmapäeval kooskõlastusringile. Kavandatud muudatuste jõustumisel muutuks sambas pensionivara kogumine vabatahtlikuks ja tekiks võimalus kogutud raha enne pensionile minekut kasutusele võtta.

Loe edasi...

EML : Riigikohus tunnistas põhiseadusevastaseks perehüvitiste seaduse sätte

31.10.2019 8:00:00 (497 )

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks perehüvitiste seaduse osa, mis vanemahüvitise suuruse arvutamisel ei võta arvesse hüvitise saajale makstud tööandja maksejõuetuse hüvitist. Riigikohus rõhutas, et vanemahüvitiste süsteemi haldamise lihtsus ja kulude kokkuhoid ei õigusta hüvitise saajate erinevat kohtlemist.

Loe edasi...

EML : Statistikaameti uus rakendus "Tõetamm"

23.10.2019 9:40:00 (1154 )

Möödunud nädalal tutvustati Kadriorus Eesti ühe vanema tamme kõrval uut veebirakendust Tõetamm.


Kõne pidas armastatud näitleja
Priit Loog ja sõnavõtuga esines president Kersti Kaljulaid. Oli meeleolukas üritus tähistamaks seda, et meie riigi käekäiku kirjeldavad andmed on nüüdsest mugavalt kasutamiseks puukujulises rakenduses. Nii nutiseadmes kui arvutis.

Tõetamm on mõeldud kasutamiseks meile kõigile, nii riigi- kui ka erasektori töötajatele, ennekõike on see mõeldud neile, kes tunnevad huvi, kuidas meie riigil päriselt läheb ja soovivad tegelikele andmetele toetudes langetada otsuseid kaalutletult.
Tõetamm on riigi oluliste näitajate mõõdupuu ja annab lihtsalt, ausalt ning erapooletult pildi sellest, kuidas riigil läheb.

Rakenduses on võrreldud tulemusi enam kui 135 mõõdetava näitaja alusel, mis esinevad „Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2019–2023“ (lähemad eesmärgid), „Eesti 2020“ programmis (vahepealsed eesmärgid) ning säästva arengu riiklikus strateegias „Säästev Eesti 21“ (kaugemad eesmärgid). Kuvatud on 15 tegevusharu andmed ja tulemused on esitatud vastavalt rohelistel, kollastel või punastel lehtedel.

Pidevalt uuenevate andmetega veebirakendus
Tõetamm on kõigile kättesaadav siin:
https://tamm.stat.ee


EML : Avalik arutelu: OECD ettepanek digitaalsete äride maksustamise osas

18.10.2019 14:00:00 (705 )

Hetkel on avalikul arutelul OECD ettepanek digitaalsete äride maksustamise osas.
Huvi korral on võimalik tutvuda allolevate linkidega ning avaldada enda arvamust.


Arutelust saab osa võtta kuni 12. novembrini 2019.

We would also like to draw your attention to the publication yesterday of

« 1 (2) 3 4 5 ... 64 »
| EML © 2006 - 2020 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo